Meremuuseumis kirjutatud õpilasuurimistöö sai edukalt kaitstud!

Suur_Toll_1928Äsja kaitses edukalt oma uurimistööd Keila Kooli 11E klassi õpilane Ceitlin Cy Adamson, kes kirjutas selle Eesti Meremuuseumis teemal „Kliimamuutuste mõju Läänemere jäämustritele“. Ceitlini konsultandid muuseumis olid haridustöö kuraator Helene Uppin ning teadusjuht Liisi Rannast-Kask. Uurimistöö eesmärgiks oli teada saada, kas esimese Eesti Vabariigi (1918-1940) ajal oli jäämurdmise vajadus suurem kui taasiseseisvunud Eesti Vabariigis (perioodil 1991-2016).

Ceitlin uuris esimese vabariigi kõige olulisema jäärmurdja Suur Tõll kasutamise sagedust aastatel 1918-1940. Selleks otsis ta informatsiooni Suure Tõllu logiraamatust, et teada saada, millal jäämurdja tegutses ning kui palju oli tal tööd läbi aastate. Samuti uuris Ceitlyn teemakohaseid fotosid Eesti Meremuuseumi fotokogust, kust sai visuaalset lisainfot. Teine uurimisalune ajavahemik oli 1991–2016. Sel ajal töötas Tallinna lahel jäämurdja Botnica. Lisaks kasutas Ceitlin uuemaid fotosid, graafikuid ning erinevaid kirjalikke allikaid.

„Mereteemalisi fotosid sain otsida Eesti Muuseumite Veebivärava Muis lehelt (muis.ee), kus oli Meremuuseumi osakonnas jääga seotud talviseid pilte alates 1800ndatest aastatest. Kõigist teemakohastest ja õigete aastate piltidest valisin välja 21 pilti, mida käisin kohapeal vaatlemas. 21 hulgas oli erinevate aastate pilte mere peal olevast Suurest Tõllust ning ka pilte sadamatest ning teistest jäämurdjatest. Teisest perioodist on pilte kuni 2000, kuid uuemaid pilte ning muud informatsiooni sain juba erinevalt internetilehtedelt (nt. Ilmateenistus.ee, erinevad veebipäevikud) ja fotograafidelt.“

Töö tulemusena järeldaski Ceitlin, et jääkatte mustrid on kahte perioodi võrreldes drastiliselt muutunud. Talvise jääkatte ulatus ja kestvus Tallinna lahe piirkonnas on taasiseseisvunud Eestis palju väiksem kui perioodil 1920–1940. Seega on arhiiviallikate ja kirjanduse põhjal tõestatud, et kliimamuutused on Tallinna lahe piirkonna talvede olemust tugevalt mõjutanud. Küll aga osutusid fotokogu materjalid liiga tendentslikeks, et ainult nende põhjal sügavamat analüüsi teha, vaja oli kasutada ka jäämurdjate logiraamatutest pärinevaid jäämurdmispäevi, mida sai paremini võrrelda.

Autor: Ceitlin Cy Adamson, 11E klass
Juhendajad: Helene Uppin, Eesti Meremuuseumi haridustöö kuraator
Liisi Rannast-Kask, Eesti Meremuuseumi teadusjuht
Allie Vernik, Keila Kooli õpetaja

ceitlin1 ceitlin2

Uudised

  • Paksu Margareeta koge saal sai katusesarikad

    Aasta lõpus avatava muuseumi tähteksponaadi, keskaegse laevavraki ümber loodav koge saal sai terasest katusesarikad.
    „See ei olnudki nii lihtne,“ ütles Eesti Meremuuseumi juht Urmas Dresen viidates samaaegselt nii sarikapärja allatoomisele kui ka senisele ehitusprotsessile.

    17. Mai

  • Lennusadama, Patarei ja Noblessneri alal toimuvad ühistalgud

    Laupäeval, 4. mail toimuval üle-eestilisel talgupäeval korraldavad ühise mereäärse talgu Eesti Meremuuseum Lennusadamas, Eesti Mälu Instituut Patarei kompleksis ning PROTO avastustehas ja Kai kunstikeskus Noblessneri sadamalinnakus.

    03. Mai

  • Veel uudiseid

Sündmused

Vaata kalendrit

Uudised

Paksu Margareeta koge saal sai katusesarikad

Aasta lõpus avatava muuseumi tähteksponaadi, keskaegse laevavraki ümber loodav koge saal sai terasest katusesarikad.
„See ei olnudki nii lihtne,“ ütles Eesti Meremuuseumi juht Urmas Dresen viidates samaaegselt nii sarikapärja allatoomisele kui ka senisele ehitusprotsessile.

17. Mai

Lennusadama, Patarei ja Noblessneri alal toimuvad ühistalgud

Laupäeval, 4. mail toimuval üle-eestilisel talgupäeval korraldavad ühise mereäärse talgu Eesti Meremuuseum Lennusadamas, Eesti Mälu Instituut Patarei kompleksis ning PROTO avastustehas ja Kai kunstikeskus Noblessneri sadamalinnakus.

03. Mai

Antarktika reisil osalevad kaks kunstnikku

Eestlaste Antarktika retkel teevad mõnenädalaste etappidena kaasa kunstnikud Anna Litvinova ja Roman Matkiewicz. Sarnaselt ajaloolisele traditsioonile on kunstnike ülesandeks jäädvustada laevaelu merel ja elu sadamais, kus purjelaev peatub

15. Aprill

Vanemad uudised
Sulge kaart

Kontakt

+372 6 200 550 (E-R 9-17), v.a. riigipühadel
info@meremuuseum.ee
Vesilennuki 6, Tallinn

Lennusadam : iga päev 10.00-19.00. NB! 9.06, 23.06 ja 24.06 kell 10.00-17.00

Paks Margareeta SULETUD RENOVEERIMISEKS. AVAME 2019 SÜGISEL

Vaata kaarti