{"id":2005,"date":"2017-07-03T17:33:00","date_gmt":"2017-07-03T17:33:00","guid":{"rendered":"https:\/\/meremuuseum2.rktv.ee\/lennusadam\/?p=2005"},"modified":"2023-09-26T08:54:26","modified_gmt":"2023-09-26T08:54:26","slug":"juuli-museaal-oppe-reisilaev-laine-rinnamark","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/meremuuseum.ee\/lennusadam\/2017\/07\/03\/juuli-museaal-oppe-reisilaev-laine-rinnamark\/","title":{"rendered":"Juuli museaal: \u00f5ppe-reisilaev Laine rinnam\u00e4rk"},"content":{"rendered":"\n
Rinnam\u00e4rk “Eesti Vetelp\u00e4\u00e4ste\u00fchingu \u00f5ppe-reisilaev Laine” (MM 2847\/179 Aj mk) on osa kunagise Leningradi Merekaubasadama kapteni Lev Buraki kollektsioonist \u201cLaevanduse ajalugu\u201d. 36 aasta jooksul kogutud kollektsiooni kuulub 1153 m\u00e4rki ja medalit, mis k\u00f5ik p\u00e4rinevad ajavahemikust 1832\u20131982. Eesti Meremuuseum omandas m\u00e4rgikogu 1982. aastal 6887 rubla eest (s\u00f5iduauto \u017diguli hind oli 1980. alguses umbes 6000-7000 rubla).<\/p>\n\n\n\n
Eesti Vetelp\u00e4\u00e4ste\u00fchingu \u00f5ppe-reisilaev Laine ehitati 1963. aastal Bakuus ja kandis esialgu nime Sulak. Kokku valmistati 3 seda t\u00fc\u00fcpi reisilaeva, millest Sulak oli esimene. Kuni 1969. aastani s\u00f5itis laev Kaspia merel ning tema kodusadamaks oli Astrahan. 1969. aastal toodi laev Eestisse, sai nimeks Junga ja hakkas kuuluma Tallinna Pioneeride Palee juures tegutsevale Noorte Meremeeste Klubile.<\/p>\n\n\n\n
1972. aastal anti laev edasi Eesti Vetelp\u00e4\u00e4ste\u00fchingule ja tema nimeks sai Laine. Alates 1972. aasta maist alustati laevaga \u00f5ppe-reisilaevana vetelp\u00e4\u00e4ste \u00f5ppuste nime all kruiise Soome lahele ja Balti merele Leningradist Klaipedani. Reisijad omandasid tavaliselt umbes n\u00e4dala jooksul vetelp\u00e4\u00e4ste algteadmisi.<\/p>\n\n\n\n
Laeva kolmes klassis oli reisijakohti kokku 112. 9 kajutit olid 2-kohalised, \u00fclej\u00e4\u00e4nud 4-kohalised. Laeval oli reisijate kasutuses muusikasalong, restoran, kultuuri- ja sporditarbed ning bassein. Projektis oli ette n\u00e4htud ka punanurk meeskonnale. Toitlustust korraldas laeval kultusrestoran “K\u00e4nnu Kukk”. Reiside ajal viidi l\u00e4bi vetelp\u00e4\u00e4ste-alaseid \u00f5ppusi ja muid \u00fcritusi. Toimusid viktoriinid ja puhke\u00f5htud. V\u00e4ga v\u00e4ike s\u00fcvis lubas s\u00f5ita j\u00f5gedel, kuid suur pardak\u00f5rgus ja ballast ka lainetuses rannikul\u00e4hedasel merel. Reisidele oli v\u00f5imalik osta tuusikuid nii asutustel kui ka eraisikutel (n\u00e4iteks olid 1985. aasta hinnad 95-125 rubla).<\/p>\n\n\n\n
N\u00f5ukogude okupatsiooni l\u00f5puks j\u00e4i Laine seisma ja laeva omanikud hakkasid vahetuma. 1991. aastal muudeti laeva nimeks Maine, 1992. aastal aga l\u00e4ks Rootsi lipu alla nimega Queenie. 2005. aastal l\u00f5igati laev Rootsis vanarauaks.<\/p>\n\n\n\n