{"id":956,"date":"2016-02-02T16:25:00","date_gmt":"2016-02-02T16:25:00","guid":{"rendered":"https:\/\/meremuuseum2.rktv.ee\/lennusadam\/?p=956"},"modified":"2023-09-26T06:44:42","modified_gmt":"2023-09-26T06:44:42","slug":"veebruari-ajaloosundmus-stadt-revali-jaamurdetood","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/meremuuseum.ee\/lennusadam\/2016\/02\/02\/veebruari-ajaloosundmus-stadt-revali-jaamurdetood\/","title":{"rendered":"Veebruari ajaloos\u00fcndmus: Stadt Revali j\u00e4\u00e4murdet\u00f6\u00f6d"},"content":{"rendered":"\n
4. veebruaril 1896 (vkj) v\u00e4ljus Tallinna sadamast oma esimesele j\u00e4\u00e4murdet\u00f6\u00f6le eelmise aasta l\u00f5pus Stettini Vulcan-Werke laevatehases valminud j\u00e4\u00e4murdja Stadt Reval. Esimese laevana p\u00e4\u00e4steti j\u00e4\u00e4st Suurbritanniast Hullist p\u00e4rit aurik Hope.<\/p>\n\n\n\n
J\u00e4\u00e4murdjal t\u00fc\u00fcrimehena t\u00f6\u00f6tanud hilisem kontradmiral Johan Pitka kirjeldab merel j\u00e4\u00e4s seisnud aurikute olukorda:<\/p>\n\n\n\n
Kaks Hulli aurikut olid nii j\u00e4\u00e4 alla maetud, et meeskonnad ei p\u00e4\u00e4senud ruhvidest ega juhtkond kajuteist v\u00e4lja. Iga taglase k\u00f6is oli muutunud 10-12-tollise l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga j\u00e4\u00e4purikaks. Komandosillad olid kujunenud l\u00e4bipaistvateks j\u00e4\u00e4k\u00fcngasteks, milledest nende osad nagu kristallkuhilaist v\u00e4lja paistsid. M\u00f5lemad aurikud olid tugevasti k\u00fcljele vajunud. \/…\/ Meil tuli mitu tundi kuuma veega aurikute kallal t\u00f6\u00f6tada, enne kui nad suutsid ise endid aitama hakata.<\/em> (Johan Pitka, Minu m\u00e4lestused, 2010 [esmatr\u00fckk 1937])<\/p>\n\n\n\n Tallinna sadama esimese j\u00e4\u00e4murdja tellis Tallinna B\u00f6rsikomitee, kelle arvamused kaubanduse, aga ka sadama, laevanduse ja t\u00f6\u00f6stuse k\u00fcsimustes omasid linnas suurt m\u00f5ju. 1870. aastal avatud Balti raudtee avaldas olulist m\u00f5ju kaubanduse kasvule Balti kubermangudes ning sadamates. Kui 1873. aastal oli sadama transiidik\u00e4ive 28 750 000 tsaarirubla, siis 1880. aastaks kasvas k\u00e4ive 131 310 000 rublani. Sadama kaubak\u00e4ibe kasvuga seoses otsustas B\u00f6rsikomitee 1895. aasta algul tellida sadamasse j\u00e4\u00e4murdja, et sadam oleks aastaringselt laevatatav. J\u00e4\u00e4murdja ehitati Saksamaal Stettinis Vulcan-Werke tehases ja l\u00e4ks maksma 193 000 rubla.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"4. veebruaril 1896 (vkj) v\u00e4ljus Tallinna sadamast oma esimesele j\u00e4\u00e4murdet\u00f6\u00f6le eelmise aasta l\u00f5pus Stettini Vulcan-Werke laevatehases valminud j\u00e4\u00e4murdja Stadt Reval. Esimese laevana p\u00e4\u00e4steti j\u00e4\u00e4st Suurbritanniast Hullist p\u00e4rit aurik Hope. J\u00e4\u00e4murdjal…","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_uag_custom_page_level_css":"","advgb_blocks_editor_width":"","advgb_blocks_columns_visual_guide":"","footnotes":""},"categories":[33],"tags":[],"class_list":["post-956","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uudised"],"acf":[],"yoast_head":"\n