{"id":3863,"date":"2023-03-13T17:46:00","date_gmt":"2023-03-13T17:46:00","guid":{"rendered":"https:\/\/meremuuseum2.rktv.ee\/lennusadam\/?p=3863"},"modified":"2023-09-27T08:19:31","modified_gmt":"2023-09-27T08:19:31","slug":"jaamurdja-suur-toll-saabus-tagasi-kodusadamasse-tallinna-lennusadamas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/meremuuseum.ee\/lennusadam\/2023\/03\/13\/jaamurdja-suur-toll-saabus-tagasi-kodusadamasse-tallinna-lennusadamas\/","title":{"rendered":"J\u00e4\u00e4murdja “Suur T\u00f5ll” saabus tagasi kodusadamasse Tallinna Lennusadamas"},"content":{"rendered":"\n
T\u00e4na, 13. m\u00e4rtsil kell 15:00 j\u00f5udis j\u00e4\u00e4murdja “Suur T\u00f5ll” tagasi kodusadamasse Tallinna Lennusadamas. Laev v\u00e4ljus laevaremondifirma BLRT sadamast hommikul kl 10.50. Pukseerimist soosis ka ilm ning j\u00e4\u00e4murdja j\u00f5udis suuremate vahejuhtumiteta kodusadamasse. Kuna \u201eSuur T\u00f5ll\u201c on muuseumilaev, ei ole laeval meres\u00f5iduk\u00f5lblikku peamasinat ning laeva aitasid tagasi tuua puksiirifirma Alfons H\u00e5kans puksiirid, laeva toomist juhtis Eesti Lootsi mereloots Indrek S\u00fclla. Meremuuseumi tiim alustas kohe laeva koristust\u00f6id ning juba teisip\u00e4evast on \u201eSuur T\u00f5ll\u201c taas k\u00fclastajatele avatud.<\/p>\n\n\n\n
Dokis said tehtud k\u00f5ik plaanitud hooldust\u00f6\u00f6d, ebameeldivaid \u00fcllatusi ei ilmnenud. Korralise hoolduse k\u00e4igus kontrolliti \u00fcle kogu laevakere, aluse veealune osa puhastati, vajadusel teostati ka v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral keevitust\u00f6id ning veealune osa v\u00e4rviti. Vahetati ja v\u00e4rviti ka ankrupeli vundament ning korrastati elektrikaablite \u00fchendusi.<\/p>\n\n\n\n
J\u00e4\u00e4murdja Suur T\u00f5ll on Eesti k\u00f5ige vanem ja v\u00e4\u00e4rikam muuseumlaev ja on \u00fcks kolmest L\u00e4\u00e4nemerel s\u00e4ilinud 20. sajandi alguse aurik-j\u00e4\u00e4murdjast. Laev ehitati 1914. aastal Vulcan Werke AG laevatehases keiserlikul Saksamaal Stettinis (t\u00e4nap\u00e4eval Szczecin, Poola).<\/p>\n\n\n\n
Kunagi maailma v\u00f5imsaimate j\u00e4\u00e4murdjate sekka kuulunud aurik on s\u00f5itnud nii Tsaari-Venemaa, Soome, N\u00f5ukogude Liidu kui ka Eesti Vabariigi lipu all ning kandnud nimesid Tsar Mihhail Fjodorovit\u0161, Vol\u00f5nets, W\u00e4in\u00e4m\u00f6inen ja Suur T\u00f5ll.<\/p>\n\n\n\n