Meremuuseumis kirjutatud õpilasuurimistöö sai edukalt kaitstud!

Suur_Toll_1928Äsja kaitses edukalt oma uurimistööd Keila Kooli 11E klassi õpilane Ceitlin Cy Adamson, kes kirjutas selle Eesti Meremuuseumis teemal „Kliimamuutuste mõju Läänemere jäämustritele“. Ceitlini konsultandid muuseumis olid haridustöö kuraator Helene Uppin ning teadusjuht Liisi Rannast-Kask. Uurimistöö eesmärgiks oli teada saada, kas esimese Eesti Vabariigi (1918-1940) ajal oli jäämurdmise vajadus suurem kui taasiseseisvunud Eesti Vabariigis (perioodil 1991-2016).

Ceitlin uuris esimese vabariigi kõige olulisema jäärmurdja Suur Tõll kasutamise sagedust aastatel 1918-1940. Selleks otsis ta informatsiooni Suure Tõllu logiraamatust, et teada saada, millal jäämurdja tegutses ning kui palju oli tal tööd läbi aastate. Samuti uuris Ceitlyn teemakohaseid fotosid Eesti Meremuuseumi fotokogust, kust sai visuaalset lisainfot. Teine uurimisalune ajavahemik oli 1991–2016. Sel ajal töötas Tallinna lahel jäämurdja Botnica. Lisaks kasutas Ceitlin uuemaid fotosid, graafikuid ning erinevaid kirjalikke allikaid.

„Mereteemalisi fotosid sain otsida Eesti Muuseumite Veebivärava Muis lehelt (muis.ee), kus oli Meremuuseumi osakonnas jääga seotud talviseid pilte alates 1800ndatest aastatest. Kõigist teemakohastest ja õigete aastate piltidest valisin välja 21 pilti, mida käisin kohapeal vaatlemas. 21 hulgas oli erinevate aastate pilte mere peal olevast Suurest Tõllust ning ka pilte sadamatest ning teistest jäämurdjatest. Teisest perioodist on pilte kuni 2000, kuid uuemaid pilte ning muud informatsiooni sain juba erinevalt internetilehtedelt (nt. Ilmateenistus.ee, erinevad veebipäevikud) ja fotograafidelt.“

Töö tulemusena järeldaski Ceitlin, et jääkatte mustrid on kahte perioodi võrreldes drastiliselt muutunud. Talvise jääkatte ulatus ja kestvus Tallinna lahe piirkonnas on taasiseseisvunud Eestis palju väiksem kui perioodil 1920–1940. Seega on arhiiviallikate ja kirjanduse põhjal tõestatud, et kliimamuutused on Tallinna lahe piirkonna talvede olemust tugevalt mõjutanud. Küll aga osutusid fotokogu materjalid liiga tendentslikeks, et ainult nende põhjal sügavamat analüüsi teha, vaja oli kasutada ka jäämurdjate logiraamatutest pärinevaid jäämurdmispäevi, mida sai paremini võrrelda.

Autor: Ceitlin Cy Adamson, 11E klass
Juhendajad: Helene Uppin, Eesti Meremuuseumi haridustöö kuraator
Liisi Rannast-Kask, Eesti Meremuuseumi teadusjuht
Allie Vernik, Keila Kooli õpetaja

ceitlin1 ceitlin2

Uudised

Sündmused

Vaata kalendrit

Uudised

Lennusadam tähistab 6. sünnipäeva meremuuseumina

12. mail tähistab Eesti Meremuuseum sünnipäevapeoga kuue aasta täitumist Lennusadama avamisest.

Meremuuseumi juht Urmas Dresen tõdes, et 90ndatel ei tekkinud veel äratundmist, et just Lennusadam on koht, kuhu Meremuuseum võiks oma laevadega tulla.

11. Mai

Paksu Margareeta renoveerimisprojekt sai EAS-i toetuse

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) teatas, et toetab Eesti Meremuuseumi taotlust rajada Paksu Margareeta hoonete kompleksi kaasaegne perekeskne atraktsioon.

10. Mai

Uurimislaeva Mare aastapäeva tähistab postmark

5. aprillil ilmub postmark, mis tähistab 50 aasta möödumist Eesti Meremuuseumi uurimislaeva Mare ehitusest. Kaasneb 1. päeva ümbrik ja postkaart (maksimumkaart).

04. Aprill

Vanemad uudised
Sulge kaart

Kontakt

+372 6 200 550
info@meremuuseum.ee
Vesilennuki 6, Tallinn

Lennusadam 10.00–19.00 (E–P);

Paks Margareeta SULETUD RENOVEERIMISEKS. AVAME 2019 SÜGISEL

Vaata kaarti