Jäämurdja lugu

Eesti vanim aurik, jäämurdja Suur Tõll ehitati Saksamaal, Vulcan Werke AG laevatehases ning Tallinnasse jõudis 2. juulil 1914 (uue kalendri järgi).

Vulcan Werke AG näol oli tegu ühe keiserliku Saksamaa tunnustatuima laevatehasega, kus ehitati 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses mitmed kuulsad Saksa ookeaniaurikud nagu Kaiser Wilhelm Der Grosse ja Kronprinzessin Cecilie ning arvukalt erinevaid aluseid Saksa Keisririigi, Hiina, Jaapani, Kreeka, Uruguai ja Vene Keisririigi laevastikele. Sõja- ja reisilaevade kõrval ehitati tehases ka jäämurdjaid, nende hulgas 1885. aastal Tallinna Börsikomitee tellimusel jäämurdja Stadt Reval, mille lisaks telliti 1912. aastal uus jäämurdja. See sai valmimisel nimeks Tsar Mihhail Fjodorovitsh (Царь Михаил Фёдорович).

Tsar Mihhail Fjodorovitsh ehitati Tallinna sadama tarbeks, et võimsama jäämurdja abil pikendada navigatsiooniperioodi. Laeva ehitus läks maksma 970 310 rubla. Kuluka tellimuse kiitis Venemaa Valitsus heaks eelkõige sellepärast, et Tallinna kavandatav Peeter Suure Merekindlus koos sõjalaevastiku operatiivbaasiga pidi funktsioneerima aastaringselt.

Aluse ehitamist alustati 1913. aasta suvel ning laeva kere oli valmis vette laskmiseks 26. detsembril 1913. Lõplikult valmis laev 28. märtsiks 1914. Laeva valmimisele järgnesid käigukatsetused. Laeva klassifikatsioonitunnistuse väljastas Prantsuse klassifikatsiooniühing Bureau Veritas. Käigukatsetuste järel sõideti laevaga Hankosse, kust loodeti leida jääd laeva võimekuse katsetamiseks. Kui seda ei leitud, siirduti edasi Peterburgi, kus toimus laeva pidulik üleandmine ja laiemale publikule esitlemine. Tulevasse kodusadamasse Tallinnas jõudis jäämurdja 2. juulil 1914 (vana kalendri järgi 19.juunil) ja laeva esimeseks komandöriks määrati erukontradmiral Grigori Hagman.

28. juulil 1914 puhkenud Esimeses maailmasõjas kuulus alus esmalt Vene Impeeriumi, hiljem aga Vene SFNV Balti laevastiku koosseisu, kus laeva lisaülesandeks oli nii varustuse kui ka sõdurite transport. 21. mail 1917 anti laevale uueks nimeks Volõnets.

29. märtsil 1918 sai pärast kapten Theodor Segersveni juhitud edukat salaoperatsiooni jäämurdja valdajaks Soome Vabariik ning 28. aprillil anti laevale ka uus nimi – Wäinämöinen. Vabadussõja ajal viis jäämurdja läbi jää sõja- ja transpordilaevu, aitas pidada sidet Helsingi ja Tallinna vahel ning tõi Eestisse Soome ja Taani vabatahtlikke koos sõjavarustusega. Sõja järel jätkas alus teenistust Soome veeteede jäävabana hoidmisega.

2. veebruaril 1920 Tartus sõlmitud Eesti Vabariigi ja Vene SFNV vahelise rahulepingu kohaselt pidi jäämurdja minema Eesti valdusesse. Sama aasta 14. oktoobril Soome Vabariigi ja Vene SFNV vahel sõlmitud rahulepingu kohaselt pidi Soome laeva loovutama aga Venemaale. Sellest vastuolust tulenevalt ei soovinud Soome pikalt laeva Eestile loovutada. Alles 30. novembril 1922, pärast pikki läbirääkimisi loovutas Soome aluse Venemaale, kes andis selle koheselt üle Eestile. Laeva võttis vastu eestlastest 37-liikmeline meeskond kapten Ernst Attemanniga eesotsas ning pärast ettevalmistustöid sõideti 7. detsembril Tallinnasse.

29. detsembril 1922 sai jäämurdja nimeks Suur Tõll. Võimalike nimedena käidi ajakirjanduses välja veel Jaan Poska ja Kalew. 1. jaanuarist 1923 nimetati jäämurdja kapteniks kaugsõidukapten Benjamin Valter, kes jäi sellesse ametisse kuni 1940. aastani. Laeva ülesandeks oli Eesti Vabariigi olulisemate veeteede lahtihoidmine ja lepingu alusel lõhuti jääd ka Soome sadamates. Eesti-sugusele väikeriigile oli seega tegu asendamatu laevaga, mis võimaldas aastaringset merekaubandust. Samas esines ka talvi, kus ilmaoludest tingituna ei tulnudki laeval jääd murda. Ajavahemikul 1922-1940 jagunes jäämurdja meeskond kaheks – alaline ehk laeva juhtkond, kes hoolitses laeva eest ja valmistas ette jäämurdja valmisoleku talviseks navigatsiooniks, ning ajutine ehk hooajaliselt laevale võetud meeskond.

1922-1940 teostati jäämurdjal mitmeid suuremaid ja väiksemaid remonttöid. Iga raskema talve järel laev dokiti kere korrastamiseks ning 1920. aastate lõpul ehitati kaptenisild kahekorruseliseks. Suurimaks tööks oli 1926-1927 aset leidnud katelde vahetus, mis läks riigile maksma 24 miljonit marka. Uued katlad telliti Vulcan Werke AG tehasest ning vanad ehitati ümber naftapaakideks Virtsu ja Rohuküla sadamatele.
1940. aastal peale Eesti annekteerimist Nõukogude Liidu poolt läks alus taas Nõukogude laevastiku koosseisu ja 11. novembril 1942 sai laeva nimeks taas Volõnets. Sarnaselt I maailmasõjale tuli laeval sõjaolukorras täita jäämurdmise kõrval eriülesandeid – pukseerida vigastatud laevu, ujuvdokke ja -kraanasid ning vedada sõjavarustust.

1950–1952 viibis jäämurdja Soomes Rauma-Repola laevatehases, kus teostati laeval sõjareparatsiooni korras põhjalik remont. Välja vahetati sõjas viga saanud kereplaadid ning uuendati ka tekke. Remondi käigus said laeva ruumid sisekujunduse, mis on valdavalt tänaseni säilinud. Suurimaks tehniliseks muutuseks oli kivisöekatelde asendamine vedelkütusel töötavate kateldega ning pumbasüsteemide uuendamine. 1950. aastate teise poolde ja 1960. aastate algusesse jäävad mitmed väiksemad ümberehitused – sild ehitati kinniseks, ehitati uus umbreeling ja lainemurdja ning paigaldati uus puksiirseade.

1952-1954 tegutses jäämurdja Tallinnas, kust suundus siis edasi Kroonlinna, mis sai laeva püsiasukohaks 1957. aastal. Teenistusse jäi jäämurdja 1980. aastateni.
Laeva vanarauaks sulatamisest päästmiseks asus Eesti Meremuuseum 1988. aasta alguses töötama selle nimel, et alus saaks tagasi Tallinnasse. See õnnestus teoks teha sama aasta oktoobris. 21. novembril 1988 sai laev tagasi oma nime – Suur Tõll. Järgmised aastad möödusid laeva korrastades ja remontides ning külastajatele avati jäämurdja 1995. aastal. 2014. aastal tähistab Eesti Meremuuseum jäämurdja Suur Tõll 100. juubelit. 2013. aasta sügisel teostati laeva dokkimine ja kere korrastamine ning plaanis on remontida ka siseruume – suurimaks tööks on ohvitseride messi algse sisekujunduse taastamine. Lisaks ruumide renoveerimisele luuakse laeval uus ekspositsioon, mis annab ülevaate jäämurdja ajaloost.

26. jaanuaril 2014 möödus 10 aastat, kui Suur Tõll on Lennusadama kai ääres.

Suure Tõllu kronoloogia

  • 1912–1914 Ehitamine Vulcan-Werke AG laevatehases Saksamaal Stettinis (tänapäeval Szczecin Poolas)
  • 26.12.1913 Pidulik vettelaskmine
  • 28.03.1914 Lõplik valmimine, nimeks saab Tsaar Mihhail Fjodorovitš
  • 02.07.1914 Laev jõuab tulevasse kodusadamasse Tallinnas
  • 08.05.1917 Nimeks saab Volõnets
  • 29.03.1918 Laeva hõivavad Soome iseseisvuslased ja omanikuks saab Soome Vabariik
  • 28.04.1918 Nimeks saab Wäinamöinen
  • 30.11.1920 Laev antakse Tartu rahulepingust lähtudes vormiliselt üle Soomelt Venemaale ja seejärel Venemaalt Eestile
  • 07.12.1922 Laev tuuakse Helsingist Tallinnasse
  • 29.12.1922 Nimeks saab Suur Tõll
  • 11.11.1941 Laev võetakse Volõnetsi nime all Nõukogude liidu Balti laevastiku koosseisu
  • 13.10.1988 Laev saabub Lomonossovist (Oranienbaum) tagasi Tallinna sadamasse, taastatakse nimi Suur Tõll
  • 1992 Omistatakse Eesti Vabariigi laevaregistri lipupatent nr. 001
  • 1995 Avatakse külastajatele
  • 1999 Võetakse ajaloomälestisena riikliku kaitse alla
  • 9.09.2013 Suur Tõll viiakse dokki kereremonti
  • 19.06.2014 Pärast põhjalikku renoveerimist taasavatakse Suur Tõll pidulikult külastajatele

Sündmused

Vaata kalendrit

Uudised

Eesti koolinoorte polaarekspeditsioon 2017 on lõppenud

Eesti koolinoorte Polaarekspeditsioon 2017 on õnnelikult naasnud! Noored käisid põhjapolaarjoone taga ning tutvusid teadustööga Kilpisjärvi bioloogiajaamas. Ekspeditsiooni tulemuste tutvustamine toimub teisipäeval, 22. augustil kell 18.00 Paks Margareeta 4. korrusel Polaarklubi avaliku õhtu raames. Kõik huvilised on oodatud!

14. August

Augusti museaal: Kapten Alfred Pontaki portsigar

Eesti ja Läti mereväed tegid 1920-ndate teisest poolest kuni 1930-ndate alguseni tihedat koostööd ühisõppuste näol.  Tulevane allveelaeva Kalev komandör Alfred Pontak stažeeris aga pikemalt Läti allveelaevadel 20. maist 1. septembrini 1930, saavutades hea kontakti ka naaberriigi kolleegidega. Tänaseni on Meremuuseumis hoiul talle Lätist lahkumise puhul laevameeskondade poolt mälestuseks kingitud hõbedane portsigar.

07. August

Ideekonkurss Paksu Margareeta ruumide ja ekspositsiooni sisearhitektuurse lahenduse leidmiseks

Meremuuseum kutsub osalema ideekonkursil „Paksu Margareeta ruumide ja ekspositsiooni sisearhitektuurne lahendus“. Ideekonkursi eesmärk on leida sobiv sisearhitektuurse lahenduse kontseptsioon Paksu Margareeta ruumidele ja uuele ekspositsioonile, lähtudes arhitektuurses eelprojektis määratud hoonete arhitektuursest lahendusest, ekspositsiooni kontseptsioonist, peamistest eksponaatidest ja muuseumi sihtgruppidest.

12. Juuli

Vanemad uudised
Sulge kaart

Kontakt

+372 6411 408
info@meremuuseum.ee
Pikk 70, Tallinn

Lennusadam 10.00–19.00 (E–P)

Paks Margareeta 10.00–19.00 (E-P)

Vaata kaarti