Elu Läänemerel

Koolieelikutele ja 1.–9. klassile

Kestus: 60–90 min

Ülesehitus:

Muuseumitund aitab lastel mõista ja tundma õppida elu Läänemeres ning mere ääres. Programm algab õues – Lennusadama ees, kus kõigepealt vaatleme ilma ning seejärel tutvume mänguliselt kohaliku ajaloo ning rannarahva traditsioonidega. Hea ilma korral liigume ka mere äärde ning proovime leida omadussõnu Läänemere kirjeldamiseks. Muuseumi sees jätkame Läänemerega tutvumist, uurime, kas ja kes vee sees elavad ning milles seisneb nende tähtsus. Tunni lõpus korraldame katse, mille käigus saavad selgeks loomad ja esemed, mida Läänemere põhjast leida võib.

Märksõnad:

Läänemeri, traditsioonid, ilm, elukeskkond, keskkonnahoid.

Õpitulemused:

  • Õpilane tutvub rannarahva (Kalamaja) traditsioonidega;
  • Õpilane teab, mis on Läänemeri ja oskab seda iseloomustada;
  • Õpilane oskab nimetada meres elavaid organismide rühmasid;
  • Õpilane oskab kirjeldada ilma ja määrata ilmakaari;
  • Õpilane mõistab mere kui elukeskkonna tähtsust ja selle kaitsmise vajadust.

Ühisosad õppekavaga:

Lasteaia lapsed

– mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma terviklikult;

– väärtustab keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
– märkab nähtusi ja muutusi looduses;

– tunneb looduskeskkonda: kodukoha loodust, muutusi looduses, elukeskkonda, inimese mõju loodusele.

Õpilane 1.–3. klass

– teeb lihtsamaid loodusvaatlusi;

– teeb ilmavaatlusi, iseloomustab ilma;

– märkab muutusi looduses ning seostab neid aastaaegade vaheldumisega;

– tunneb kodukoha levinumaid taime- ja loomaliike;

– mõõdab temperatuuri;

– selgitab kompassi tööpõhimõtet;

– eristab selgroogseid ning selgrootuid;

– kirjeldab õpitud loomaliikide eluviise ja elupaiku.

4.9. klassile

Ülesehitus:

Muuseumitunnis tutvustatakse Läänemerd  ning käsitletakse meie mere eripärasid. Tunni ühe osa käigus õpitakse  Läänemerd tundma läbi praktilise ja rühmatöö. Seejärel analüüsitakse saadud infot ja leitakse parimad lahendused  meremehe silmade läbi. Programm algab õues – Lennusadama ees, kus kõigepealt vaatleme ilma ning seejärel tutvume läbi praktilise tegevuse kohaliku ajaloo ning rannarahva traditsioonidega. Hea ilma korral liigume ka mere äärde ning proovime iseloomustada Läänemerd erinevate parameetrite abil. Muuseumi sees jätkame Läänemere tutvumisega läbi rühmatöö ning arutleme, kas,keda ja kuidas peaks meres kaitsma. Tunni lõpus korraldame katse, mille käigus saavad selgeks loomad ja esemed, mida Läänemere põhjast leida võib.

 

Märksõnad:

Läänemeri, keskkonnakaitse, organismid, ajalugu, laevad.

Õpitulemused:

  • Õpilane tutvub rannarahva (Kalamaja) traditsioonidega;
  • Õpilane oskab iseloomustada Läänemerd kui elukeskkonda ja tunneb seal elavaid organisme;
  • Õpilane kirjeldab ilma;
  • Õpilane selgitab Läänemere reostumise põhjusi ja kaitsmise võimalusi.

Ühisosad õppekavaga:

Õpilane 4.–6. klass

– toob näiteid inimtegevuse mõju ja reostumise tagajärgede kohta veekogudele;

– mõõdab õues õhutemperatuuri, hindab pilvisust ja tuule kiirust ning määrab pilvetüüpe ja tuule suunda;

– näitab kaardil Läänemere-äärseid riike;

– iseloomustab Läänemere-äärset asustust ja inimtegevust õpitud piirkonna näitel;

– iseloomustab Läänemerd kui ökosüsteemi;

– määrab Läänemere selgrootuid ja selgroogseid;

– koostab Läänemerele iseloomulikke toiduahelaid või -võrgustikke;

– selgitab Läänemere reostumise põhjusi ja kaitsmise võimalusi.

 

Õpilane 7.–9. klass

– jaotab organisme nende pildi ja kirjelduse alusel loomadeks, taimedeks;

– selgitab loodusliku tasakaalu kujunemist ökosüsteemides, hindab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju populatsioonide ja ökosüsteemide muutumisele ning võimalusi lahendada keskkonnaprobleeme;

– määrab suundi kaardil kaardivõrgu ja looduses kompassi järgi;

– toob näiteid ilma ja kliima mõju kohta inimtegevusele.

– kirjeldab ja võrdleb teabeallikate järgi meresid, sh Läänemerd, ning toob esile erinevuste põhjused;

– iseloomustab Läänemere eripära ja keskkonnaprobleeme ning toob näiteid nende lahendamise võimaluste kohta.

 

 

Sündmused

Vaata kalendrit

Uudised

Meremuuseumis tähistatakse Antarktika avastamist õpilaste viktoriini ja margiesitlusega

28. jaanuaril tähistatakse Eesti Meremuuseumis Antarktika avastamise 200. aastapäeva. Kogu päeva vältel toimub koostöös Eesti Polaarklubiga Paksus Margareetas õpilaste polaarviktoriini lõppvoor, kus selgitatakse välja viis Arktika ekspeditsioonile pääsejat. Kell 17 esitletakse Lennusadamas koostöös Eesti Postiga postmargiplokki.

16. Jaanuar

Viimane võimalus külastada näitust „Sex & the Sea“

Hollandi multimeediakunstniku Saskia Boddeke näitust „Sex & the Sea“ saab Lennusadamas külastada 19. jaanuarini 2020.
„Kui alguses selle teemaga välja tulime, oli üksjagu selgitamist, miks meremuuseumile sellist näitust on vaja. Kuid mida aeg edasi, seda loomulikumana see tundus, et käsitleme ka seda meremehe elu emotsionaalset tahku ja võtame selleks appi kunstivormi,“ rääkis meremuuseumi juht Urmas Dresen.

17. Detsember

Lennusadama ja Paksu Margareeta lahtioleku ajad pühade perioodil

Lähenevate pühadega seoses on ka mõned muudatused meie muuseumite lahtioleku aegades.
Jõuludel oleme päris suletud 23. ja 24.detsembril. 25. ja 26.12 oleme avatud kell 10 kuni 17.

16. Detsember

Vanemad uudised
Sulge kaart

Kontakt

+372 6 200 550 (E-R 9-17), v.a. riigipühadel
info@meremuuseum.ee
Vesilennuki 6, Tallinn

Lennusadam :Teisipäev- pühapäev 10.00-18.00; esmaspäev suletud

Paks Margareeta AVAME 29.11.2019 KELL 10:00

Vaata kaarti