Kuu museaalid: Adrian Ignaste sekstandid

Märtsikuus esitleb Eesti Meremuuseum lausa kahte museaali – sekstante, mis valmistatud 20. sajandi alguses ja kuulusid eesti meremehele Adrian Ignastele, keda on ehk kõige rohkem seostatud kaubaaurikuga Kajak. Üks sekstantidest, “Мастерскaя Главного Гидрографического Управления” (Vene Mereväeministeeriumi Hüdrograafia Peavalitsuse Töökoda) (MM_1783:1 Aj mt), on valmistatud Vene Keisririigis ning teine, “Constantine Pickering & Co. Ld.“ (MM_1783:2 Aj mt), on valmistatud Suurbritannias.

MM_1783:1 Aj mt

MM_1783:1 Aj mt

Sekstandid teeb eriliseks see, et esiteks on Eesti Meremuuseumi kogudes vähe tsaariaegseid navigatsiooniinstrumente, mille põhjal võib oletada, et Teise maailmasõja eelne Vene toodang ei olnud võrreldes Briti saartelt ja mujalt Lääne-Euroopast tulnud instrumentidega eesti meremeeste seas laialt levinud. Teiseks ei ole meremuuseumi kogudes palju instrumente, mis kuulunud ühele isikule. Üldse on Eesti Meremuuseumi kogudes kokku 31 sekstanti 19. sajandi keskpaigast alates, mis kuulunud erinevatele isikutele ja organisatsioonidele. Mõnede kasutuslugu on teadmata. Kogu koosneb eelkõige Suurbritannias valmistatud instrumentidest, kuid esineb ka Saksamaa, Belgia, Prantsuse ja NSV Liidu toodangut.

MM_1783_2Aj mt

MM_1783:2 Aj mt

Võib arvata, et esimese sekstandi omandas Adrian Ignaste, kes osales ka Vene-Jaapani sõjas ning hiljem Esimese maailmasõja operatsioonides Lääne-Eesti saarestikus, kas 1906. aastal, kui töötas madrusena Vene Mereministeeriumi Hüdrograafiavalitsuse meremõõdistuslaeval Opisnoi või teenistuse ajal Vene Põhja Laevakompaniis ja riigilaevadel enne Esimest maailmasõda. Teise, Briti päritolu sekstandi, võis Ignaste omandada otse Inglismaalt kas oma karjääri alguses lätlaste, inglaste ja soomlaste purjelaevadel teenides või hiljem, juba Eesti Vabariigi ajal erinevatel kaubaaurikutel teenides. Pikemalt võib Adrian Ignastest lugeda ajakirja Meremees 2008. aasta esimesest numbrist.

Uudised

  • Paksu Margareeta koge saal sai katusesarikad

    Aasta lõpus avatava muuseumi tähteksponaadi, keskaegse laevavraki ümber loodav koge saal sai terasest katusesarikad.
    „See ei olnudki nii lihtne,“ ütles Eesti Meremuuseumi juht Urmas Dresen viidates samaaegselt nii sarikapärja allatoomisele kui ka senisele ehitusprotsessile.

    17. Mai

  • Lennusadama, Patarei ja Noblessneri alal toimuvad ühistalgud

    Laupäeval, 4. mail toimuval üle-eestilisel talgupäeval korraldavad ühise mereäärse talgu Eesti Meremuuseum Lennusadamas, Eesti Mälu Instituut Patarei kompleksis ning PROTO avastustehas ja Kai kunstikeskus Noblessneri sadamalinnakus.

    03. Mai

  • Veel uudiseid

Sündmused

Vaata kalendrit

Uudised

Paksu Margareeta koge saal sai katusesarikad

Aasta lõpus avatava muuseumi tähteksponaadi, keskaegse laevavraki ümber loodav koge saal sai terasest katusesarikad.
„See ei olnudki nii lihtne,“ ütles Eesti Meremuuseumi juht Urmas Dresen viidates samaaegselt nii sarikapärja allatoomisele kui ka senisele ehitusprotsessile.

17. Mai

Lennusadama, Patarei ja Noblessneri alal toimuvad ühistalgud

Laupäeval, 4. mail toimuval üle-eestilisel talgupäeval korraldavad ühise mereäärse talgu Eesti Meremuuseum Lennusadamas, Eesti Mälu Instituut Patarei kompleksis ning PROTO avastustehas ja Kai kunstikeskus Noblessneri sadamalinnakus.

03. Mai

Antarktika reisil osalevad kaks kunstnikku

Eestlaste Antarktika retkel teevad mõnenädalaste etappidena kaasa kunstnikud Anna Litvinova ja Roman Matkiewicz. Sarnaselt ajaloolisele traditsioonile on kunstnike ülesandeks jäädvustada laevaelu merel ja elu sadamais, kus purjelaev peatub

15. Aprill

Vanemad uudised
Sulge kaart

Kontakt

+372 6 200 550 (E-R 9-17), v.a. riigipühadel
info@meremuuseum.ee
Vesilennuki 6, Tallinn

Lennusadam : iga päev 10.00-19.00. NB! 9.06, 23.06 ja 24.06 kell 10.00-17.00

Paks Margareeta SULETUD RENOVEERIMISEKS. AVAME 2019 SÜGISEL

Vaata kaarti