{"id":3630,"date":"2022-06-04T09:53:00","date_gmt":"2022-06-04T09:53:00","guid":{"rendered":"https:\/\/meremuuseum2.rktv.ee\/lennusadam\/?p=3630"},"modified":"2023-09-27T07:11:16","modified_gmt":"2023-09-27T07:11:16","slug":"haabjamehed-joudsid-soomaalt-lennusadamasse","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/meremuuseum.ee\/lennusadam\/2022\/06\/04\/haabjamehed-joudsid-soomaalt-lennusadamasse\/","title":{"rendered":"Haabjamehed j\u00f5udsid Soomaalt Lennusadamasse"},"content":{"rendered":"\n
Lennusadama jahisadama kail tervitati Thomas Franki ja Jevgeni Dernovoid, kes n\u00e4dal aega tagasi alustasid mereretke Soomaalt Tallinnasse \u00fchepuulootsikuga ehk haabjaga.<\/strong><\/p>\n\n\n\n “On m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne v\u00f5imalus v\u00f5tta vastu \u00fchte vanimat paadit\u00fc\u00fcpi, \u00fchepuulootsikut ehk haabjat, mis peamiselt oli levinud p\u00f5lisrahvaste, sh soome-ugri rahvaste seas. Haabjas kuulub ka alates 2021. aastast UNESCO kultuurip\u00e4randi nimistusse,” \u00fctles Eesti Meremuusemi teadusjuht Hele Kiimann<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n Haabjamees Aivar Ruukel<\/strong> avas tagamaid, kuidas ja kellega haabjas saabus ning kust selline m\u00f5te tuli: “2021 aasta septembris juhtusin Facebookist lugema kajastusi Thomas Franki ekspeditsioonist m\u00f6\u00f6da veeteid (peamiselt m\u00f6\u00f6da Volga j\u00f5ge) Vana-Laadogast Kaspia merele, ajaloolased nimetavad seda marsruuti \u201cvarjaagide juurest p\u00e4rslasteni\u201d. Detsembris tegime Thomasega zoomik\u00f5ne, et arutada detaile ning juba 2022 m\u00e4rtsis k\u00e4is ta Eestis k\u00fclas haabjat valimas. Samuti tutvus ta siis oma paadikaaslase Jevgeni Dernovoiga.\u201c<\/p>\n\n\n\n J\u00e4rgmise aasta plaanide kohta avaldas Aivar<\/strong> Ruukel<\/strong> j\u00e4rgmist: “2023 aasta ekspeditsiooni sihtkohaks on Sluseg\u00e5rd k\u00fcla Bornholmi saarel. Sealt leiti paadimatus aastast ca 100. Suur osa nendest kahe tuhande aasta tagustest paatidest on \u201claotatud\u201d parrastega \u00fchepuupaadid. Thomas Franki teaduslik h\u00fcpotees on, et skandinaavlased said L\u00e4\u00e4nemere idakaldalt sellise paadiehituse tehnoloogia – tule ja vee abil parraste laiali painutamine \u00fchepuuvene kandev\u00f5ime suurendamiseks ja s\u00f5iduomaduste parandamiseks. Haabjatega v\u00f5eti pikki mereretki ette juba tuhat aastaid enne viikingeid, nii l\u00e4\u00e4nest itta kui idast l\u00e4\u00e4nde – v\u00e4idab Thomas Frank ja \u00fcritab seda t\u00f5estada oma ekspeditsioonidega.”<\/p>\n\n\n\n “Haabja ehitas Jaan Keerdo 18 aastat tagasi, 2004 aastal. Pikkus on lootsikul 6 meetrit 35 sentimeetrit. Laius 1 meeter. Parda k\u00f5rgus 35 sentimeetrit. Varasema 18 aasta jooksul on Lendav Hollandlane s\u00f5itnud merd K\u00e4smus, Tallinna merep\u00e4evadel, V\u00f5handu maratonil ja 2009 aasta tuletulemisel,” r\u00e4\u00e4kis Aivar Ruukel<\/strong> haabja tehniliste andmete kohta.<\/p>\n\n\n\n Eesti Meremuuseumi juhatuse liige Urmas Dresen<\/strong> lisab omalt poolt: “Haabjaid on meil Lennusadama ekspositsioonis lae all rippumas kaks: esimene neist on tehtud ca 1880-1885 ning kogutud muuseumi poolt 1970. aastate l\u00f5pul Kasari j\u00f5e \u00e4\u00e4rest. Ehk siis selline \u00fchepuupaat, millega s\u00f5ideti ringi nii j\u00f5e peal kui Matsalu lahel. See oli meil ka eelmises Paksu Margareeta ekspositsioonis neljandal kalanduse korrusel v\u00e4ljas. Teine on \u00fcsna kaasaegne ja saadud Soomaalt, valmistatud 1999-2000. Neil haabjatel on v\u00f6\u00f6ri ja ahtri ehituses erip\u00e4rad, mida ka suuremad spetsialistid oskavad t\u00e4hele panna.<\/p>\n\n\n\n Peamine, mida taanlasest idaviikingite r\u00e4nnuteede uurija Thomas Frank ja Jevgeni Dernovoi soovivad antud retkega t\u00f5estada ja eelk\u00f5ige j\u00f5udmisega j\u00e4rgmisel aastal Bornholmi saarele on, et selline arhailine paadit\u00fc\u00fcp oli meres\u00f5iduk\u00f5lbulik juba tuhat aastat enne viikingiaega.”<\/p>\n\n\n\n Fotod: Haabja saabumine Lennusadamasse 03.06.2022 (Aron Urb);<\/p>\n\n\n\n