{"id":2644,"date":"2019-08-22T10:36:00","date_gmt":"2019-08-22T10:36:00","guid":{"rendered":"https:\/\/meremuuseum2.rktv.ee\/lennusadam\/?p=2644"},"modified":"2023-09-26T11:40:31","modified_gmt":"2023-09-26T11:40:31","slug":"lennusadamas-avatakse-naitus-1944-aasta-pogenemisest-ule-mere","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/meremuuseum.ee\/lennusadam\/2019\/08\/22\/lennusadamas-avatakse-naitus-1944-aasta-pogenemisest-ule-mere\/","title":{"rendered":"Lennusadamas avatakse n\u00e4itus 1944. aasta p\u00f5genemisest \u00fcle mere"},"content":{"rendered":"\n
22. augustil avab Eesti Meremuuseum Lennusadama v\u00e4ikeses n\u00e4itusesaalis n\u00e4ituse \u201e1944 \u2013 SUUR P\u00d5GENEMINE\u201c, mis on p\u00fchendatud 75 aasta m\u00f6\u00f6dumisele p\u00f5genemisest okupatsiooni eest \u00fcle mere l\u00e4\u00e4nde.<\/p>\n\n\n\n
\u201eN\u00e4itus r\u00e4\u00e4gib sellest traagilisest ajaloopeat\u00fckist Eesti eri paikadest p\u00f5genenud inimeste lugude kaudu. Need lood puudutavad iga eestlast ning r\u00e4\u00e4givad meie ajaloost lihtsalt, inimlikult ja kaasahaaravalt ka v\u00e4lisk\u00fclalistele,\u201c lausus Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen. \u201eMerele sel keerulisel ajaj\u00e4rgul p\u00f6\u00f6rab t\u00e4helepanu ka kaks p\u00f5genikupaati Lennusadama p\u00fcsiekspositsioonis. 7-meetrise mootorpaadiga p\u00f5genesid Juminda noormehed Teise maailmas\u00f5ja hakul Soome ning aasta p\u00e4rast koos perega Rootsi. Teise, vaid 4-meetrise kalapaadiga p\u00f5genesid Rootsi Saaremaa rannak\u00fcla mehed, kellest \u00fchel \u00f5nnestus suurema paadiga Rootsi j\u00e4rele toimetada ka oma pere. Muuseum sai paadi annetusena 1991. aastal ning kodumaale tagasi toimetasime selle muuseumi uurimislaeva \u201eMare\u201c pardal. Alles hiljem tunti p\u00f5genikupaat \u00e4ra ning selgeks sai selle aluse lugu,\u201c r\u00e4\u00e4kis Dresen.<\/p>\n\n\n\n
Audiovisuaalsel ajutisel n\u00e4itusel \u201c1944 \u2013 SUUR P\u00d5GENEMINE\u201d n\u00e4eb ainulaadseid ja seni v\u00e4hetuntud kaadreid Eestist lahkumisest ja Rootsi kohalej\u00f5udmisest. T\u00f5sielul p\u00f5hinevates audiolugudes saab kaasa elada Soome, Rootsi ja Saksamaale p\u00f5genenud seitsmele eestlasele, alates teismelistest lastest kuni s\u00f5duri, ettev\u00f5tja, merev\u00e4eohvitseri ja kiriku\u00f5petajani. Eksponeeritud on Eesti merev\u00e4e lipp, mille v\u00f5ttis 1944. aastal Rootsi p\u00f5genedes kaasa Vabadusristi kavaler, merev\u00e4eohvitser Johannes Vasko.<\/p>\n\n\n\n
N\u00e4ituse on koostanud Krislin K\u00e4m\u00e4r\u00e4 Eesti Meremuuseumist koost\u00f6\u00f6s re\u017eiss\u00f6\u00f6r Jaak Kilmi ja kunstnik Katrin Sipelgaga. Kujundus: Daniel Villems, TKR Disain O\u00dc.<\/p>\n\n\n\n
N\u00e4itus j\u00e4\u00e4b avatuks 30. juunini 2020.<\/p>\n\n\n\n