Novembri museaal: Hildegard Jürgensoni seljakott

Meremuuseumi kogus on hoiul üks üsna väike (32×33 cm) puldanist käsitsi õmmeldud seljakott, mis kuulus kaubaaurik Maia kajutiteenijale Hildegard Jürgensonile. Hildegard oli sündinud 1909. aastal Tallinnas ja töötas laevadel kajutiteenijana, tema noorem vend Hamlet Tiits (1916-2010) oli laevamehaanik.

1941. aastal augustis, kui sakslaste väed olid Eestisse jõudnud, alustati punavägede evakueerimisega Tallinnast. Selleks moodustati 195 laevast koosnev karavan. Laevadele paigutati põgenevad punategelased, mobiliseeritud, Punaarmee Tallinnas paiknenud üksused ja evakueeritavad – ligikaudu 30 000 inimest. Peale inimeste oli laevadele paigutatud ka suur hulk materiaalseid väärtusi (sh kunsti- ja kultuuriväärtusi), mis planeeriti Leningradi evakueerida.

Sellesse karavani kuulus ka 1917. aastal Chicagos ehitatud ja 1934. aastal Käsmu Laevaomanike poolt soetatud aurik Maia, millel Hildegard Jürgenson kajuteenijana töötas. Laev pääses Juminda miinilahingust vigastusteta ja jõudis Leningradi. 8. septembril 1941 piirasid Saksa väed linna ümber, mis jäi kuni 1944. aasta jaanuarini piiramisrõngasse. Välja ei pääsenud ka sadamas viibivad laevad. Arvatakse, et blokaadis suri nälja ja haiguste tõttu ligikaudu miljon inimest.

1941. aasta oktoobris õmbles aurulaev Maia I tüürimees Laan puldanist väikese koti, millele tegi rihmad ja pandlad laeva vanemmehaanik Voldemar Jürgenson ning nööbid õmbles tema abikaasa Hildegard Jürgenson. Mis otstarbel kotti kasutati, ei ole teada, kuid võimalik, et see omas lisaks isiklike asjade hoidmisele otstarvet ka toiduhankimisel piiramisrõngas olevas linnas.

Kajutiteenija Hildegardil ja tema abikaasal õnnestus blokaad üle elada ja nad tulid 1944. aastal tagasi Tallinna, kus Hildegard töötas hiljem toiduainetetööstuse ministeeriumis. Hildegard jõudis ära näha ka Eesti vabariigi taastamise, ta suri 6. septembril 1992. aastal. Sõja lõppedes naasis Eesti NSV-sse ka kaubaaurik Maia, mis anti tagasi Eesti Riiklikule Merelaevandusele, nimetati 1945. aastal Valgaks ja oli kasutusel kuni 1968. aastani, mil ta lammutati.

Fotogaleriis:

MMF 1062:11 Laevamehaanik Voldemar Jürgenson ja tema abikaasa Hildegard Jürgenson Leningradis 1944
MMF 275:9 Kaubaaurik Maia 1930. aastatel Aafrika sadamas

Uudised

Sündmused

Vaata kalendrit

Uudised

Paksu Margareeta torni alt leiti keskaegseid müüriosi

Eesti Meremuuseumi ulatuslike ehitustööde käigus leiti Paksu Margareeta suurtükitornist seni mitte teadaolevaid müürikatkeid, mis täpsustavad tervikkäsitlust Tallinna keskaegsetest linnakindlustustest.

14. September

Meremuuseum sõlmis Paksu Margareeta ehitustööde lepingu

Eesti Meremuuseum sõlmis Paksu Margareeta hoonetekompleksi rekonstrueerimis- ja ehitustöödeks lepingu Acres OÜga summas 4 175 700 eurot, millele lisandub käibemaks.

13. Juuni

Lennusadam tähistab 6. sünnipäeva meremuuseumina

12. mail tähistab Eesti Meremuuseum sünnipäevapeoga kuue aasta täitumist Lennusadama avamisest.

Meremuuseumi juht Urmas Dresen tõdes, et 90ndatel ei tekkinud veel äratundmist, et just Lennusadam on koht, kuhu Meremuuseum võiks oma laevadega tulla.

11. Mai

Vanemad uudised
Sulge kaart

Kontakt

+372 6 200 550
info@meremuuseum.ee
Vesilennuki 6, Tallinn

Lennusadam 10.00–19.00 (E–P);

Paks Margareeta SULETUD RENOVEERIMISEKS. AVAME 2019 SÜGISEL

Vaata kaarti