{"id":6113,"date":"2025-09-02T08:30:03","date_gmt":"2025-09-02T08:30:03","guid":{"rendered":"https:\/\/meremuuseum.ee\/lennusadam\/?post_type=events&p=6113"},"modified":"2025-09-03T14:25:06","modified_gmt":"2025-09-03T14:25:06","slug":"merefoorum-lahkumine-tallinnast-1941","status":"publish","type":"events","link":"https:\/\/meremuuseum.ee\/lennusadam\/events\/merefoorum-lahkumine-tallinnast-1941\/","title":{"rendered":"Merefoorum: Lahkumine Tallinnast. 1941"},"content":{"rendered":"\n
30.09.2025 kell 17:00-19:00<\/h5>\n\n\n\n
Lennusadama huvialaruumis Sireen<\/h5>\n\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n

Teisip\u00e4eval, 30. septembril kell 17.00-19.00<\/strong> kohtume Lennusadama vesilennukiangaaris<\/strong>, et r\u00e4\u00e4kida Eesti Meremuuseumis eksponeeritud n\u00e4ituse \u201eP\u00f5rgu L\u00e4\u00e4nemerel. Juminda meretrag\u00f6\u00f6dia 1941\u201c<\/a><\/u> <\/strong>teemadel. Merefoorum kajastab 81 aasta taguse katastroofi s\u00fcnget tausta, dramaatilisi s\u00fcndmusi Juminda miiniv\u00e4ljal ning sellesse p\u00f5rgusse sattunud inimeste ja laevade lugusid.<\/p>\n\n\n\n

Merefoorumil astuvad \u00fcles Eesti Meremuuseumi konsultant Roman Matkiewicz<\/strong> ja filmi \u201eLahkumine Tallinnast. 1941\u201c re\u017eiss\u00f6\u00f6rid Jaak Kilmi<\/strong> ja Kiur Aarma<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Programm<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    \n
  • 17.00 Kogunemine huvialaruumis \u201eSireen\u201c<\/li>\n<\/ul><\/div>\n\n\n\n
      \n
    • 17.20 \u2013 18.30 \u00fchine filmivaatamine Lahkumine Tallinnast. 1941 (Leaving Tallinn. 1941)<\/li>\n<\/ul><\/div>\n\n\n\n
        \n
      • 18.30 \u2013 19.00 avatud arutelu<\/li>\n<\/ul><\/div>\n\n\n\n

        1941. aasta augusti l\u00f5pup\u00e4evadel leidis Eesti p\u00f5hjarannikul aset \u00fcks ajaloo suurimaid merekatastroofe. Pealetungivate sakslaste eest p\u00f5genev N\u00f5ukogude v\u00f5im viis kiirustades ja paaniliselt l\u00e4bi Tallinna evakueerimise. Rohkem kui 200 laevale paigutati nii vabatahtlikult kui sunniviisiliselt nii Punaarmee \u00fcksuste j\u00e4\u00e4nused, p\u00f5genevad punategelased kui ka mobiliseeritud eestlased ja tsiviilisikud, kokku \u00fcle 30 000 inimese. Laevade rivi v\u00f5ttis suuna Kroonlinna ja Leningradi peale, ent Juminda poolsaare juures s\u00f5ideti Saksa ja Soome merev\u00e4e seatud l\u00f5ksu. Miiniplahvatustes, torpeedo v\u00f5i lennukipommi tabamuse saanuna l\u00e4heb p\u00f5hja 60 laeva ning hukkub hinnanguliselt 15 000 inimest, sh tuhandeid eestlasi. <\/p>\n\n\n\n

        Oma mastaabilt viis 28.-29. augustil 1941 toimunud lahing kaasa rohkem inimelusid kui \u00fcleilmselt teadaolevad Pearl Harbour v\u00f5i Dunkirk, ent see trag\u00f6\u00f6dia oma peaaegu hoomamatus mastaabis on olnud nii eestlastele kui muule maailmale suuresti tundmatu lugu. Selle s\u00fcndmuse meenutamine ei teinud au ei N\u00f5ukogude Liidule ega ka hiljem s\u00f5jas kaotanud Soomele ja Saksamaale. <\/p>\n\n\n\n

        Ajalooliste dokfilmide meistrid Kiur Aarma ja Jaak Kilmi on selle loo \u00fcles ehitanud kronoloogiliselt kulgeva ajaloop\u00f5nevikuna, andes h\u00e4\u00e4le s\u00fcndmuses osalenutele. Need on m\u00e4lestuste kaudu s\u00e4ilinud h\u00e4\u00e4led k\u00f5ikv\u00f5imalikest s\u00fcndmuspunktidest: laevade mootoriruumidest, h\u00e4vituslennukilt, piirivalvekaatrilt, p\u00e4\u00e4stepaadist, kamb\u00fc\u00fcsist, mustade lainete vahelt hulpimast. Oma vaatenurga toimunule annavad nii sakslaste, venelaste, eestlaste kui soomlaste m\u00e4lestuspildid. Sellest selgub ka, kuidas seda kohutavat katastroofi on hilisemates ajaloonarratiivides kirjeldatud, maha vaikitud, v\u00e4iksemaks k\u00f5neldud v\u00f5i heroiseeritud.<\/p>\n\n\n\n

        \n