{"id":17077,"date":"2019-01-04T15:23:22","date_gmt":"2019-01-04T13:23:22","guid":{"rendered":"http:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/?page_id=17077"},"modified":"2020-05-13T11:47:19","modified_gmt":"2020-05-13T09:47:19","slug":"pusinaitus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/meremuuseum.ee\/paksmargareeta\/ajaloo-ja-merehuvilisele\/pusinaitus\/","title":{"rendered":"P\u00fcsin\u00e4itus"},"content":{"rendered":"
R\u00e4nnak Eesti Meremuuseumi ekspositsioonis Paksu Margareeta muuseum-k\u00fclastuskeskuses on visiit Eestisse kui mereriiki.<\/span><\/p>\n Teie ees rullub lahti Eesti meres\u00f5idu lugu alates seni eksponeerimata keskaja merekaubandusest kuni t\u00e4nap\u00e4eva reisilaevanduseni v\u00e4lja.\u00a0Lugu aitavad jutustada ligi 700 ajaloolist eset, Meremuuseumi rikkalik laevamudelite kogu koos spetsiaalset uue n\u00e4ituse jaoks tellitud 17 mudeliga ja ligi 50 digi- ja k\u00e4ed-k\u00fclge lahendust. <\/span><\/p>\n Meritsi rikkaks \u2013 Tallinna merekaubanduse lugu saab alguse keskajast<\/b><\/span><\/span><\/p>\n Suur osa Hansa Liitu kuulunud Tallinna liiklusest sadama ja linna vahel toimus l\u00e4bi Suure Rannav\u00e4rava ja seep\u00e4rast on see parim koht, kus r\u00e4\u00e4kida, kuidas Tallinn sai meritsi rikkaks. Suure Rannav\u00e4rava kompleks on Tallinna vanalinna osana kantud UNESCO maailmap\u00e4randi nimekirja. <\/span>Loe l\u00e4hemalt Suure Rannav\u00e4rava ajaloost<\/u><\/span><\/a><\/p>\n Muuseumis saab:<\/span><\/p>\n Oma aja tunnistajaks, muuseumi t\u00e4hteksponaadiks on ligi 20 meetrit pikk koge vrakk. Koge laevat\u00fc\u00fcbina m\u00f5istetakse \u00fcldiselt \u00fchemastilist k\u00f5rgete parrastega keskaegset kaubalaeva, mida kasutati peamiselt P\u00f5hja- ja L\u00e4\u00e4nemerel. Muuseumis eksponeeritud koge leidmine 2015. aastal Tallinna maap\u00f5uest on Euroopas haruldane t\u00e4nu peaaegu terviklikult s\u00e4ilinud laevakerele ja ligi 700 leiule vraki juurest, mis r\u00e4\u00e4givad miks, kuidas ja kuhu laev ja tema meeskond s\u00f5itsid. <\/span>Loe l\u00e4hemalt koge leiust<\/u><\/span><\/a><\/p>\n Koge saalis ehk muuseumi endises sisehoovis ja 2-tasandilises ekspositsiooniruumis selle k\u00f5rval saab: <\/span><\/p>\n Suurt\u00fckitorni 2. korrus kuulub purjelaevadele, mis t\u00f5id kaupu \u00fcha kaugematest sihtkohtadest ning viisid maade avastamiseni. 19. sajandi keskpaigas hakkasid eestlased ise ehitama suuri purjelaevu. Siinmail ehitatud laevad \u00fcletasid ekvaatori, s\u00f5itsid \u00fcmber Hoorni neeme ja j\u00f5udsid teistessegi kaugetesse sadamatesse.<\/span><\/p>\n Purjelaevade saalis saab:<\/span><\/p>\n Eesti esimeseks regulaarseks aurulaeva\u00fchenduseks oli 1837. aastal alustanud Stockholm-Turu-Helsingi-Tallinn-Sankt-Peterburi liin, millel s\u00f5itsid ratasaurikud Storf\u00fcrsten ja F\u00fcrst Menschikow. Kui suurtes mereriikides \u00fcletas aurulaevade kogutonnaa\u017e juba 19. sajandi l\u00f5pul purjelaevade oma, siis Eestis alles peale Esimest maailmas\u00f5da. Seej\u00e4rel toimus Eesti kaubalaevastikus kiire kasv ning 1930. aastate l\u00f5pul oli kaubalaevastiku kogutonnaa\u017e 1000 elaniku kohta maailma riikide hulgas 7. ja L\u00e4\u00e4nemere riikide hulgas 3. kohal. <\/span><\/p>\n Aurulaevade saalis saab:<\/span><\/p>\n 20. sajandi teisel poolel asendasid aurulaevu valdavalt mootorlaevad, mis t\u00f5id kaasa suure h\u00fcppe just navigatsioonitehnikas. Laevapere liikmete arv v\u00e4henes, reisijate ja kaubakoguste hulk suurenes. Otsing efektiivsete ja keskkonnas\u00e4\u00e4stlike tehnoloogiliste laheduste j\u00e4rele kestab.<\/span><\/p>\n Ekspositsiooni k\u00f5rgeimal, mootorlaevade korrusel saab:<\/span><\/p>\n <\/a><\/p>\n\n
\n
\n<\/span>K\u00f5ikide tuulte t\u00f5ugata \u2013 sajandite pikkune purjelaevade ajastu<\/b><\/span><\/span><\/p>\n\n
\n<\/span>Aur muudab maailma<\/b><\/span><\/span><\/p>\n\n
\n<\/span>Tehnoloogia raugematu areng<\/b><\/span><\/span><\/p>\n\n