Ohutus ja haridus

Meri on väljakutse ja elukutse

Meri hindab Su tarkust!

 

Suvel jagavad merd ja rannikuala päevitajad, suplejad, sukeldujad, surfajad, purjelaudurid, lohetajad, skuutri ja veesuuskadega sõitjad, paraseilajad, tuubijad ning puhkajad ja kalastajad väiksematel ning suurematel alustel.

On olnud aegu, mil merel käimine või seilamine kuulus väljavalitute elu juurde, aga tänapäeval saab igaüks sellega ühel või teisel viisil tegeleda. On olnud aegu, mil pääs merele ja mere äärde on olnud sõna otseses mõttes suletud, isegi neile, kelle elukoht asus merepiiril. Täna on pääs mere äärde õnneks prii ning et Eestis on kauneid kohti palju, jagub ruumi kõigile.

 

REEGLID MEREL

Nagu liikluses, kehtivad ka vee peal omad reeglid ja ohutusnõuded. Merendus on lai ja mitmekülgne valdkond, nii ka seda reguleeriv seaduste ja reeglite hulk. Kaugsõidukaptenitel tuleb tunda mereõigust, väikelaevajuhtidel navigatsioonireegleid, kohalikel kaluritel kalapüügieeskirju. Kõigi nende teemade kohta on võimalik lugeda raamatuist ja internetist ning läbida kursusi ja koolitusi.

Mõned asjad aga, nagu kuivalgi maal, taanduvad elementaarsetele sotsiaalsetele oskustele, nagu viisakus ja teistega arvestamine. Samuti tuleb arvesse võtta piirkonna, kogukonna ja harrastajaskonna kombestikku. Laineid püüdvate purjelaudurite tegevust merel koordineerib näiteks kirjutamata surfajate etikett.

Kuid olgu tegemist kogenud meremehe või merega kaudselt kokku puutuva inimesega, lapse või täiskasvanuga – kõigile on vajalikud põhilised teadmised ja oskused merel käitumiseks nii ootuspärastes kui ootamatutes situatsioonides. Mitte ainult professionaalne tegevus merel, aga ka ohutu sportimine ja puhkamine on võimalik vaid eeldusel, et igaüheõigus tähendab ühtlasi ka igaühekohustusi.

 

MEREOHUTUS

Et mereleminek on alati seotud võimalike riskide ja ohtudega, on oluline teada merel viibimise põhitõdesid.

Ole sa kapten või kalur, heida peast mõte „minuga seda ei juhtu” ja alati merele minnes:

– jälgi ilmateadetveendu laeva ja navigatsiooniseadmete tehnilises korrasolekus
– kontrolli, kas kaasas olev kütusekogus on piisav, võimalusel võta varukütust
– veendu päästevarustuse olemasolus, selle korrasolekus ja vastavuses kehtestatud nõuetele
– anna mereleminekust teada oma lähedastele – kuhu ja kui kauaks plaanid minna
– tee endale selgeks merel kehtivad eeskirjad
– hinda oma kogemust, kas oled selle reisi jaoks piisavalt kogenud
– ole kaine
– võta kaasa töökorras sidevahendid
– võta kaasa vajalikud dokumendid
– kanna päästevesti

Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet

 

MEREHARIDUS

 

Mereharidust on Eestis antud alates 1864. aastast, mil asutati esimene merekool Heinastes. Seal õpetati välja nii lähisõidu- kui kaugsõidutüürimehi. Merekoolide kõrgaeg oli Eestis 19. sajandi lõpul – 20. sajandi alguses, mil merekoolid tegutsesid lisaks Heinastele ka Kuressaares, Paldiskis, Käsmus ja Narvas.

Täna saab merega seotud ameteid õppida kahes Tallinna Tehnikaülikooli kolledžis – TTÜ Eesti Mereakadeemias ja TTÜ Kuressaare Kolledžis, Eesti Merekoolis, Reval Merekoolis ja  Hiiumaa Ametikoolis.

Kõrgharidustasemel annavad TTÜ Eesti Mereakadeemia ja TTÜ Kuressaare Kolledž  hariduse kalanduse tehnoloogiate majandamise ja juhtimise, külmutusseadmete, laeva jõuseadmete, sadamamajandamise ja meretranspordi juhtimise, laevajuhtimise, veeteede haldamise ja ohutuse korraldamise ja haldamise, merenduse ning meretehnika ja väikelaevaehituse alal.

Eesti Merekooli lõpetajad saavad vahitüürimehe või vahimehaaniku kutse, seda nii kutsekesk-haridusõppes kui kutseõppe õppekavadel keskhariduse baasil. Samuti on võimalik läbida vanemmadruse, laevamotoristi ja laevaelektriku koolitus,  Tartu filiaalis  õpetatakse ka siseveelaeva laevajuhte.    Orissaare Gümnaasiumi, Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasiumi ja Mustvee Gümnaasiumi merendusklassides toimub  kutseõpe Eesti Merekooliga sõlmitud lepingute ja Eesti Merekooli poolt koostatud õppekavade alusel.

Hiiumaa Ametikoolis saab keskhariduse baasil omandada väikesadama spetsialisti kutse.

Reval Merekool viib läbi merendusalast täiendus- ja huvikoolitust ning korraldab madruse ja motoristikursusi.

Ka noormeestele kohustusliku ajateenistuse läbimine annab teadmisi ja kogemusi ning avardab karjäärivaliku võimalusi. Ühe variandina võib ligi 60 noort aastas läbida ajateenistuse mereväes, mille peamine eesmärk on kaitsta Eesti territoriaalvett.

Noorte ja kooliealiste laste merelise huvihariduse andmisega tegelevad Eesti Meremuuseum, projektipõhiselt MTÜ Noored Merele, MTÜ Lahemaa Mereklubi ja Kaitseliidu Noored Kotkad. Lisaks ajateenistusele mereväes pakub mereharidust s.o mereväeohvitseri haridust ka Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused.

 

MERI ON VÄLJAKUTSE

Kui merel liiguti veel inim-, tuule- või aurujõul, tähendas teenistus laeval enamasti füüsilist, sageli ka musta ja räpast tööd. Masinate ajastul saavad käe kergelt õliseks vaid mehaanikud, kuid kindlasti ei ole merel töötamine lihtne ka tänapäeval. Kitsad olud, külm tuul, tormid, merehaigus, vigastuste oht ja koduigatsus ei ole meremehele võõrad. Isegi uusimat tehnoloogiat kasutades on suurte kaubakoguste ja suure hulga reisijate vedu merel ohtlik tegevus.

Sageli kuuleme nende suust, kelle jaoks meri tööd või sportlikku harrastust pakub, väljendit „meri kutsub”. Mis küll on mere juures see miski, mis tõmbab isegi pikaks ajaks eemale mugavast kodust ja lähedastest? Ilmselt see, et inimesed vajavad väljakutseid. Meri on väljakutse. Töökoht merenduse valdkonnas eristub teistest, mugavamatest karjäärivalikutest, annab võimaluse maailma näha ja pikemalt puhata. Sageli ka hästi teenida.

Nii mõnd merega seotud spordiala harrastades kui ka merel praktikal olles annab meri võimaluse juba varakult vastutustunnet õppida ning ennast arendades järk-järgult vastutust ja pagunile paelu juurde saada. Meri õpetab meeskonnatööd ja teistega arvestamist seda enam, et laev ei ole mitte ainult töökohaks, vaid ka koduks.

 

MERI ON VABADUS

Sadamaid on alati peetud maagiliseks kohaks. Sadam on koht, kus on käidud mehi merele saatmas ja mure ning igatsusega koju ootamas. Sadam kehastab endas igatsust ka meremehe jaoks: igatsust kohalejõudmise ja ohutuse, sadamas ootava puhkuse ning lõbustuste või kodusadamas ootavate armastatud lähedaste järele.

Peale mõnda aega kuival maal tabab aga meremeest rahutu igatsus mere poolt pakutava vabaduse järele. „Laevast ei tee laeva ei kere, tekk ega purjed, vaid vabadus,” ütleb kapten Jack Sparrow filmis „Kariibi mere saladus: Musta pärli needus”. Ka paljud mereentusiastid räägivad vabadustundest, mida pardal või lainetel olek neile annab.

 

MERI ON ELUKUTSE

Meri annab aga ka valikuvabaduse. See, kes valib enda teeks mere tundmaõppimise, ei pea tingimata kogu ülejäänud elu merel veetma. Merenduse spetsialistidel on palju karjäärivõimalusi ka maismaal.

Merega seotud ametitena tuntakse kaluri, kapteni, tüürimehe, madruse, laevamehaaniku, pootsmani, motoristi, lootsi, dokkeri, laevakoka, allveearheoloogi ja merepäästja, aga ka lainete uurija, laevaehitaja, merebioloogi, kalateadlase, merendusajaloolase, laevaliikluse korraldaja, sadamakapteni ja tolliametniku ametit.

 

Merekultuuriaasta teise laine eesmärk on tõsta mereteadlikkust ja kujundada arusaamu mereohutusest ning tuua mereharidus noortele lähemale.