Septembri museaal: Nargeni vrakilt leitud süstal

2015. aastal avastati Naissaare lähedalt ilmselt 16. sajandist pärinev laevavrakk, millelt õnnestus pinnale tuua üle 50 eseme. Mitmesuguste üsnagi tavaliste ja mõnegi väga kummalise leiu hulgas oli ka metallist valmistatud jämeda nõelaga süstal.

Pinnale toodud leiud pärinesid ilmselt lähedal paiknenud lagunenud puitkastist ning ehkki leidude uurimine on alles pooleli, on üsna kindel, et tegemist on arstile või apteekrile kuulunud varustuselaekaga. Laekas olnud süstal on haruldane leid, nii vanu süstlaid või pritse on teada vähe. Vägagi sarnaseid süstlaid on leitud Inglismaalt, 16. sajandil hukkunud sõjalaeva Mary Rose vrakilt.

Naissaare vrakilt leitud süstal on väga hästi säilinud. Nagu süstaldel/pritsidel ikka, on tal silindrikujuline kere, milles liigub kolb. Kolvi tihendamiseks on kasutatud loomanahka. Süstla otsas on ligi 8 cm pikkune üsnagi jäme nõel. Selline nõel pole mõeldud läbi naha torkamiseks, vaid ravimi pritsimiseks haavadesse või kehaõõnsustesse, niisiis pole leiu puhul tegemist päris „süstlaga“ meie mõistes, vaid pigem ravimipritsiga.

Juba 16. ja 17. sajandil teati, et haavade puhastamata jätmisel võivad olla väga tõsised tagajärjed. Too ajaperiood oli meditsiini ja kirurgia kiire arengu aeg ning seniste meetodite asemel haavade ravis hakkasid levima uued ja paremad moodused. Üheks neist oli haava puhastamine sooja või kuuma õliga (näiteks roosiõli), mis desinfitseeris haava ning uhtis sealt välja võimalikke väikseid võõrkehasid. Õli viimiseks haavadesse kasutati just selliseid jämeda nõelaga pritse, nagu Naissaare vrakilt leitud. Süstalde või pritside teine oluline kasutusala oli suguhaiguste ravi ning neid kasutati näiteks gonorröa või süüfilise puhul ravimite viimiseks inimese kuseteedesse. On säilinud erinevaid ravimite retsepte, kuid näiteks Inglismaal oli teada, et segu veiniäädikast, roosiõlist, linaseemneõlist, munavalgest ja muudest ainetest peaks suguhaiguse käes vaevlejale kergendust tooma.

Lisaks süstlale toodi merepõhjast uurijate töölauale veel hulgaliselt mitmesuguseid esemeid. Osad neist on tuttavad mujaltki – savist kolmjalgpotid ning väikesed topsid salvide hoidmiseks, kuid mõned on täiesti seninägematud. Tegemist oli savist valmistatud kerakujuliste anumatega, millel on otstes ja külgedes augud. Ehkki oletusi on esitatud mitmesuguseid ja päriselt tõestatud pole veel üksi teooria, on kõige tõenäolisem, et tegemist on mõnele meditsiinikeemikule kuulunud laborivarustusega ning mitte tavalise laevaarsti tööriistadega.

Väikesel kaubalaeval transporditud väärtusliku saadetise teekonna katkestas mereõnnetus Naissaare lähedal, mis lisaks laeva detailidele jättis merepõhja ka uurimismaterjali nii keraamikauurijatele kui meditsiiniajaloolastele.

Uudised

Sündmused

Vaata kalendrit

Uudised

Meremuuseum sõlmis Paksu Margareeta ehitustööde lepingu

Eesti Meremuuseum sõlmis Paksu Margareeta hoonetekompleksi rekonstrueerimis- ja ehitustöödeks lepingu Acres OÜga summas 4 175 700 eurot, millele lisandub käibemaks.

13. Juuni

Lennusadam tähistab 6. sünnipäeva meremuuseumina

12. mail tähistab Eesti Meremuuseum sünnipäevapeoga kuue aasta täitumist Lennusadama avamisest.

Meremuuseumi juht Urmas Dresen tõdes, et 90ndatel ei tekkinud veel äratundmist, et just Lennusadam on koht, kuhu Meremuuseum võiks oma laevadega tulla.

11. Mai

Paksu Margareeta renoveerimisprojekt sai EAS-i toetuse

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) teatas, et toetab Eesti Meremuuseumi taotlust rajada Paksu Margareeta hoonete kompleksi kaasaegne perekeskne atraktsioon.

10. Mai

Vanemad uudised
Sulge kaart

Kontakt

+372 6 200 550
info@meremuuseum.ee
Vesilennuki 6, Tallinn

Lennusadam 10.00–19.00 (E–P);

Paks Margareeta SULETUD RENOVEERIMISEKS. AVAME 2019 SÜGISEL

Vaata kaarti