Kirjutasime koos Vabamu turundusspetsialist Agnes Kaasikuga ajakirja “Journal of Museum education” artikli koolidele suunatud rändnäitustest Vabamu näitel. Pealkiri oli artiklil: “Traveling Exhibitions to Schools: Decorations or Educational Resources?”
Vastus pealkirjas püstitatud küsimusele on loomulikult – sõltub.
Muuseumid ja muuseumipõhine õpe rikastavad kooliõpet: need võivad suurendada õpimotivatsiooni, arendada kriitilist mõtlemist, laiendada maailmapilti ning toetada karjääriteadlikkust ja elukestvat õpet. Samas ei ole kõigil õpilastel muuseumidele ja teistele koolivälistele õpikeskkondadele võrdset ligipääsu. Ligipääsu mõjutavad näiteks õpilaste sotsiaalmajanduslik taust, kooli asukoht, koolikultuur, kohaliku omavalitsuse võimalused ja õpetajate valmisolek ehk agentsus kasutada kooliväliseid õpikeskkondi.
Muuseumikogemused võivad aidata vähendada kogemuslõhet erineva sotsiaalmajandusliku taustaga õpilaste vahel. Ka rändnäitused toovad muuseumiressursid kooli ja võivad jõuda ka nende õpilasteni, kellel on keerulisem muuseumisse minna. Artiklis rõhutatasime siiski, et rändnäitused ei peaks asendama muuseumikülastusi, vaid laiendama muuseumi geograafilist ja hariduslikku ulatust.
Käsitlesime rändnäitust ja sellega kaasnevaid õppematerjale piiriobjektidena, mis paiknevad kahe kogukonna — kooli ja muuseumi — piiril. Koolidel ja muuseumidel on erinevad tööviisid, väärtused ja suhtluspraktikad, mistõttu ei muutu näitus automaatselt õppematerjaliks. Selleks on vaja vahendamist: õpetajate ettevalmistamist, õppematerjalide selgitamist, ootuste kooskõlastamist ning õpetajate kaasamist õppetegevuste kujundamisse.
Artikli uurimisküsimus on: mis toetab või takistab rändnäituste kasutuselevõttu koolides õppematerjalidena?
Uurimuse viisime läbi kvalitatiivse juhtumiuuringuna, mille keskmesse seadsime Vabamu Muuseumi rändnäituse „Taasiseseisvunud Eesti: 30 aastat vabadust ja vastutust“. Näitus loodi Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeva puhul ning selles käsitleti ajavahemikku 1980–2020, keskendudes muu hulgas Eesti muusika, moe, keele, demokraatia ja vabaduse teemadele. Näituse juurde koostas Agnes õppematerjalid 7.–9. klassidele, sealhulgas kaks töölehte ajaloo ja eesti keele õpitulemuste toetamiseks ning õpetajatele mõeldud didaktilised materjalid koos vastustega.
Näitus koos õppematerjalidega saadeti 2022. aastal 11 kooli. Agnes kogus andmeid mitmest allikast: avatud küsimustega küsitlustest, intervjuudest ja praktikute märkmetest. Küsitluse vastuse saime ainult viielt õpetajalt 19-st; õpilastelt vastuseid ei laekunudki! Seejärel nihutasime uurimuse fookuse algselt õppematerjalide parandamiselt laiemale küsimusele: miks ei jõudnud näitus koolides kasutusse nii hästi, kui muuseum oli lootnud.
Kokkuvõttes peaks peamiselt rõhku pöörama, igatahes, isiklikule puutele – lihtsalt koolikoridori ilmunud näitus jääb pigem kaunistuseks, mida heal juhul õpetajate poolt vaadata soovitatakse. Kui eesmärk on, et näitus oleks integreeritud õppetöösse, peab rohkem vaeva nägema.
Tuginedes Agnese kogutud andmetele ja Vabamu rändnäituse analüüsile, koostasime põhisuunised tähenduslike rändnäituste loomiseks koolidele:
(1) Rändnäitus peab olema hõlpsasti teisaldatav, (taas)paigaldatav, eri ruumidele kohandatav, parandatav ja hooldatav. Tuleb leida tasakaal kaasahaaravuse ja praktiliste kaalutluste vahel.
(2) Näituse kavandamise etapis tuleb arvesse võtta hariduslikke eesmärke, ajakava ja seoseid õppekavaga.
(3) Näitusega peavad kaasas olema õpetamist ja õppimist toetavad materjalid, näiteks tunnikavad ja töölehed.
(4) Olemas peab olema turundus- ja kommunikatsiooniplaan, mis aitab koolidel näituse üles leida ning sellele koolis tähelepanu tõmmata.
(5) Muuseumipedagoogid peavad kooliõpetajatega dialoogi, et aidata neil näitust oma õppetöösse lõimida, võttes arvesse koolikultuuri erinevusi, mis mõjutavad seda, kuidas muuseumiharidust võidakse tajuda.
(6) Näitus luuakse kestlikult, arvestades näituse loomise, ehitamise, levitamise ja hooldamise keskkonnajalajälge, olles samal ajal sotsiaalselt vastutustundlik: väiksem arv näitusi võib vabastada ressursse nende mõtestatumaks levitamiseks.
Tervikteksti salvestasin ka SIIA (link sharepoint’i kausta)! Kel teema vastu rohkem huvi, võib lugeda ka Agnese magistritööd (eesti keeles), kus on natuke rohkem kohalikku konteksti avatud, kuid analüüsiga nii kaugele pole jõutud.
Vabamu näitus oli teostuselt üsna lihtne, saab ka keerulisemalt. Üks mu lemmikuid on nt TalTechi rändnäitus koolidele, mis kõneleb materjalidest. Tervisemuuseum on isegi muuseumirotil esiletõstet’ saanud oma rändnäitustega ning ka Eesti Panga Muuseumi rändnäitused on üsna populaarsed, nii et õppematerjali meile jagub.
Isiklik kokkuvõte on see, et tasub ikka juhendada magistritöid, mõni neist on nii põnev, et avalda või teadusajakirjas! Artikkel ilmus sellises rubriigis, kus tutvustataksegi konkreetseid muuseumihariduse juhtumeid ja seetõttu pole ta eriti pikk ega keeruline, pigem näitab ausalt ka kõike seda, mis võib nässu minna – isegi siis kui tahad head. Ja sageli on ka sellest nässuminekust nii mõndagi õppida!
