Elu Läänemerel

Koolieelikutele ja 1.–9. klassile

Kestus: 60–90 min

Ülesehitus:

Muuseumitund aitab lastel mõista ja tundma õppida elu Läänemeres ning mere ääres. Programm algab õues – Lennusadama ees, kus kõigepealt vaatleme ilma ning seejärel tutvume mänguliselt kohaliku ajaloo ning rannarahva traditsioonidega. Hea ilma korral liigume ka mere äärde ning proovime leida omadussõnu Läänemere kirjeldamiseks. Muuseumi sees jätkame Läänemerega tutvumist, uurime, kas ja kes vee sees elavad ning milles seisneb nende tähtsus. Tunni lõpus korraldame katse, mille käigus saavad selgeks loomad ja esemed, mida Läänemere põhjast leida võib.

Märksõnad:

Läänemeri, traditsioonid, ilm, elukeskkond, keskkonnahoid.

Õpitulemused:

  • Õpilane tutvub rannarahva (Kalamaja) traditsioonidega;
  • Õpilane teab, mis on Läänemeri ja oskab seda iseloomustada;
  • Õpilane oskab nimetada meres elavaid organismide rühmasid;
  • Õpilane oskab kirjeldada ilma ja määrata ilmakaari;
  • Õpilane mõistab mere kui elukeskkonna tähtsust ja selle kaitsmise vajadust.

Ühisosad õppekavaga:

Lasteaia lapsed

– mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma terviklikult;

– väärtustab keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
– märkab nähtusi ja muutusi looduses;

– tunneb looduskeskkonda: kodukoha loodust, muutusi looduses, elukeskkonda, inimese mõju loodusele.

Õpilane 1.–3. klass

– teeb lihtsamaid loodusvaatlusi;

– teeb ilmavaatlusi, iseloomustab ilma;

– märkab muutusi looduses ning seostab neid aastaaegade vaheldumisega;

– tunneb kodukoha levinumaid taime- ja loomaliike;

– mõõdab temperatuuri;

– selgitab kompassi tööpõhimõtet;

– eristab selgroogseid ning selgrootuid;

– kirjeldab õpitud loomaliikide eluviise ja elupaiku.

4.9. klassile

Ülesehitus:

Muuseumitunnis tutvustatakse Läänemerd  ning käsitletakse meie mere eripärasid. Tunni ühe osa käigus õpitakse  Läänemerd tundma läbi praktilise ja rühmatöö. Seejärel analüüsitakse saadud infot ja leitakse parimad lahendused  meremehe silmade läbi. Programm algab õues – Lennusadama ees, kus kõigepealt vaatleme ilma ning seejärel tutvume läbi praktilise tegevuse kohaliku ajaloo ning rannarahva traditsioonidega. Hea ilma korral liigume ka mere äärde ning proovime iseloomustada Läänemerd erinevate parameetrite abil. Muuseumi sees jätkame Läänemere tutvumisega läbi rühmatöö ning arutleme, kas,keda ja kuidas peaks meres kaitsma. Tunni lõpus korraldame katse, mille käigus saavad selgeks loomad ja esemed, mida Läänemere põhjast leida võib.

 

Märksõnad:

Läänemeri, keskkonnakaitse, organismid, ajalugu, laevad.

Õpitulemused:

  • Õpilane tutvub rannarahva (Kalamaja) traditsioonidega;
  • Õpilane oskab iseloomustada Läänemerd kui elukeskkonda ja tunneb seal elavaid organisme;
  • Õpilane kirjeldab ilma;
  • Õpilane selgitab Läänemere reostumise põhjusi ja kaitsmise võimalusi.

Ühisosad õppekavaga:

Õpilane 4.–6. klass

– toob näiteid inimtegevuse mõju ja reostumise tagajärgede kohta veekogudele;

– mõõdab õues õhutemperatuuri, hindab pilvisust ja tuule kiirust ning määrab pilvetüüpe ja tuule suunda;

– näitab kaardil Läänemere-äärseid riike;

– iseloomustab Läänemere-äärset asustust ja inimtegevust õpitud piirkonna näitel;

– iseloomustab Läänemerd kui ökosüsteemi;

– määrab Läänemere selgrootuid ja selgroogseid;

– koostab Läänemerele iseloomulikke toiduahelaid või -võrgustikke;

– selgitab Läänemere reostumise põhjusi ja kaitsmise võimalusi.

 

Õpilane 7.–9. klass

– jaotab organisme nende pildi ja kirjelduse alusel loomadeks, taimedeks;

– selgitab loodusliku tasakaalu kujunemist ökosüsteemides, hindab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju populatsioonide ja ökosüsteemide muutumisele ning võimalusi lahendada keskkonnaprobleeme;

– määrab suundi kaardil kaardivõrgu ja looduses kompassi järgi;

– toob näiteid ilma ja kliima mõju kohta inimtegevusele.

– kirjeldab ja võrdleb teabeallikate järgi meresid, sh Läänemerd, ning toob esile erinevuste põhjused;

– iseloomustab Läänemere eripära ja keskkonnaprobleeme ning toob näiteid nende lahendamise võimaluste kohta.

 

 

Sündmused

Vaata kalendrit

Uudised

Lennusadamas avatakse näitus 1944. aasta põgenemisest üle mere

22. augustil avab Eesti Meremuuseum Lennusadama väikeses näitusesaalis näituse „1944 – SUUR PÕGENEMINE“, mis on pühendatud 75 aasta möödumisele põgenemisest okupatsiooni eest üle mere läände.

22. August

Admiral Bellingshausen läks teele Muhu väina regati saatel

Kroonlinnast 11. juulil mereretke alustanud eestlaste purjelaev „Admiral Bellingshausen“ lahkus 17. juulil Roomassaare sadamast. Pärast Vabariigi Presidendi Kersti Kaljulaidi kõnet Muhu väina regati kaptenite koosolekul asuti regati jahtide saatel teele.

19. Juuli

Antarktika ekspeditsioon alustab

11. juulil 2019 läheb Kroonlinnast Antarktika poole teele eestlaste purjelaev „Admiral Bellingshausen“, et tähistada 200 aasta möödumist Antarktika avastamisest Saaremaal sündinud Vene admirali Fabian Gottlieb von Bellingshauseni poolt. Järgmised peatused on Soomes, Eestis, Leedus, Venemaal Kaliningradis, Poolas ja Saksamaal.

11. Juuli

Vanemad uudised
Sulge kaart

Kontakt

+372 6 200 550 (E-R 9-17), v.a. riigipühadel
info@meremuuseum.ee
Vesilennuki 6, Tallinn

Lennusadam : iga päev 10.00-19.00. NB! 9.06, 23.06 ja 24.06 kell 10.00-17.00

Paks Margareeta SULETUD RENOVEERIMISEKS. AVAME 2019 SÜGISEL

Vaata kaarti