1,5 a tagasi toimus Meremuuseumis õpetajatele seminar keskkonnaohtlikest laevavrakkidest, kus õpetajatele kõneles Ivar Treffner. Õpetajate soov oli, et selle teema kohta võiks olla üks hea lühike õppefilm (“selline nagu on Neugrundi kraatrist” kui täpne olla). Nüüd on see valmis! Koostööpartnergi sama kui Neugrundi filmil – Indrek Saarmets Dadast!
- Filmi saab vaadata Youtube’is, kus on olemas ka viipekeelne versioon!
- Lisaks koostasime ka õppematerjalid, mida filmi juurde saab kasutada. Need leiad e-koolikotist! Suunatud on need materjalid III-IV kooliastme õpilastele. Õppematerjali saab kasutada nt nii, et enne arutada õpilastega, mida nemad suurimate keskkonnaprobleemidena näevad, siis lasta neil eelnevalt tutvuda töölehega ja alles seejärel vaadata videot. Töölehti võiks täita koostöiselt – näiteks paarides – et õpilased vastuste üle arutleksid.
Kõige suuremad vrakkidega seotud keskkonnaprobleemid on Läänemeres kütused, muud kemikaalid ja nn kummitusvõrgud. Selleks, et nende keskkonnaprobleemide dünaamikat paremini mõista, oleme filmis põhjalikumalt avanud ka Läänemere keskkonna olemust. Keskkonnamõju on muidugi keeruline ja mitmekihiline, mistõttu on oluline vrakkide asukohti kaardistada ja tuvastatud reostusallikad võimalusel likvideerida enne, kui rooste laevakeres augud nii suureks närib, et kütus või muud kemikaalid ise merre sattuvad või vanad võrgud on surnud kalu ja hülgeid täis. Vähemtähtis pole taibata ka seda, et keskkonnaohtlikud laevavrakid on nagu veel üks varilaevastik seal merepõhjas, millega seoses on võimalik mitte-sõbralikel jõududel erinevaid diversiooniakte korraldada – nt ulatuslikke reostusprobleeme, mis ühiskonna tähelepanu ja ressursse kaitsevõimelt kõrvale tõmbavad.
- aprillil2026toimus keskkonnaohtlike laevavrakkide õppefilmi pidulik esilinastus, mis paraku päris viperusteta ei möödunud. Kõigepealt avastasin ma nädal varem, et olime üles laadinud vale versiooni (küsimus puudutas halokliini ehk soolsuse hüppekihti ja vee temperatuure Läänemeres). Palusime uue laadida ja andsime jälle vale lingi. Selle vale versiooniga läksime siis esikale. Õnneks seal versioonis oli halokliiniga kõik hästi, aga puudu olid subtiitrid. Tänaseks on seegi mure lahendatud.
Teiseks oli sündmusele registreerunud 5 õpetajat, kellest kohale ilmus täpselt 1! Õnneks lapsega, nii et tehniliselt kaks, kui põngerjad loevad. Kas saatuslikuks sai eksamiperioodi algus või liiga varane alguskellaaeg, ei tea – analüüsime! Küll aga on siit küsimus suurele ringile ja võibolla just erinevate aineliitude esindajatele õpetajate hulgas – ehk tahate sarnaseid täiendkoolituse moodi ägedaid seminare tulevikus ühes koos korraldada, et me ei valmistaks põnevat sisu tühjale toale ette? 😊 Kirjutage julgelt – helene@meremuuseum.ee
Kolmas viperus, ehk kõige naljakam, oli see, et ainus kohale tulnud külaline oli end kirja pannud tagasihoidlikult nime all “Kirill” – ilma perenimeta. See ei tekitanud minus esialgu mingeid küsimusi, isegi pärast seda, kui ta rääkis,et on Mereakadeemia hüdrograafia õppejõud ja arutas Ivar Treffneriga väga spetsiifilisi merefüüsika alaseid küsimusi, ei läinud lambike põlema. Alles siis kui ma talle “Veealusemaailma õhtuõpikut soovitasin” palus ta muigvelsui vaadata selle autorite nimekirja ja ma lõpuks taipasin, et pakkusin Kirill Anjutinile tema enda kirjutatud raamatut. Veits piinlik. Aga noh. Jänesed šampust ei joo ja sotsiaalselt ebamugavatesse olukordadesse ei satu ja midagi põnevat ei juhtu ka.
Kirilli Anjutini tagasiside õppefilmile on aga järgnev: “Hea selge ja väga näitlik visuaal! Lühike, mis on hästi oluline. Mina näen üliõpilaste pealt, et kaasaegsete noorte tähelepanu on raske hoida. Nii et film on sellise paraja pikkusega. Ja toob välja aspekte, mis isegi valdkonna inimesele ei tule esimese asjana pähe. Ma õpetan Mereakadeemias hüdrograafia aluseid ja ma võiks täiesti esimesel-teisel loengul, kus ma selgitan mere mõõdistamise väljundeid, seda näidata. See film sobib vaatamiseks neljandast klassist neljanda kursuseni.”
Kogu filmitegemise avantüüri toetas Eesti Teadusagentuur.
Helene Uppin
Eesti Meremuuseumi haridustöö kuraator
