Elu Läänemerel

Koolieelikutele ja 1.–9. klassile

Kestus: koolieelikud ja 1.-3.klass 60 minutit, 4.-6.klass 75 minutit; 7.-9.klass 90 minutit

Ülesehitus:

Muuseumitunni näol on tegemist Läänemerd tutvustava programmiga, kus käsitletakse meie merd ja selle eripärasid.

Muuseumitunni esimesel veerandikul teeb läbiviija sissejuhatuse ja teemaarenduse, tutvutakse üksteisega, Lennusadamaga ning programmi sisuga. Vastavalt ilmale toimub sissejuhatus kas fuajees või maja ees. Seejärel vaatleme ilma ja tutvume läbi mängulise tegevuse merenduse ajalooga. Hea ilma korral liigume ka mere äärde ning proovime Läänemerd erinevate parameetrite abil iseloomustada. Muuseumitunni teine pool toimub siseruumides, kus jätkame Läänemere tutvumisega rühmatöös ning arutleme, kas, keda ja kuidas peaks meres kaitsma. Vaatame eksponaatide hulgas ringi ning proovime neid kalasõbralikult merekeskkonda sobitada. Tunni viimases veerandikus korraldame katse, mille käigus saavad selgeks Läänemeres leiduvad loomad ja objektid. Enne äraminekut tuletame meelde, millest muuseumitund rääkis ning kuidas igaüks meist saab loodust hoida.

Muuseumitunni temaatika, praktilised tegevused ja valitud aktiivõppemeetodid on eakohased, muutudes vastavalt õpilaste vanusele spetsiifilisemaks ja keerulisemaks.

Märksõnad:

Läänemeri, traditsioonid, ilm, elukeskkond, keskkonnahoid.

Õpitulemused:

  • Õpilane tutvub rannarahva (Kalamaja) traditsioonidega;
  • Õpilane teab, mis on Läänemeri ja oskab seda iseloomustada;
  • Õpilane oskab nimetada meres elavaid organismide rühmasid;
  • Õpilane oskab kirjeldada ilma ja määrata ilmakaari;
  • Õpilane mõistab mere kui elukeskkonna tähtsust ja selle kaitsmise vajadust.

Ühisosad õppekavaga:

Lasteaia lapsed

– mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma terviklikult;

– väärtustab keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
– märkab nähtusi ja muutusi looduses;

– tunneb looduskeskkonda: kodukoha loodust, muutusi looduses, elukeskkonda, inimese mõju loodusele.

Õpilane 1.–3. klass

– teeb lihtsamaid loodusvaatlusi;

– teeb ilmavaatlusi, iseloomustab ilma;

– märkab muutusi looduses ning seostab neid aastaaegade vaheldumisega;

– tunneb kodukoha levinumaid taime- ja loomaliike;

– mõõdab temperatuuri;

– selgitab kompassi tööpõhimõtet;

– eristab selgroogseid ning selgrootuid;

– kirjeldab õpitud loomaliikide eluviise ja elupaiku.

4.9. klassile

Ülesehitus:

Muuseumitunnis tutvustatakse Läänemerd  ning käsitletakse meie mere eripärasid. Tunni ühe osa käigus õpitakse  Läänemerd tundma läbi praktilise ja rühmatöö. Seejärel analüüsitakse saadud infot ja leitakse parimad lahendused  meremehe silmade läbi. Programm algab õues – Lennusadama ees, kus kõigepealt vaatleme ilma ning seejärel tutvume läbi praktilise tegevuse kohaliku ajaloo ning rannarahva traditsioonidega. Hea ilma korral liigume ka mere äärde ning proovime iseloomustada Läänemerd erinevate parameetrite abil. Muuseumi sees jätkame Läänemere tutvumisega läbi rühmatöö ning arutleme, kas,keda ja kuidas peaks meres kaitsma. Tunni lõpus korraldame katse, mille käigus saavad selgeks loomad ja esemed, mida Läänemere põhjast leida võib.

 

Märksõnad:

Läänemeri, keskkonnakaitse, organismid, ajalugu, laevad.

Õpitulemused:

  • Õpilane tutvub rannarahva (Kalamaja) traditsioonidega;
  • Õpilane oskab iseloomustada Läänemerd kui elukeskkonda ja tunneb seal elavaid organisme;
  • Õpilane kirjeldab ilma;
  • Õpilane selgitab Läänemere reostumise põhjusi ja kaitsmise võimalusi.

Ühisosad õppekavaga:

Õpilane 4.–6. klass

– toob näiteid inimtegevuse mõju ja reostumise tagajärgede kohta veekogudele;

– mõõdab õues õhutemperatuuri, hindab pilvisust ja tuule kiirust ning määrab pilvetüüpe ja tuule suunda;

– näitab kaardil Läänemere-äärseid riike;

– iseloomustab Läänemere-äärset asustust ja inimtegevust õpitud piirkonna näitel;

– iseloomustab Läänemerd kui ökosüsteemi;

– määrab Läänemere selgrootuid ja selgroogseid;

– koostab Läänemerele iseloomulikke toiduahelaid või -võrgustikke;

– selgitab Läänemere reostumise põhjusi ja kaitsmise võimalusi.

 

Õpilane 7.–9. klass

– jaotab organisme nende pildi ja kirjelduse alusel loomadeks, taimedeks;

– selgitab loodusliku tasakaalu kujunemist ökosüsteemides, hindab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju populatsioonide ja ökosüsteemide muutumisele ning võimalusi lahendada keskkonnaprobleeme;

– määrab suundi kaardil kaardivõrgu ja looduses kompassi järgi;

– toob näiteid ilma ja kliima mõju kohta inimtegevusele.

– kirjeldab ja võrdleb teabeallikate järgi meresid, sh Läänemerd, ning toob esile erinevuste põhjused;

– iseloomustab Läänemere eripära ja keskkonnaprobleeme ning toob näiteid nende lahendamise võimaluste kohta.

 

Sündmused

Vaata kalendrit

Korralda oma sündmus

Teeme koos sündmuse, millest räägitakse veel kaua!

Vaata lähemalt

Uudised

Meremuuseum tähistab Eesti allveelaevade veeskamise 85. aastapäeva näitusega Ühendkuningriigi laevatehases

Barrow-in-Furnessis asuvas endises Vickers-Armstrong Ltd laevatehases saab vaadata Eesti Meremuuseumi näitust seal ehitatud allveelaevadest Kalev ja Lembit, mille ristimisest ja veeskamisest möödus tänavu 7. juulil 85 aastat.

22. September

Meremuuseum avab Lennusadamas näituse Juminda meretragöödiast

28. augustil, Juminda merelahingu 80. aastapäeval avab Eesti Meremuuseum Lennusadamas näituse „Põrgu Läänemerel. Juminda meretragöödia 1941“. Inimeste ja laevade lugudel põhinev näitus valmis koostöös Eesti filmimaailmast tuntud loojatega.

25. August

Vanemad uudised
Sulge kaart

Kontakt

Tellimused:+372 620 0550 (E–R kl 9–17), v.a. riigipühadel
booking@meremuuseum.ee
Vesilennuki tee 6, Tallinn

Avatud T–P 10–18. Esmaspäeviti suletud

Vaata kaarti