{"id":1103,"date":"2016-08-30T16:30:00","date_gmt":"2016-08-30T16:30:00","guid":{"rendered":"https:\/\/meremuuseum2.rktv.ee\/lennusadam\/?p=1103"},"modified":"2023-09-26T07:38:41","modified_gmt":"2023-09-26T07:38:41","slug":"septembri-ajaloosundmus-rannarootslased-pagevad-sojakeerises-eestist","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/meremuuseum.ee\/lennusadam\/2016\/08\/30\/septembri-ajaloosundmus-rannarootslased-pagevad-sojakeerises-eestist\/","title":{"rendered":"Septembri ajaloos\u00fcndmus: Rannarootslased pagevad s\u00f5jakeerises Eestist"},"content":{"rendered":"\n
Teise maailmas\u00f5ja ajal s\u00f5lmiti Rootsi ja Saksamaa valitsuste vahel kokkulepe, mis v\u00f5imaldas Eestimaa rootslaste kogukonnal lahkuda s\u00f5jakeerises olevast Eestist. Ligikaudu kaheksast tuhandest eestirootslasest evakueerus Teise maailmas\u00f5ja ajal Rootsi hinnanguliselt seitse tuhat. Lahkuti nii ametlike lubadega kui ka salaja kalapaatidega p\u00f5genedes.<\/p>\n\n\n\n Evakueeritavate eestirootslaste nimekirjade koostamisega tegelesid vennad Ivar ja Hjalmar P\u00f6hl \u201eEestirootslaste \u00fcmberasumise komitee\u201c kaudu, \u00fcldist evakueerumist juhtis dr. Ludwig Lienhard. Rootslasteks loeti isikuid, kel oli v\u00e4hemalt \u00fche neljandiku ulatuses Rootsi p\u00e4ritolu. N\u00f5ue oli \u201e\u00fcletatav\u201c t\u00f5endi v\u00f5i raha abil. Koos eestirootslastega lahkus Rootsi hinnanguliselt \u00fcle 3000 eestlase.<\/p>\n\n\n\n Suurem \u00fcmberasumine toimus 1944. aasta suvel kolmemastilise mootorpurjekaga Juhan. Alusega tehti \u00fcheksa reisi, riskantsete olude t\u00f5ttu keeldus Juhani meeskond viimast, k\u00fcmnendat reisi tegemast. Viimase ametliku s\u00f5idu tegemiseks kasutati kahemastilist mootorpurjekat Triina. Laev v\u00e4ljus Tallinna sadamast 20. septembril 1944.<\/p>\n\n\n\n \u00dclerahvastatud purjekaga j\u00f5udsid Rootsi 60-70 eestirootslast ja ligikaudu 300, m\u00f5ningatel andmetel suisa 500 eestlast. Eestlastest p\u00f5genike hulgas oli tuntud kultuuritegelasi, n\u00e4itlejaid ja kirjanikke, n\u00e4iteks August Gailit, August M\u00e4lk ja poetess Marie Under. Triina lahkumine Tallinnast oli dramaatiline: inimesi, kes mootorpurjeka pardale ei mahtunud ning sadamakaile maha j\u00e4id, oli v\u00e4ga palju. Triina j\u00f5udis Rootsi 22. septembril. Laeva hind kompenseeriti omanikele ning mootorpurjekas anti N\u00f5ukogude Liidu valdusesse.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Teise maailmas\u00f5ja ajal s\u00f5lmiti Rootsi ja Saksamaa valitsuste vahel kokkulepe, mis v\u00f5imaldas Eestimaa rootslaste kogukonnal lahkuda s\u00f5jakeerises olevast Eestist. Ligikaudu kaheksast tuhandest eestirootslasest evakueerus Teise maailmas\u00f5ja ajal Rootsi hinnanguliselt seitse…","protected":false},"author":2,"featured_media":1104,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_uag_custom_page_level_css":"","advgb_blocks_editor_width":"","advgb_blocks_columns_visual_guide":"","footnotes":""},"categories":[33],"tags":[],"class_list":["post-1103","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"yoast_head":"\n