Nr 8 “Kogukonna kaasamine teemamuuseumide tegevusse”, 2017
2.-3. septembril 2015 toimunud Eesti Meremuuseumi konverentsi ettekannete kogumik

Toimetis on avaldatud vaid e-raamatuna ning on epub vormingus.

Eestikeelse versiooni saad alla laadida SIIT!
The English version is available HERE!

Arvutis võib e-raamatu lugemiseks kasutata Adobe Digital Editions-i, mille saad alla laadida SIIT!

Nr 7 “Suur Tõll – muuseumlaev või laevmuuseum”, 2014

Tiit Einberg. Jäämurdja „Suur Tõll“ muuseumlaevana 1989-2014
Christian Ostersehlte. Ehitajad: Vulcan – Werke laevatehas Stettinis 20. sajandi algul
Teele Saar. Laevad Tartu rahulepingus
Liisi Rannast-Kask. Päevaleht, Postimees ja Vaba Maa „Wäinämöisest“ ajavahemikus 1. jaanuarist 1920 kuni 31. märtsini 1923
Arto Oll. Juhtivkoosseis ja mereväeohvitserid „Suurel Tõllul“ teenistuses
Andres Tarand. Tallinna lahe jääolud sajandite vältel.
Reet Naber. Jäämurdmisteenistusest ja jäämurdjast „Suur Tõll“ aastail 1920-1940
Sharon Babaian. Sõltumatuse demonstratsioon: Kanada Little Sea 1967. aasta maailmanäitusel
Andres Eero. Jäämurdjaga “Suur Tõll” seonduv Eesti Meremuuseumi kogudes

Nr 6, 2012

Ott Sarapuu. 10 küsimust Eesti Meremuuseumi direktorile.
Mihkel Karu. Lennusadam – ajaloo varalaegas.
Maivi Kärginen. Paadid randlaste arhitektuuris.
Roman Matkiewicz. Eesti etnograafilised paaditüübid.
Teele Saar. Meremeeste kirjavahetus Eesti muuseumides ajalooallikana.
Reet Naber, Johan Pitka. Seismas Eesti merenduse edu ja oma veendumuste eest.
Arto Oll. Mereväe Kadettide Kooli rivijaoskonna esimene lend ning nende õppesõit Läti ja Poola sadamatesse.
Katrin Mellis. Noorte merelaager huvihariduse osana.
Johannes Undo. Mälestused.
Roman Matkiewicz. Merendussündmusi ajaloost.

Nr. 5, 2006

Juhan Kreem. Mõni sõna merejõudude organiseerimisest 15. ja 16. sajandi Tallinnas.
Jaan Vali. Merenduslikud kinnismälestised Eestis.
Vello Mäss. Laevavrakid kultuuripärandina.
Peedu Sammalsoo. Eesti mereväe insenermehaanikud aastail 1918-1940.
Jaak Sammet. Johan Pitkast Soomes aastail 1940-1944.
Ragnar Kokk. Mereväeohvitser Eduard Saar (1905-2001).
Uno Laur. Eesti mereterminoloogia kujundamisest.
MarkkuHeinonen, Jaak Sammet. Eesti ja Soome meremuuseumi koostööst.
Ants Pärna. Merenduslik eksliibris Eestis.
Viimsi randlase Artur Aksbergi mälestusi.
Laevameister Herman Sepa (1912-1991) mälestusi.
Bernhard Raba. Sõjasündmusi Hankos ja “Jossif Stalini” hukkumine.

Nr. 4, 2004

Urmas Dresen. Meremuuseum täna ja homme.
Enn Küng. Rootsi merepoliitika ja Narva kaubalaevad 17. sajandi teisel poolel.
Vello Mäss. Ühest ranna röövist Kolga lahel 1767.a.
Peeter Peetsalu. Meremeeste ebausust ja kommetest.
Jaak Sammet. “Suur Tõll” 1923.aastal.
Ragnar Kokk. Allveelaeva “Lembit” meeskond aastail 1936 – 1940.
Tiit Einberg. “Hai” klassi jahid Eestis.
Ants Pärna. Eesti Meremeeste Unionist (EMU).
Ülo Kollo. “Georg Otsast” ja reisist Reykjavikki 1986.aastal.
Rudolf Valteri 1899.a. meremehepäevikust.
John Laurance Kase meenutusi elust ja endast.

Nr. 3, 2002

Urmas Dresen. Eesti Meremuuseum uue aastatuhande algul.
Vello Mäss. Eesti randlase merekaart ja navigatsioonikunst muinasajal.
Juhan Kreem. Maasilinna foogt ja mereteed.
Mati Õun. Briti laevastik Eesti Vabadussõjas.
Ragnar Kokk. Eesti mereväeohvitseride III lend, 1928.
Ilse Bernzone. Läti merenduse historiograafiast.
Jaak Sammet. Traallaeva “Merituul” põgenemine 1947.a. Vladimir Kopelman. Muuseumi mererelvastuse püsinäituse kujunemine ja museaalne tähtsus.
Ants Pärna. Laevamudelid Eesti Meremuuseumis.

Nr. 2 “Allveelaev ajaloomälestisena”, 2001

Jaak Sammet. Eesti allveelaevade saamisloost.
Brian D.Head. Briti allveelaevade areng 1919 – 1939.
Peedu Sammalsoo. Eestlastest ohvitserid Vene allveelaevastikus aastail 1914 – 1920.
Ragnar Kokk. Eesti allveelaevade ohvitserkond.
Magnus Ilmjärv. Nurjunud laevatehing.
Vladimir Kopelman. Eesti meeskondade kõrvaldamine allveelaevadelt 1940. ja 1941.aastal.
HartmutEhlers. Allveelaevade suurtükirelvastus.
Vladimir Kopelman. Allveelaeva “Lembit” seadmestiku säilimine.
Urmas Dresen. Allveelaeva “Lembit” eksponeerimise tulevikuversioon.
Eksponeerimiseks säilitatavad allveelaevad maailmas.

Nr 1 “Aurulaev ajaloomälestisena”, 1999

Jaak Sammet. “Suur Tõll” Tallinna laevana.
Vladimir Kopelman. “Suur Tõll” Maailmasõdades.
Marja Pelanne. Jäämurdja “Tarmo” 1918.a. ja tema roll Soome meresõidutraditsioonis.
SeppoLaurell. Jäämurdja “Tarmo” restaureerimine – probleemidest lahendusteni.
Urmas Dresen. “Suure Tõllu” restaureerimise kontseptsioon ja ettevalmistused restaureerimiseks.
Leo Gens. “Suure Tõllu” interjöörist.
Kalle Salminen. Jäämurdjate “Suur Tõll” ja “Tarmo” tehniline võrdlus.
Hannu Mattika. Ajaloolised aurulaevad – olukord ja probleemid Euroopa Liidus.