Kuu ajaloosündmus: Jäämurdja Suur Tõll proovisõidul

Foto: Riigivanem Jüri Jaakson astumas Suure Tõllu pardale 1925. aasta septembris pärast laeva kapitaalremonti (MM TA)

Foto: Riigivanem Jüri Jaakson astumas Suure Tõllu pardale 1925. aasta septembris pärast laeva kapitaalremonti (MM TA)

1923. aasta 21. jaanuari hommikul kella 11 paiku oli Tallinna sadamas kaupmehe sillal märgata Riigikogu liikmeid, ministreid, riigivanem Juhan Kukke, ametite esindajaid, diplomaatlist korpust ja tervet hulka ajakirjanikke. 1922. aasta lõpul Soomelt tagasi saadud jäämurdja Suur Tõll oli pärast kiiret remonti suundumas Tallinna lahele proovisõidule. Laeva väljasõit hilines ligi 45 minutit, sest kõik kutsutud külalised ei jõudnud õigeagselt kohale.

1914. aastal Stettinis Vulcan-Werke laevatehases Tallinna sadama tarbeks ehitatud jäämurdja Tsar Mihhail Feodorovitš (hilisem Suur Tõll) oli 1918. aasta kevadtalvel läinud soomlaste käsutusse. Kuigi 1920. aasta Eesti-Vene Tartu rahulepinguga anti laev Eesti Vabariigile, siis sama aasta oktoobris sõlmitud Soome-Vene Tartu rahulepinguga nõudis Nõukogude Venemaa laeva tagastamist endale. Sellest tulenevalt pidasid kaks väikeriiki 1920. aastate algul pikka diplomaatilist vaidlust laeva kuuluvuse üle, mis päädis jäämurdja loovutamisega Eestile 30. novembril 1922. Kodusadamasse Tallinna jõudis laev 7. detsembril.

Laevas tehti detsembri ja jaanuarikuu jooksul vajalikud remonttööd, et laev jäähooajaks ette valmistada. Muu hulgas asendati selle käigus kõik masinate juures olevad venekeelsed märgusõnad eestikeelsetega. Laevale saabunud külalised aga jäämurdmisel osaleda ei saanudki: Öösine wali tuul oli jää meie rannast ära ajanud, nii et laew oma proowisõidul külalistele „jäälõhkumist“ ei wõinud demonstreerida. Nii wõisid siis külalised ainult laewa kiiret käiku imestada wägewa ehitusega tutwuneda. Laew tegi umbes 20-miilise sõidu, Kaupmehe sillalt kuni Naissaare ja Prangli vahele ja sealt mõnede tiirutuste järele tuldud teed tagasi. (Päevaleht 22.01.1923)

Eesti iseseisvusaegne suurim jäämurdja oli Tallinna sadama ja aastaringse väliskaubanduse käigus hoidmiseks väga oluline, sest 1922. aasta pakaselisel talvel jäi Eestile kuulunud väiksemate jäämurdjate võimsusest väheseks. Selleks, et laevaühendus ei katkeks, tuli Eesti valitsusel rentida Venemaalt Jermak ja Svjatogor. Pärast Suure Tõllu tagasi saamist oli Tallinna sadam aastaringselt väliskaubandusele avatud.

Uudised

  • Eelteade

    Meremuuseum avab näituse 100 laevast. 24.veebruari hommikul kell 8 avatakse Lennusadamas Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud näitus “100 aastat kiilu all. Eesti lugu laevades 1918-2018”. Avanädalavahetuse programm kestab 25. veebruarini.

    16. Veebruar

  • Pressiteade

    Täna suletakse renoveerimiseks Paks Margareeta. Täna, 31. jaanuari õhtul, suletakse renoveerimiseks Paksu Margareeta suurtükitorn, et 2019. aasta sügisel avada seal uus kaasahaarav merenduse ajalugu tutvustav püsiekspositsioon.

    31. Jaanuar

  • Veel uudiseid

Sündmused

Vaata kalendrit

Uudised

Eelteade

Meremuuseum avab näituse 100 laevast. 24.veebruari hommikul kell 8 avatakse Lennusadamas Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud näitus “100 aastat kiilu all. Eesti lugu laevades 1918-2018”. Avanädalavahetuse programm kestab 25. veebruarini.

16. Veebruar

Pressiteade

Täna suletakse renoveerimiseks Paks Margareeta. Täna, 31. jaanuari õhtul, suletakse renoveerimiseks Paksu Margareeta suurtükitorn, et 2019. aasta sügisel avada seal uus kaasahaarav merenduse ajalugu tutvustav püsiekspositsioon.

31. Jaanuar

Eesti Meremuuseum Paks Margareeta sulgeb uksed

Ikooniline Paksu Margareeta suurtükitorn koos seal asuva Eesti Meremuuseumi püsiekspositsiooniga suletakse alates 1.veebruarist 2018 ning arendatakse järgneva pooleteise aasta jooksul kaasaegseks muuseum-külastuskeskuseks.

12. Jaanuar

Vanemad uudised
Sulge kaart

Kontakt

+372 6 200 550
info@meremuuseum.ee
Vesilennuki 6, Tallinn

Lennusadam 10.00–18.00 (T–P)

Paks Margareeta SULETUD RENOVEERIMISEKS. AVAME 2019 SÜGISEL

Vaata kaarti