Ligipääsetavus

  1. Asukoht ja ligipääs
  2. Muuseumisse sisenemine
  3. Ekspositsiooni paiknemine ruumides
  4. Kassaalal ja muuseumis liikumine
  5. Garderoob
  6. Tualetid
  7. Muuseumipood
  8. Muuseumikohvik
  9. Muuseumist väljumine
  10. Kirjeldustõlkega audiotuur
  11. Viipekeel

 

    1. Asukoht ja ligipääs

Lennusadam asub Tallinnas Kalamajas, aadressil Vesilennuki 6. Lennusadama angaaris asub Eesti Meremuuseumi üks püsinäitustest. Seda ümbritseb mitmekesine vaba aja veetmise ala koos sadama, muuseumilaevade ja mänguväljakuga. Kui seista Lennusadama angaari ees, jääb meri angaari taha, ala põhjaküljele. Paremal ehk idaküljel laiub ajalooline Patarei vangla ning vasakul ehk lääneküljel asub pärast tühermaad Noblessneri sadamalinnak.

Lennusadamale lähim ühistranspordi peatus, mis kannab nime Lennusadam, asub Kalaranna teel Vesilennuki tänava ristmiku lähedal ja seal peatub buss number 73. Kesklinna poolt tuleva ja kesklinna mineva suuna peatused on üsna lähestikku, teine teiselpool Vesilennuki tänavat. Nende vahe on umbes 80 meetrit.

Kesklinna poolt bussiga tulles tuleb muuseumisse jõudmiseks liikuda kõigepealt 20 meetrit linna poole tagasi. Liigu mööda asfalteeritud kõnniteed, kuni jõuad reguleerimata ülekäigurajani. Sellest annab märku kombatav mummuline ohutustähis. Ületa sõidutee. Pööra vasakule Vesilennuki tänavale ja liigu kõnniteel umbes 60 meetrit. Liikumise ajal jääb sinust paremale haljasala autoparklaga, vasakule sõidutee. Kui kõnnitee pöörab paremale, siis sina ära pööra. Liigu otse ja ületa ülekäigukohas uuesti Vesilennuki tänav ja alles seejärel pööra paremale. Hoia tee vasakusse serva. Liigu piki kõnniteed otse. Umbes 15 meetri pärast jõuad vasakule suunduva kõnniteeni. Kõnnitee on ligi 5 meetrit lai. See on esimene kolmest Lennusadama sissepääsuni viivast kõnniteest. Pööra sellele, hoia sel teel vasakusse serva. Ole tähelepanelik, sest kõnnitee alguses on keset teed autoliiklust takistavad kivist ankrud.

Umbes 30 meetri pärast jõuad tee pööramiskohani. Seal on valida kaks suunda. Vasakule hoides ja siis otse edasi minnes jõuad sadamaalale, kus on eksponeeritud muuseumilaevad, mida saab piletiga külastada. Lennusadama angaari minemiseks pööra paremale, kõnni veel umbes 30 meetrit ja pööra siis vasakule. Sinu ees on Lennusadama sissepääs. Lennusadama vasakpoolne sissepääs on hoone nurgast 20 meetri kaugusel. Parempoolne sissepääs on parempoolsest nurgast sama kaugel. Kui tuled taksoga, siis palu taksojuhil peatuda keskmise kõnnitee juures, mis viib otse muuseumi vasakpoolse ukseni. Sõidutee äärest on sinna umbes 40 meetrit. Taas ole tähelepanelik, sest ka sellel teel võivad olla autode liiklust takistavad märgised. Kui soovid enne muuseumi külastust istuda, jäävad selle tee paremasse serva pingid.

Kui tuled autoga, näiteks koos kaaslasega, saab auto tasuta parkida tähistatud parklasse. Parkla asub Lennusadamast üle tee. Teine tähistatud parkla on Lennusadama angaari paremal küljel. Inva-parkimiskohad asuvad just selles, angaari küljel olevas parklas.

90% muuseumialast on ratastooliga ligipääsetav. Ligipääs puudub aga allveelaevale Lembit ning mõne kahuri juurde. Kahe korruse vahel liikumiseks on muuseumis kaks lifti: kassaringist paremal trepi vastas ning muuseumialal allveelaeva Lembit vastas.

Ratastooliga on soovitatav siseneda esifassaadi parempoolsest uksest. Sellest uksest paremal on ratastooli tähisega nupp, mida vajutades avanevad ukse mõlemad pooled automaatselt väljapoole. Muuseumi esimesel korrusel asub invatualett. Muuseumit on lubatud külastada juhtkoeraga.

Muuseumi tavapärased lahtiolekuajad on maist septembrini esmaspäevast pühapäevani kella 10-19 ning oktoobrist aprillini teisipäevast pühapäevani kella 10–18.

Kassa telefoninumber on 620 0545.

Lennusadama angaar

Tallinna Lennusadama vesilennukite angaari on peetud üheks kõige olulisemaks tehnoehitiseks, mis Eestisse kunagi on kerkinud. See on üks vähestest 20. sajandi hoonetest, mis väärib rahvusvahelist tähelepanu ja kohta maailma arhitektuuriajaloos. Tallinna vesilennukite angaar kerkis osana nn Peeter Suure sadamast ning seda ehitati aastatel 1916–1917. Paraku jäi angaari ehitus plaanitud kujul lõpetamata just Esimese maailmasõja ja 1917. aasta revolutsioonisündmuste tõttu Venemaal. Pooleli jäänud ehitise vormistasid 1918. aastal kasutuskõlblikuks sakslased nii, kuidas tollel hetkel vahendid võimaldasid.

Vesilennukite angaar on unikaalne nii oma suuruse kui ka ehitustehnoloogia poolest. Tegemist on esimese nii suuremahulise ilma sisetoestuseta raudbetoonkoorikehitisega kogu maailmas. Sisetoestuste puudumine oli hädavajalik, et angaaris sees saaks vesilennukeid ümber pöörata. Angaari projekteeris Taani inseneribüroo Christiani & Nielsen.

Eesti Vabariigi ajal 1918–1940 oli hoone Eesti lennuväe kasutuses, Nõukogude okupatsiooni ajal mereväe käes. 2012. aasta mais avas Eesti Meremuuseum Lennusadama vesilennukite angaaris muuseumi.

Massiivne tumedates ja hallides toonides ehitis, mida mõnes ajaloolises dokumendis on tagasihoidlikult nimetatud ka kolmeosaliseks raudbetoonist kuuriks, on ristkülikukujulise põhiplaaniga; selle mõõdud on 48 × 121 meetrit. Hoonel on neli torni – igas nurgas kõrgub üks torn. Hoone katust võiks nimetada isegi maaliliseks. Katuse keskosa katab kolm suhteliselt lauget kuplit. Neist suunduvad eemale pikkupidi poolitatud silindri kujulised katuseosad, mis ulatuvad kuni välisseinani, moodustades ülejäänud katuse. Hoone kõrguseks kupli tipust mõõtes on 25 meetrit. Tumedate katusekuplite tipus on 12-tahulised valguslaternad, mida ilmestavad väikeseruudulised puitraamidega aknad. Iga kupli valguslaterna peal on varda küljes üks lennukikujuline tuulelipp.

Hoone ja selle fassaadid on sümmeetrilised. Hoone esifassaad asub angaari lühemal lõunaküljel. See on 48 meetrit lai. Suurema osa esifassaadist katab betoonpostidega liigendatud õhuline klaassein ja teise korruse kohvikuterrass. Fassaadi nurkades on hallid tornid. Esifassaadi keskel on kaks keskkoha suhtes sümmeetriliselt paigutatud sissepääsuust.

Esikülje mõlemas nurgas olevad tornid on kahekorruselised. Kahe korruse vahel ning torni ülaääres paikneb seinast osaliselt välja ulatuv horisontaalne betoontala. Sarnased, kuid vertikaalsed postid ääristavad ka tornide nurki, moodustades kokku justkui sõrestiku. Betoonkonstruktsiooni vahel olev sein on põlevkivituhaplokkidest. Tornide mõlema korruse keskel on nelinurksed väikeseruudulised puitraamidega aknad. Tornide tipus on rõdu. Rõdude metallpiire vaheldub tugevamate ja veidi kõrgemate betoonpostidega.

Tornide vahel olev fassaadi klaasosa on tornidega samal joonel. Klaasosa on torni esimese korruse kõrgune ning liigendatud nelja betoonist kandepostiga. Klaasist fassaadiosa kohal on puidust piirdega muuseumikohviku väliterrass. Ka terrassi tagaseinaks on betoonpostide ja ühe horisontaalse talaga liigendatud lai klaassein, mida ülalt piirab katuse kaarjas joon. Klaaspinnast vertikaalselt välja ulatuvad betoonpostid liigendavad seina alaosa viieks suureks klaasaknaks. Horisontaalsest talast kõrgemal jaotavad betoonpostid klaasseina kolmeteistkümneks osaks, mis on omakorda raamide abil jaotatud väikeseruudulisteks klaasakendeks.

Hoone vasak ja parem külgfassaad on 121 meetrit laiad. Mõlema külgfassaadi otstes on hoone nurgatornid. Külgfassaadide pool puuduvad nurgatornidel aknad. Tornide vahel asuv ristkülikukujuline hooneosa on tornidega ühekõrgune ning paikneb nendega samal joonel.

Külgfassaadid pole siiski identsed. Angaari vasaku külje ehk läänekülje tornide vahelist seinaosa katab  tumehalli metallkonstruktsiooniga tõstandvärav. Värava pinda katab rombidest koosnev muster. Tõstandvärava taha jääb tornidega sama kõrge klaassein. Enamasti on tõstandvärav kinni, mis lisab hoone välimusele massiivsust ja militaarsust. Kui värav on üles tõstetud, tekib angaari lääneküljele kolmnurkne katusealune. Kolmnurkse katuse alumine serv on väikese kaldega ning suunatud ülespoole. Nurgatornide vahel asuvat osa katab kolm suurt ühesugust betoonist poolringi, need on pooliku silindri kujuga katuse osad. Iga poolsilindri taga kõrgub üks kuppel. Silindri kaare alla jäävat betoonosa liigendavad osaliselt seinast välja ulatuvad vertikaalsed kandepostid.

Hoone parem külg ehk idakülg on peamiselt betoonist ning seda liigendavad betoonist kandepostid. Ka need postid ulatuvad fassaadist osaliselt välja. Kokku on poste 19. Tornide esimese ja teise korruse kõrgusel on kogu fassaadi ulatuses horisontaalne osaliselt seinast välja ulatuv betoonist kandetala. Hoone paremal küljel on võrdsete vahemaade tagant kuus puidust hallikat kahepoolset ust. Need on mõeldud muuseumi töötajatele. Ka sellel küljel katab nurgatornidevahelist osa kolm suurt ühesuurust poolringi, kuid siin on silindri kaarealused klaasist. Klaaspinda liigendavad betoonpostid ning nendevaheline pind on raamidega jagatud väikeste ruutudega akendeks.

Hoone tagakülg jääb mere poole. Tagakülje mõlemas nurgas on samasugused tornid nagu esifassaadil, torni korruste keskel on aknad. Sarnaselt hoone vasaku küljega katab tornide vahelist ala tumehall tõstandvärav ning selle kohal, kogu tornide vahelise küljeosa ulatuses on pooliku silindri kujulise otsa kaar. Tõstandvärava taha jääv sein on klaasist.

 

  1. Muuseumi sisenemine

Muuseumi esikülje keskel on kaks teineteisest umbes 3 meetri kaugusel asuvat sissepääsu. Lennusadama vasakpoolne sissepääs on hoone nurgast 20 meetri kaugusel. Parempoolne uks on parempoolsest nurgast samuti 20 meetri kaugusel. Siseneda võib mõlemast, kuid järgnev kirjeldus lähtub vasakpoolsest sissepääsust. Ratastooliga sisenemiseks kasuta parempoolsest sissepääsu.  Sissepääsud on kahepoolsete klaasustega, millest lahti käib parempoolne. Kui uks on suletud, tõmba sissepääsu parempoolset ust vertikaalsest käepidemest väljapoole. Tõmba õrnalt, seejärel avaneb uks juba ise. Sissepääsule järgneb umbes 3,5 meetri pikkune tuulekoridor, mille põranda käigutee on kaetud porivaipadega. Liigu otse. Vasakpoolse ja parempoolse ukse käigutee vahele jäävad piletiostu iseteenindusaparaadid. Läbinud tuulekoridori, jõuad liikumisanduriga varustatud sisemiste klaasusteni. Nendest läbi tulles oled jõudnud kassaalale.

Kogu kassaala on sinistes toonides, selle tagaseina kaunistab Eesti üks suurimaid akvaariume. Lakke on kinnitatud kahemõõtmelised eri suurusega mustad paadikujulised plaadid.

Kassaala keskel, enam-vähem sissepääsude vastas, paikneb suur ringikujuline puusast veidi kõrgem kassalett. Kassa taga ja sellest paremal on akvaariumisein, sealt edasi paremal lift ja trepp ekspositsiooni ja kohvikusse ning kassaala lõpus on garderoob. Kassast vasakul on väljapääs näitusealalt, sealt edasi tualettruumid, teine trepp kohvikusse ja vasakul, otse sissepääsude kõrval muuseumipood.

 

  1. Ekspositsiooni paiknemine ruumides

20.sajandi alguses ehitatud Lennusadama angaaris asub Eesti Meremuuseumi üks kahest püsiekspositsioonist. See on Põhja-Euroopa üks kõige uhkemaid meremuuseume. Õuealal asub sajandivanune aurik-jäämurdja Suur Tõll. Angaaris sees on allveelaev Lembit, paadid ja purjekad, vesilennuki Short 184 koopia, miinid, kahurid ning palju muid elusuuruses eksponaate. Ümbermaailmareis kollasel allveelaeval, mereväeriietes pildistamine, suur akvaarium ja simulaatorid muudavad Lennusadama külastuse meeldejäävaks elamuseks kogu perele. Lennusadama püsinäitus on jagatud kolmele tasandile: veealune, veepinna- ja õhutasand. Sillal ehk teisel korrusel jalutaja näeb kõiki eksponaate just nii, nagu need veepinnal või merekaldal liikudes paistaksid. Ka ekspositsiooni külastus algab sealt. Kuna Lennusadama püsinäitusel pole veel kirjeldustõlget ega viipekeele tõlget, soovitame püsinäitusele tulla koos saatjaga. Esimesel korrusel asuvad: kassaala, muuseumipood, tualetid, valveta garderoob ja lukustatavad hoiukapid ning näitusealal osa „Veealune maailm“.

Teisel korrusel asuvad: kohvik, ekspositsiooni algus ning näitusealal osa „Veepealne maailm“.

Ajutiste näituste alad

Lennusadama ajutised näitused „UMUK UDŽD OTB“ ja „Põrgu Läänemerel“ on kohandustega nägemis- ja kuulmispuudega inimestele, need on läbitavad ka ratastooliga liikudes.

Näitus „UMUK UDŽD OTB. Näitus mereväe- ja luureohvitserist Linnebergist“ on avatud 11.03.2021–16.01.2022 ning paikneb Lennusadama esimesel korrusel väikeses näitusesaalis. Näitus avab ühe erakordse eestlase elukäiku ja valikuid 20. sajandi kõige tormilisematel kümnenditel, mis ei kujundanud ainult Eesti, vaid kogu maailma saatust. Bruno Linnebergi karjääri kaudu saab tutvuda kahe maailmasõja vahel aset leidnud sündmustega Eesti Mereväes ning olla tunnistajaks ühe hiilgava elutöö hävimisele.

Kui lähed sellele näitusele läbi püsinäituse, tuleb sul liikuda teise korruse silla kaudu korruse lõppu, minna trepist alla, liikuda 1 meeter edasi ning pöörata vasakule, liikuda veel umbes 3 meetrit, kuni jõuad taktiilse juhtteeni, mis annab märku näituse algusest.

Nägemispuudega külastajaid abistab kirjeldustõlge, juhttee, kolm kombatavat mudelit eksponaatidest ja taktiilsed sildid kuulamispositsioonides. Et saada parem näituseelamus, küsi kassast tasuta taktiilsete ja punktkirjas numbritega audiogiidi. Kirjeldustuur kestab 40 minutit.

Kuulmispuudega külastajaid abistab Eesti viipekeelega digigiid, mida saab kasutada isiklikus seadmes ja näitusele paigutatud tahvelarvutites. Digigiidist leiab üheksa videolugu.

Näituse ruumilahendus on sobiv ka ratastooliga liikumiseks.

Ajutine näitus „Põrgu Läänemerel. Juminda meretragöödia 1941“

Näitus „Põrgu Läänemerel. Juminda meretragöödia 1941“ on avatud 28.08.2021–15.01.2023 ning paikneb Lennusadama esimesel korrusel saali tagumises osas, suurel näitusealal. Näitus räägib Juminda miinilahingust, mis on üks suurima hukkunute arvuga meretragöödiaid maailma ajaloos. Kui Pearl Harbori rünnakus hukkus umbes 2500 inimest, siis Juminda miinilahingus kaotas elu pea 15 000 inimest. Traagilise sündmuse külastajateni toomisel on põhirõhk miinilahingu läbielanute meenutustel ja emotsioonidel, mille toetamiseks kasutatakse ajaloolisi arhiivikaadreid. Lugude illustreerimiseks eksponeeritakse näitusel ka sündmusega seotud esemeid. Neist tähelepanuväärseimad on Juminda miinilahingu üle elanud vaikivad tunnistajad allveelaev Lembit, mille vöör ulatub otse näitusealale, ning jäämurdja Suur Tõll, millega saab tutvuda väljas, sadamaala kai ääres.

Nägemispuudega külastajaid abistab kirjeldustõlge, juhttee, taktiilne ruumiplaan näituse alguses ning kaks kombatavat mudelit ja üks kombatav konvoi plaan. Kirjeldustõlke kuulamiseks küsi kassast tasuta kaasa taktiilsete ja punktkirjas klahvidega audiogiid. Tuuri kestus on 1 tund ja 15 minutit kuni 3 tundi. NB! See audiogiid on saadaval alates oktoobrist 2021.

Kuulmispuudega külastajaid abistab Eesti viipekeelega digigiid, mida saab kasutada isiklikus seadmes. Digigiidis on Juminda miinilahingu sündmuste kokkuvõtted. Näitusel kuuldavate mälestuste juurde on ekraanidele lisatud Eesti viipekeele tõlge.

Näituse ruumilahendus on sobiv ka ratastooliga liikumiseks.

 

  1. Kassaalal ja muuseumis liikumine

Olles sisenenud muuseumi vasakust uksest ja jõudnud kassaalale, liigu porivaiba lõpuni ja sealt kella 1 suunas veel umbes 3 meetrit, kuni jõuad kassani.

Sealt saad soetada pileti ning laenutada ilma lisatasuta ajutiste näituste kirjeldustõlkega audioseadme. Audioseadmes võid kasutada oma kõrvaklappe või need laenutada. Tuuri lõpus tagasta seade kassasse.

Kui külastad püsinäitust või liigud ajutistele näitustele püsinäituse kaudu, hoia pilet kindlasti alles. Näitusealale pääsemiseks tuleb pilet skaneerida teisel korrusel püsinäituse alguses. Kassas kinnitatakse pileti vöötkoodi juurde reljeefne kleebis.

Teisele korrusele, kus algab püsinäitus ja asub muuseumikohvik, on võimalik minna nii liftiga kui ka trepist. Need asuvad vastakuti, teineteisest umbes 5 meetri kaugusel.

Lift jääb muuseumi sissepääsu juurest kella 2 ja 3 vahele, kassast paremale. Pööra kassa juures ringi, astu paar sammu, pööra end nii, et kassa jääb sinust vasakule ja klaasist esisein paremale ja kõnni umbes 7 meetrit, kuni sinust vasakule jääv sein lõpeb. Siis pööra vasakule, liigu veel 2 meetrit, kuni jõuad porivaibani. Pööra uuesti vasakule. Otse sinu ees on lift. Lifti tellimise nupp on liftist vasakul, umbes meetri kõrgusel.

Lifti sisenedes jäävad nupud paremat kätt puusa kõrgusele. Nupud on tähistatud taktiilselt, keskmine vertikaalne rida ülevalt alla: 2, 1 ning „uksed kinni“. Nupu „uksed kinni“ kõrval vasakul ja paremal on veel kaks nuppu – „uksed lahti“ ja „häire“. Liftis puudub häälteavitus. Teisel korrusel välju liftist, pööra vasakule ning kõnni ligikaudu 5 meetrit. Jõuad vasakpoolse turvavärava posti juurde, kus on sissepääs püsinäitusele.

Kui soovid minna trepist, liigu kassa juurest liftini ja pööra end nii, et lift jääks sinu selja taha. Trepp jääb sinu ette. Liigu otse umbes 5 meetrit. Sinu ees on lai trepp, mis viib muuseumi teisele korrusele. Trepi mõlemal pool on käsipuu, hoia vasakule. Astu 18 trepiastet üles, siis jõuad trepi mademeni, kus trepp pöörab vasakule. Pööra vasakus servas liikudes trepiga kaasa. Astu veel 18 astet üles. Jõuad teisele korrusele. Otse ette, umbes 6 meetri kaugusele jääb kohvikuala. Kella 2 suunas on sissepääs püsinäitusele. Trepi juurest on sinna umbes 6 meetrit. Näituse algusest annab märku turvavärav.

Kui oled jõudnud teisel korrusel näituseala algusesse, tuleb näitusele pääsemiseks skaneerida pilet. Skanner jääb sinust paremale ja on ligikaudu meetri kõrgusel. Leia piletil kassas lisatud reljeefne kleebis, mis asub vöötkoodi kõrval. Aseta pilet turvaposti peale nii, et märgistatud osa jääb ülespoole. Pileti skaneerib posti kohal olev turvavärava osa. Edukast skaneerimisest annab märku piiksuv heli, lisaks on kuulda, kuidas klaasist väravad avanevad. Väravad avanevad liikumise suunas ja siseneda tuleb läbi värava ühekaupa.

Muuseumi teise korruse näitusesaalis liigutakse mööda silda, mis on sujuvate tõusude ja laskumistega. Silla vasakul pool piirde ääres on põlvekõrgused pingid, seepärast hoia liikudes silla paremale poole piirde äärde. Ka paremal pool liikudes tuleb olla tähelepanelik, kuna mõlemal pool piirete ääres, ligikaudu 1–1,5 meetri kõrgusel paiknevad infotahvlid ja interaktiivsed ekraanid, silla keskel aga umbes 20 cm laiused kõrged kapid. Sildadel võivad vaikselt seista ka muuseumi uudistavad külastajad.

Liigu umbes 40 meetrit otse, kuni sild teeb väikese pöörde paremale. Liigu mööda piirde äärt edasi veel umbes 40 meetrit, kuni sild pöörab paremale. Liigu veel umbes 3 meetrit, hoides parema piirde äärde. Seejärel vaheta poolt ja hoia vasakule. Ole tähelepanelik, sest ka sellel sillaosal on põlvekõrgused pingid. Liigu otse umbes 25 meetrit, kuni sild pöörab paremale. Pööra ka. Kui juhtud sellel sillaosal siiski liikuma paremal pool, ole sillaosa keskel ettevaatlik, sest siin ulatub sillale madalalt silla kohal kulgev teine sild.

Kui jääd sillale ja kõnnid otse edasi, jääb sinu paremale käele ligi 60 meetrit pikk allveelaev Lembit. Sissepääs laevale on pööramiskohast umbes 30 meetri kaugusel paremal. Allveelaeva sissepääsuteest umbes 25 meetrit otse edasi liikudes jõuad varem mainitud silda lõpetava trepini, mis viib alla esimesele korrusele. Ole enne treppi tähelepanelik, sest keset silda on kõrge 20 cm laiune kapp ning tavalise audiotuuri seadmete tagastamise koht. Umbes 3 meetrit enne treppi, kohe pärast kappi ja audioseadmete tagastamise kohta saad pöörata vasakule, et minna liftiga püsinäituse saali esimesele korrusele. Kui otsustad nii teha, ületa lühike sissepääsusild, betoonpõrandani jõudes hoia kella 11 suunas. 2 meetri pärast jõuad liftini. Lifti tellimisnupp jääb vasakule. Trepi kasuks otsustades pane tähele, et selle käsipuud lõpevad enne trepi lõppu. Trepil on 18 astet ja seejärel mademeosa, millele järgneb veel 18 astet. Alla, esimesele korrusele jõudes jääb sinu selja taha esimese korruse lai näituseala ja selle lõppu suur ajutiste näituste ala. Väike näituseala jääb kella 10 suunas ning väljapääs muuseumist kella 2 suunas.

 

  1. Garderoob

Muuseumi esimesel korrusel kassaala paremas otsas asub valveta garderoob ning lifti ja trepi kõrval lukustatavad hoiukapid. Välisuksest garderoobialani minemiseks liigu umbes 12 meetrit paremale. Seal, paremat kätt, on sinu liikumissuunaga põiki asuv lett, kuhu saad vajadusel asju toetada. Letist ettepoole, paremale, angaari klaasist esiseina poole jäävad madalad tumbad. Leti taga on eri kõrgustega kahele jalale toetuvad paadikujulised nagihoidjad. Ole ettevaatlik, kuna nende otsad on teravad ning need ulatuvad nagi jalgadest kaugemale. Vasakule seina äärde jääb kaks stanget, kuhu saavad mugavalt riided riputada nii lapsed kui ka ratastooliga liikujad.

Selleks et jõuda lifti parema külje taga asuvate hoiukappideni, keera garderoobi leti juures end nii, et angaari klaasist esisein jääb su selja taha ja garderoobilett sinust paremale. Liigu ligikaudu 11 meetrit otse. Pööra vasakule, liigu otse umbes 3 meetrit. Sinust vasakut kätt on 14 suurt lukustatavat kappi – kaks rida üksteise kohal, kummaski reas seitse kappi. Nende kasutamiseks vajad üheeurost või viiekümnesendist euromünti, mille hiljem tagasi saad. Kappide võtmega lukud on uste paremas servas. Kappidel ja võtmetel puuduvad taktiilsed numbrid. Liikudes kappide juurest tuldud teed veidi tagasi ja pöörates paremale, jõuad lifti juurde. Teine lukustatavate kappide ala asub trepi vasakul küljel.

 

  1. Tualetid

Tualettruumid asuvad Lennusadama esimesel korrusel kassaalal ning jäävad sissepääsudest vasakule. Vasakpoolsest sissepääsust sisenedes liigu porivaiba lõpuni, astu veel 1 meeter ning pööra vasakule, liigu seejärel ligikaudu 11 meetrit, kuni jõuad naiste tualeti sinise ukseni. Naiste tualetist edasi on meeste tualett ja seejärel invatualett.

Naiste tualeti uks avaneb väljapoole paremale. Tualett on ristkülikukujuline ning koosneb kahest ruumist. Tualetis mängib muusika ning põlevad tuled. Uksest sisenedes on kohe vasakut kätt kogu seina ulatuses valamukapp kolme valamu ja kokku kuue segistiga. Kapi otstes on prügikastid. Segistid töötavad, kui vajutad jalaga põrandal olevat kõrgemat ümmargust nuppu. Segistite vahel on seebidosaatorid. Kätekuivatuspaber asub kraanikaussidest paremal, ruumi otsaseinas, selle kõrval ka kaks kuivatusvahega kätekuivatit. Samasugused kuivatid on ka kraanikausside vastasseinas, uksest peaaegu 6 meetri kaugusel. Samasse seina ja peaaegu sama kaugele jääb ukseava, mis viib tualeti kabiinide juurde. Avast sisenedes jääb kohe vastasseina kuus kabiini, mille uksed avanevad väljapoole vasakule ning kella 7 suunas veel kaks kabiini, mille uksed avanevad väljapoole paremale. Kabiinid on kitsad, umbes 1 × 1,5 m. WC-pott jääb kabiini sisenedes otse sinu ette, tualettpaberi hoidja on vasakul ning hügieenitarvete prügikast kohe ukse kõrval paremal seina peal.

Meeste tualett asub naiste omast 2 meetrit edasi. Selle uks avaneb väljapoole paremale. Sarnaselt naiste tualetiga koosneb see kahest osast. Ukse poolt tulles on kogu vasaku seina ulatuses valamukapp koos kolme valamu ja kuue segistiga. Otsaseinas, uksest 4 meetri kaugusel on kuivatusvahega kätekuivati ja kätekuivastuspaber. Otsaseina juures avaneb vasakule teine avatud ruumi osa, mis omakorda jaguneb kaheks. Vasakule jääb kolm pissuaari ning paremale pääs pissuaaride vastas olevasse ruumisoppi, kus nii vasakul kui paremal on kaks kabiini. Paremale jäävate kabiinide uksed avanevad väljapoole vasakule. Kabiinid on kitsad, umbes 1 x 1,5 m. WC-pott jääb kabiini sisenedes otse sinu ette, tualettpaberi hoidja vasakule ning prügikast kohe ukse kõrvale paremale seina peale. Vasakule jäävate kabiinide uksed käivad väljapoole paremale ning kabiini asetus on peegelpildis vastasseina omadega.

Kohe meeste tualeti kõrval on sinine uks invatualetti. Kui peaksid minema invatualetist mööda, jõuad nišini, kus asub teine trepp, mis viib otse kohvikusse. Invatualeti uks avaneb väljapoole paremale. Lüliti on seinal, vasakut kätt. Tualetis mängib muusika. Invatualett on ristkülikukujuline ning umbes 2,5 meetrit lai ning 2 meetrit sügav. Uksest umbes 1 meetri kaugusel kella 10 suunas on WC-pott. Poti kõrval vasakul on tool. WC-potil on mõlemal pool käetugi. Tualettpaber on vasaku, uksepoolse käetoe küljes. Kraanikauss on uksest otse, umbes 1,5 meetri kaugusel. Segisti töötab kangiga. Seebidosaator ja kätekuivatuspaber on kraanikausi paremale küljele jääval seinal. Nende kõrval on omakorda mähkimislaud. Prügikast on kraanikausi juures põrandal paremas nurgas. Kraanikausist vasakule jääb kuivatusvahega kätekuivati. Selle kõrval on WC-paberi hoidja ja prügikast.

 

  1. Muuseumipood

Muuseumipood asub kassaalal välisseina ääres. Muuseumi sissepääsust jääb see vasakule. Liigu porivaibast 1 meeter edasi ja seejärel 4 meetrit vasakule. Kui otsustad poodi külastada pärast muuseumikülastust, jääb pood otse näituseala väljapääsu vastu peale lükanduksi.

Poodi pääseb läbi laia ja kõrge ukseava. Ukseavas on kohe põlvekõrgune valge mööblialus, mille peal on mannekeenid. Pood on ristkülikukujuline, ligi 5 meetrit sügav ja 10 meetrit  lai. Heledad vitriinkapid, riiulid ja mööblialused paiknevad kogu ruumi ulatuses nii keskel kui seinte ääres. Kassa jääb poe uksest kella 2 suunas. Poes on müügil lai valik kaupu, sealhulgas populaarsed suveniirid – magnetid, pastakad, postkaardid. Lisaks on poes müügil hulgaliselt mereteemalist kirjandust. Suveniiride ja raamatute kõrvale saab soovi korral kiirelt haarata jahutava jäätise või veepudeli.

 

  1. Muuseumikohvik

Muuseumikohvik asub muuseumi teisel korrusel. Sinna pääseb nii trepist kui ka liftiga. Liftiga minnes pööra liftist väljudes vasakule, liigu umbes 2 meetrit, seejärel pööra vasakule, kus algab kohvikuala. Trepist minnes jääb kohvikuala otse trepi ette umbes 6 meetri kaugusele. Et jõuda kohviku letini, liigu otse umbes 20 meetrit. Kohvikualal liikudes jäävad sinust paremale ja vasakule standardkõrgusega kohvikulauad ning seljatugedega toolid. Neid on ka teisel pool kohvikuletti. Kohvikulett, kus tuleb esitada tellimus, jääb vasakut kätt ning pöördub mõne meetri pärast paremale. Kohvikus saab osta nii sooje kui külmi jooke, nii kooki kui ka toekamat sooja toitu. Suvehooajal on avatud ka samal korrusel asuv kohvikuterass.

 

  1. Muuseumist väljumine

Näitustelt väljumine toimub esimese korruse saali kaudu. Liikumisanduriga varustatud ja automaatselt avanev väljapääs jääb saali esiosasse, kella 12 ja 1 vahele.

Usteni viib laugelt tõusev lai kaldtee. Ustest väljudes pööra vasakule. Kõnni umbes 5 meetrit, kuni jõuad kassani. Kui kasutasid muuseumi audioseadet, tagasta see. Pööra kassa juures seljaga end akvaariumi poole ning liigu otse, kuni jõuad porivaibani. Edasi kõndides jõuad automaatselt avanevate usteni, seejärel tuulekoridori ning u 3,5 meetri pärast välisukseni, mis avaneb väljapoole. Oledki jälle Lennusadama ees. Ametlik taksode peatumiskoht jääb vasakule, bussipeatus kella ühe suunas.

 

  1. Kirjeldustõlkega audiotuur

Nägemispuudega külastajale soovitame muuseumikogemuse rikastamiseks kasutada kirjeldustõlkega audiotuuri, mis on loodud ajutistele näitustele „UMUK UDŽD OTB. Näitus mereväe- ja luureohvitserist Bruno Linnebergist“ ja „Põrgu Läänemerel. Juminda meretragöödia 1941“. Tuurid juhatavad mõlemal näitusel sind ühest peatuspunktist teise, kirjeldavad ümbritsevat ja jagavad põnevaid teadmisi mereajaloost. Taktiilsete ja punktkirjas numbritega audiogiidi saab laenutada kassast tasuta. Audioseadmes võid kasutada oma kõrvaklappe või laenutada need kassast, audioseadmed saab riputada kaela. Tuuri lõpus tagasta seade kassasse.

Kirjeldustõlkega audiotuurid ja majajuhi on koostanud Aive Peil ja Artur Räpp.

  1. Viipekeel

Sarnaselt kirjeldustõlkega on Lennusadama ajutised näitustel „UMUK UDŽD OTB. Näitus mereväe- ja luureohvitserist Bruno Linnebergist“ ja „Põrgu Läänemerel. Juminda meretragöödia 1941“ ka eesti viipekeele tõlge, mida saab vaadata nii enda isiklikust nutiseadmest digigiidi abil kui ka näitusel olevatelt ekraanidelt.

Viipekeeletõlgete koostamisel on abiks olnud Eesti Viipekeele Selts, viipekeele tõlgid on Gerli Kõiv ja Gretel Murd, Katrin Kuusk ja Ann-Ornella Öpik.

 

Sündmused

Vaata kalendrit

Korralda oma sündmus

Teeme koos sündmuse, millest räägitakse veel kaua!

Vaata lähemalt

Uudised

Meremuuseum tähistab Eesti allveelaevade veeskamise 85. aastapäeva näitusega Ühendkuningriigi laevatehases

Barrow-in-Furnessis asuvas endises Vickers-Armstrong Ltd laevatehases saab vaadata Eesti Meremuuseumi näitust seal ehitatud allveelaevadest Kalev ja Lembit, mille ristimisest ja veeskamisest möödus tänavu 7. juulil 85 aastat.

22. September

Meremuuseum avab Lennusadamas näituse Juminda meretragöödiast

28. augustil, Juminda merelahingu 80. aastapäeval avab Eesti Meremuuseum Lennusadamas näituse „Põrgu Läänemerel. Juminda meretragöödia 1941“. Inimeste ja laevade lugudel põhinev näitus valmis koostöös Eesti filmimaailmast tuntud loojatega.

25. August

Vanemad uudised
Sulge kaart

Kontakt

Tellimused:+372 620 0550 (E–R kl 9–17), v.a. riigipühadel
booking@meremuuseum.ee
Vesilennuki tee 6, Tallinn

Avatud T–P 10–18. Esmaspäeviti suletud. 24.12 suletud; 25.-26.12, 31.12 ja 1.1.2022 avatud 10-17

Vaata kaarti