{"id":1584,"date":"2017-02-03T12:03:00","date_gmt":"2017-02-03T12:03:00","guid":{"rendered":"https:\/\/meremuuseum2.rktv.ee\/lennusadam\/?p=1584"},"modified":"2023-09-26T08:17:39","modified_gmt":"2023-09-26T08:17:39","slug":"veebruari-museaalid-laekitame-omad-soojemad-oennitelud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/meremuuseum.ee\/lennusadam\/2017\/02\/03\/veebruari-museaalid-laekitame-omad-soojemad-oennitelud\/","title":{"rendered":"Veebruari museaalid: “laekitame omad soojemad oennitelud…”"},"content":{"rendered":"\n

K\u00e4esoleva kuu museaalideks on v\u00e4lja valitud kaks telegrammi ning kaks fotot, mis on Eesti Meremuuseumile v\u00e4ga t\u00e4htsad. Eesti Meremuuseum t\u00e4histab 23. veebruaril oma s\u00fcnnip\u00e4eva, sest Sihtasutus Meremuuseum avati k\u00fclastajatele Tallinnas piduliku avaaktusega 23. veebruaril 1935. aastal.<\/p>\n\n\n\n

Meremuuseumi rajamise idee ajendiks olid ajalehes Esmasp\u00e4ev avaldatud info p\u00f5hjal sadamatehase ladude revideerimisel v\u00e4lja tulnud vanad ajalooliselt v\u00e4\u00e4rtuslikud esemed ja ka Veeteede Valitsuses olevate ajalooliste esemete olemasolu.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Baikovi sillal asunud ait (MMF1656_41).<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Esialgne info meremuuseumi rajamise plaanidest ilmus avalikkuse ette P\u00e4evalehes, 2. septembril 1931. aastal. Artiklis kirjutati, et tegu on pikaajalise Veeteede Valitsuse plaaniga. Veeteede Valitsus oli Eesti Vabariigi Teedeministeeriumi allasutus, mille p\u00f5hi\u00fclesanneteks olid Eestis laevaliikluse korraldamine, uute sadamate projektide ja veeteede korralduskavade koostamine, Eesti kaubalaevastiku tehniline j\u00e4relevalve ja riikliku kaubalaevastiku juhtimine. Meremuuseumi loomise vajalikkust p\u00f5hjendati P\u00e4evalehes sooviga hoida ja s\u00e4ilitada ajaloolise t\u00e4htsusega meres\u00f5itu puudutavaid materjale ning vajadusega demonstreerida merekoolide \u00f5pilastele ajaloolisi \u00f5ppevahendeid. Samuti peeti vajalikuks propageerida laevas\u00f5itu, et sellesse rohkem kapitali paigutataks. Artiklis kutsuti merendusega seotud inimesi \u00fcles tegema annetusi loodavasse muuseumisse v\u00f5i saatma andmeid vanadest laevadest, plaanidest, meres\u00f5iduriistadest ja mudelitest. 1934. aastal j\u00e4id Baikovi sillal asuvas aidas (praegune Tallinna sadama D terminali asukoht) vabaks suured ja avarad ruumid, mida peeti meremuuseumi jaoks sobilikeks.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Meremuuseumi ruumid enne k\u00fclaliste kohale j\u00f5udmist (MMF10052).<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Sihtasutuse Meremuuseum  pidulik avaaktus toimus 23. veebruaril 1935. aastal. Aktusest v\u00f5tsid osa 360 inimest sealhulgas kindral Laidoner, teedeminister Otto Sternbeck ja paljud merendustegelased. Muuseumi juht ja ainuke t\u00f6\u00f6taja, kapten Madis Mei hoidis ja s\u00e4ilitas muuseumi avamise puhul saadetud \u00f5nnitlustelegrammid, millest kahte, Naiskodukaitse Sadama jaoskonna (8MM_2259_26D) ja Eesti Rahva Muuseumi poolt saadetuid (MM_2259_25D) ka siinkohal lugeda saab.  Muuseum oli avatud esmasp\u00e4evast reedeni ajavahemikus 15.00 \u2013 17.00, p\u00fchap\u00e4eval kell 12.00 kuni 16.00, ette teatamisel oli muuseum avatud ka kauem. Muuseumipilet maksis t\u00e4iskasvanule 10 senti, \u00f5pilastele ja kaitsev\u00e4elastele 5 senti, kooliekskursioonidele oli k\u00fclastus tasuta. Hinnav\u00f5rdluseks tasub mainimist, et samal ajal maksis \u201eP\u00e4evalehe\u201c \u00fcksiknumber 6 senti.<\/p>\n\n\n\n