{"id":17180,"date":"2019-01-04T15:40:10","date_gmt":"2019-01-04T13:40:10","guid":{"rendered":"http:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/?page_id=17180"},"modified":"2021-06-14T14:15:22","modified_gmt":"2021-06-14T12:15:22","slug":"suur-rannavarav","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/ajaloo-ja-merehuvilisele\/suur-rannavarav\/","title":{"rendered":"Suur Rannav\u00e4rav"},"content":{"rendered":"
Suurt Rannav\u00e4ravat nimetatakse allikais esmakordselt 1359. aastal kui \u201cStrandporte\u201d, alates 1384. aastast aga kui \u2013 \u201cmajor Strandporte\u201d.<\/span><\/p>\n 1510. aastal alustatud t\u00f6\u00f6de k\u00e4igus rajati rannav\u00e4ravale uus eesv\u00e4rav ja l\u00e4\u00e4netorn, mida 19. sajandi esimesest poolest alates nimetatakse \u201cPaksuks Margareetaks\u201d (varem Rosencrantz). Kompleks loodi eelk\u00f5ige sadama kaitseks ning see pidi oma v\u00e4lispidise ilmega m\u00f5juma imposantselt.<\/span><\/p>\n Suurt\u00fckitorni ehituse kavandas t\u00f5en\u00e4oliselt Clemens Pale. 1520. aastaist juhtis t\u00f6id meister Gert Koningk M\u00fcnsterist, kes oli ametis olnud ka Oleviste kiriku juures. Rekonstrueerimist\u00f6\u00f6d l\u00f5petati t\u00e4ielikult 1531. aastal, p\u00f5hiliste t\u00f6\u00f6de l\u00f5ppu (1529) m\u00e4rgib dolomiidist leekestiilis vapitahvel v\u00e4rava esik\u00fcljel. Suurt\u00fckitorn Paks Margareeta on kolmveerandringikujuline, l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga 25 m ning seinte paksusega 5.5 \u2013 2.25 m, kusjuures seinte paksus kahaneb astmeliselt \u00fclespoole. Torni laed olid puidust tugevad talalaed, mis toetusid v\u00f5imsale kivist keskpostile. Torni k\u00f5rgus oli maapinna looduslikust langusest tingituna l\u00e4\u00e4nek\u00fcljel 16 m, idak\u00fcljel aga 22 m. Paksu Margareetaga koos rajati ka 3 m paksune ja 6.8 m k\u00f5rgune suurt\u00fckiavadega k\u00fclgkaitsevall Paksust Margareetast Stoltingi tornini.<\/span><\/p>\n 1603 \u2013 1609 rajati mainitud eesv\u00e4ravate ette veel teinegi eesv\u00e4rav, nn valliv\u00e4rav. Valliv\u00e4rava kompleksi kuulus kaks \u00fcmarkaarset renessanssportaali koos puitustega ning t\u00f5stesild. 1640 \u2013 1650 rajati Paksu Margareeta kirdenurga ette Hornbastion. Sajandi l\u00f5pul rekonstrueeriti see Suure Rannav\u00e4rava bastioniks.<\/span><\/p>\n 1683 \u2013 1704 rekonstrueeriti ka Paks Margareeta ise \u2013 algne masikuliikorrus ning sellel asetsenud korrus lammutati ning asendati tavalise suurt\u00fckikorrusega, torn ise kaeti aga k\u00f5rge kivikatusega.<\/span><\/p>\n 19. sajandil ehitati Paks Margareeta \u00fcmber vanglaks. 1884. aastal valmis Paksu Margareeta l\u00f5unak\u00fcljele 4-korruseline paekivist vangla abihoone. 1917. aasta veebruarirevolutsiooni ajal vangla s\u00fc\u00fcdati, vangla\u00fclem lasti samas maja ees maha ning kogu kompleks j\u00e4i varemetesse. 1938 \u2013 1940 rekonstrueeriti mainitud vangla abihoone ning eesv\u00e4ravahoone Linnamuuseumi ruumideks. Samal ajal korrastati ning katustati Paksu Margareeta m\u00fc\u00fcrid, taastades seal ka 19. sajandil akendeks \u00fcmber ehitatud laskeavad.<\/span><\/p>\n 1978 \u2013 1981 rekonstrueeriti kogu s\u00e4ilinud kompleks Meremuuseumi tarbeks. Rekonstrueerimise k\u00e4igus rajati Paksule Margareetale raudbetoonlaed, taastati selle lahtine platvormkorrus ning algsele suurt\u00fckitornile l\u00e4hedane v\u00e4liskuju. <\/span><\/p>\n Paksu Margareeta ja Suure Rannav\u00e4rava kompleksi rekonstrueerimisprojekti koostas aastatel 1978-1979 Poola arhitekt Jerzy Matusiak-Tusiacki.<\/p>\n Muuseum loodeti valmis saada 1980. aastal Tallinnas toimunud Moskva ol\u00fcmpiam\u00e4ngude purjeregati ajaks, kuid ehitus venis ja Meremuuseumi ekspositsioon avati tornis 1981. aastal.<\/span><\/p>\n