Kuu ajaloosündmus: Jäämurdja Suur Tõll proovisõidul

Foto: Riigivanem Jüri Jaakson astumas Suure Tõllu pardale 1925. aasta septembris pärast laeva kapitaalremonti (MM TA)

Foto: Riigivanem Jüri Jaakson astumas Suure Tõllu pardale 1925. aasta septembris pärast laeva kapitaalremonti (MM TA)

1923. aasta 21. jaanuari hommikul kella 11 paiku oli Tallinna sadamas kaupmehe sillal märgata Riigikogu liikmeid, ministreid, riigivanem Juhan Kukke, ametite esindajaid, diplomaatlist korpust ja tervet hulka ajakirjanikke. 1922. aasta lõpul Soomelt tagasi saadud jäämurdja Suur Tõll oli pärast kiiret remonti suundumas Tallinna lahele proovisõidule. Laeva väljasõit hilines ligi 45 minutit, sest kõik kutsutud külalised ei jõudnud õigeagselt kohale.

1914. aastal Stettinis Vulcan-Werke laevatehases Tallinna sadama tarbeks ehitatud jäämurdja Tsar Mihhail Feodorovitš (hilisem Suur Tõll) oli 1918. aasta kevadtalvel läinud soomlaste käsutusse. Kuigi 1920. aasta Eesti-Vene Tartu rahulepinguga anti laev Eesti Vabariigile, siis sama aasta oktoobris sõlmitud Soome-Vene Tartu rahulepinguga nõudis Nõukogude Venemaa laeva tagastamist endale. Sellest tulenevalt pidasid kaks väikeriiki 1920. aastate algul pikka diplomaatilist vaidlust laeva kuuluvuse üle, mis päädis jäämurdja loovutamisega Eestile 30. novembril 1922. Kodusadamasse Tallinna jõudis laev 7. detsembril.

Laevas tehti detsembri ja jaanuarikuu jooksul vajalikud remonttööd, et laev jäähooajaks ette valmistada. Muu hulgas asendati selle käigus kõik masinate juures olevad venekeelsed märgusõnad eestikeelsetega. Laevale saabunud külalised aga jäämurdmisel osaleda ei saanudki: Öösine wali tuul oli jää meie rannast ära ajanud, nii et laew oma proowisõidul külalistele „jäälõhkumist“ ei wõinud demonstreerida. Nii wõisid siis külalised ainult laewa kiiret käiku imestada wägewa ehitusega tutwuneda. Laew tegi umbes 20-miilise sõidu, Kaupmehe sillalt kuni Naissaare ja Prangli vahele ja sealt mõnede tiirutuste järele tuldud teed tagasi. (Päevaleht 22.01.1923)

Eesti iseseisvusaegne suurim jäämurdja oli Tallinna sadama ja aastaringse väliskaubanduse käigus hoidmiseks väga oluline, sest 1922. aasta pakaselisel talvel jäi Eestile kuulunud väiksemate jäämurdjate võimsusest väheseks. Selleks, et laevaühendus ei katkeks, tuli Eesti valitsusel rentida Venemaalt Jermak ja Svjatogor. Pärast Suure Tõllu tagasi saamist oli Tallinna sadam aastaringselt väliskaubandusele avatud.

Uudised

Sündmused

Vaata kalendrit

Uudised

Möödus 30 aastat jäämurdja „Suure Tõllu“ tagasitoomisest

Eesti Meremuuseum tähistab 13. novembril kella 18.00 algava merefoorumiga 30 aasta möödumist jäämurdja Suure Tõllu tagasitoomisest Tallinna. Kireva ajalooga alus on olnud külastajatele avatud 1994. aastast.

12. November

Paksu Margareeta muuseum-külastuskeskus saab täna nurgakivi

Täna pannakse nurgakivi Eesti Meremuuseumi Paksu Margareeta uuele muuseum-külastuskeskusele.

16. Oktoober

Meremuuseum kuulutas välja kunstikonkursi

Eesti Meremuuseum on välja kuulutanud kunstikonkursi, millega otsitakse kujutava kunsti teost renoveeritavasse Paksu Margareeta muuseum-külastuskeskusesse (Pikk 70, Tallinn).

12. Oktoober

Vanemad uudised
Sulge kaart

Kontakt

+372 6 200 550
info@meremuuseum.ee
Vesilennuki 6, Tallinn

Lennusadam 10.00–19.00 (E–P); alates oktoober E suletud, T-P 10.00-18.00

Paks Margareeta SULETUD RENOVEERIMISEKS. AVAME 2019 SÜGISEL

Vaata kaarti