Iga kuu on merekultuuriaasta raames fookuses üks kala, mille kohta jagame püügi- ja retseptisoovitusi. Merekultuuriaasta kalakalendri on kokku pannud kalamees Hanno Kask ning retsepte soovitab ja valmistab Nami-Nami retseptikogu.
Luts tõuseb Jaanuaris merest jõgedesse kudema, kus teda siis sportlike vahenditega püütakse. Parimaks lutsujõeks on Kasari jõgi.
Iga päev püüab jää olemasolul Peipsil umbes 30 000 ja Pärnus umbes 5 000 harrastuskalastajat jääaugust ahvenat.
Sportlik siiapüük käib Soome lahes. Pärnu lahes käib hoogne sportlik- ja tööstuslik tindipüük.
Kutselised püüavad merest meriforelli võrkudega, harrastajad spinningutega. Jõgedesse tõuseb kuderändele vimb, keda sealt edukalt sportlike vahenditega püütakse.
Kutselised püüavad Liivi- ja Soome lahest räime. Harrastajad püüavad räime sadamakaidelt. Jõgedel käib hoogne sportlik särjepüük
Juuni – tuulehaug, haug ja jõeforell.
Sportlik haugipüük on nii jõgedel kui meres hoo sisse saanud. Jõgede kohal lendavad putukad, keda muidu ettevaatlik jõeforell jahib nüüd ilma igasuguse ettevaatuseta. Lendõnge harrastajad on koondanud read ja naudivad seda lühikest õnneliku aega, saades preemiaks üksikuid tõelisi veteiludusi.
Pärnu, Matsalu ja viimasel ajal ka Haapsalu ümbruses käib hoogne sportlik kohapüük. Linask on asunud ennast talveks nuumama ja toitub aktiivselt enamikes meie sisevetes.
Lest on söönud ennast maksimaalsesse rasvaprotsenti. Paljunemiseas angerjad asuvad teele Sargasso mere poole. Kutselised seavad nende teele lõkspüüniseid. Harrastajad püüavad sportlike vahenditega angerjat nii Emajõest, Võrtsjärvest kui merest.
Latikas on ennast suve jooksul rasva söönud, kuid toitub enne sügist jõudsalt edasi. Peipsist, Võrtsjärvest ja muudest siseveekogudest püüavad nii kutselised kui harrastajad.
Täna on harrastajatel võimalik osta luba ja püüda jõgedesse tulevat lõhet. Seda küll ainult nendes jõgedes, kuhu on lõhe inimese poolt lisaks jõe oma populatsioonile sisse asustatud. Sellistel jõgedel nagu Keila ja Kunda, mida külastab ainult looduslik populatsioon, on igasugune lõhepüük keelatud. Kutselised püüavad lõhet võrkudega jõgede suudmete lähedusest merest.
Meie ainus söögiks tarvitatav sõõrsuu. Siirdub merest jõgedesse paljunema. Seda kala püüavad peamiselt kutselised kalurid.
Kuna ühtegi muud kala sellel ajal väga ei püüta või need mida püütakse, on juba eelnevalt nimetatud, satub meie ainus elus poegi sünnitav kala sellel ajal mõnikord ainsana harrastajate saagikotti. Eestis väheväärtustatud kala, kuid Lätis kõrgelt hinnatud.
