Muuseumitund “Vesilennukite angaari mitu elu”

Vesilennukite angaari mitu elu
Lasteaed ja 1.-12. klass
Kestus: kuni 90 minutit

Lasteaed
Lasteaialastega võrdleme vana vesilennukite angaari uue muuseumiga. Teeme selgeks, mis on funktsionaalsus ja vaatame, mida ja miks on hoone juures aja jooksul muudetud. Mõtleme ka, mida oleks pidanud vesilennukite angaari juures muutma, kui sellest oleks tehtud näiteks spordihall nagu seda kunagi plaaniti. Teeme selgeks, kes on arhitekt ja näeme, et tema ülesanne on enne jooniste tegemist teha selgeks, mille jaoks ja kellele ta üldse ehitist looma hakkab.
Sisearhitektuurile keskendudes loeme kokku, kui palju erinevaid valgusteid ja toole muuseumis leidub, miks on neid nii palju erinevaid ja katsetame, kas kõik istumispaigad on ikka külastaja jaoks piisavalt mugavad või ehk polegi see olnud kõige olulisem eesmärk. Ehk soovitaksegi, et inimesed käiksid muuseumis ringi ja uuriksid eksponaate.
Lisaks teeme selgeks olulisemad materjalide omadused. Lapsed käivad ringi materjalinäidistega, otsivad neile muuseumist vasteid ja proovivad aru saada, kas materjalid on kõvad, pehmed, külmad või soojad. Lõpuks katsetame omal viisil tehnikat, mille abil on kuplitele antud vana ilme.
Tunnist saavad lapsed kaasa angaari interjööri visuaali, millel saab igaüks anda ehitisele uue funktsiooni. Aasta lõpus valib žürii välja kõige loomingulisema töö.

Õpilane:
• arendab esemete võrdlemis- ja kirjeldamisoskust;
• teab, mis on funktsioon;
• teab, kes on arhitekt;
• oskab eristada erinevaid materjale ja leida näidise järgi neile hoonest sobiv vaste;
• oskab paremini ruumis olevaid detaile märgata.

Põhikooli I ja II aste
Kooliealised lapsed panevad vesilennukite angaari pildid ajalisse järjekorda ja võrdlevad hoonet teiste raudbetoonkoorikehitistega. Lisaks saavad nad katsetada maketi loomist ja materjalide vanutamist. Teiste materjalide seas pöörame suuremat rõhku just betoonile ja selle kasutamise erinevatele võimalustele. Üks materjal, erinev vorm ja funktsioon.
Õpilane:
• teab, miks vesilennukite angaari peetakse inseneride tippsaavutuseks;
• seostab hoonet erinevate ajajärkudega;
• teab lennusadama angaari funktsioone läbi aegade;
• teab, mis on makett;
• teab materjalide omadusi ja nende kasutamisvõimalusi.

Põhikooli III aste ja gümnaasium
Kohtumise algusel tutvume ka Lennusadama välialaga. Uurime, miks ehitatid angaar just sellele kohale ja mis eesmärgil. Vaatame, kui palju on ümbruskond aja jooksul muutunud ja kas see on hetkel muuseumi- ja inimsõbralik. Arutleme, kuidas sobitub koht linnaruumi ja mida võiks ümbruskonnas lähitulevikus muuta.
Kuna ümbruskond on veel täielikult välja arendamata, anname õpilastele kooli kaasa angaari ümbruse plaani, millel nad panevad linnaruumi arvestades paika läbimõeldud tulevikuplaani. Kord aastas valib žürii silmapaistvaima töö.
Räägime angaari ajaloost, sellest, miks ehitist peetakse inseneride tippsaavutuseks ja kuidas lagunev hoone muuseumiks muudeti. Muuseumitunnis tutvutame arhitektuurijooniste ja seal kasutatavate põhiliste leppemärkidega. Uurime angaari suuri betoonkoorikkonstruktsioone, mis ehitati veel enne kui sellise konstruktsiooni loomiseks kindel matemaatiline valem loodi. Ka vanemad õpilased tutvuvad betooni innovaatiivsusega ja katsetavad materjalide omadusi ning vanutamist. Rühmades analüüsitakse erinevaid muuseumi sisearhitektuuri elemente, võttes arvesse disainiprotsessi etappe.

Õpilane:
• teab, mis on linnaruum ja mida selle muutmise juures arvestatakse;
• mõistab linnaplaneerimise vajalikkust;
• teab, miks vesilennukite angaari peetakse inseneride tippsaavutuseks;
• teab lennusadama angaari funktsioone läbi aegade;
• oskab lugeda arhitektuurijoonist, teades põhilisi leppemärke;
• teab materjalide omadusi ja nende kasutamisvõimalusi;
• oskab kliendist lähtudes analüüsida sisearhitektuuri.

Sündmused

Vaata kalendrit

Uudised

Paksu Margareeta koge saal sai katusesarikad

Aasta lõpus avatava muuseumi tähteksponaadi, keskaegse laevavraki ümber loodav koge saal sai terasest katusesarikad.
„See ei olnudki nii lihtne,“ ütles Eesti Meremuuseumi juht Urmas Dresen viidates samaaegselt nii sarikapärja allatoomisele kui ka senisele ehitusprotsessile.

17. Mai

Lennusadama, Patarei ja Noblessneri alal toimuvad ühistalgud

Laupäeval, 4. mail toimuval üle-eestilisel talgupäeval korraldavad ühise mereäärse talgu Eesti Meremuuseum Lennusadamas, Eesti Mälu Instituut Patarei kompleksis ning PROTO avastustehas ja Kai kunstikeskus Noblessneri sadamalinnakus.

03. Mai

Antarktika reisil osalevad kaks kunstnikku

Eestlaste Antarktika retkel teevad mõnenädalaste etappidena kaasa kunstnikud Anna Litvinova ja Roman Matkiewicz. Sarnaselt ajaloolisele traditsioonile on kunstnike ülesandeks jäädvustada laevaelu merel ja elu sadamais, kus purjelaev peatub

15. Aprill

Vanemad uudised
Sulge kaart

Kontakt

+372 6 200 550 (E-R 9-17), v.a. riigipühadel
info@meremuuseum.ee
Vesilennuki 6, Tallinn

Lennusadam : iga päev 10.00-19.00. NB! 9.06, 23.06 ja 24.06 kell 10.00-17.00

Paks Margareeta SULETUD RENOVEERIMISEKS. AVAME 2019 SÜGISEL

Vaata kaarti