Eesti Meremuuseumi ulatuslike ehitustööde käigus leiti Paksu Margareeta suurtükitornist seni mitte teadaolevaid müürikatkeid, mis täpsustavad tervikkäsitlust Tallinna keskaegsetest linnakindlustustest.
„Tegu on ilmselt Suure Rannavärava varasemasse ehitusetappi kuuluvate müüridega, mis on ehitatud 15. sajandi keskpaigas ehk üle poole sajandi enne Paksu Margareeta suurtükitorni,“ märkis Tallinna muinsuskaitse arheoloog Ragnar Nurk.
Nurk rääkis, et pärast; linnamüüri enda algsel kujul valmimist hakati Tallinnas välja arendama eeskaitsesüsteemi, et vaenlane ei pääseks nii lihtsalt linnamüürile endale ligi. Linnamüüri joonel asuvate väravatornide ette ehitati täienevad eesväravad ja nii ka Suures Rannaväravas. On arvatud, et Paksu Margareeta kohal asus üks kahest väiksemast tornist, mis moodustasid sarnase eesvärava, nagu on Viru väravad. Säilinud on läänepoolne torn teisel pool rannaväravat.
„Nüüd leitud kõige paremini säilinud müür, mis oli 16. sajandi alguses jäänud Paksu Margareeta vundamentide alla, kulges teisest, praeguseks hävinud tornist sadama suunas, kuigi see pöördus üsna pea ilmselt piki looduslikku nõlva Väikese Rannavärava suunas,“ rääkis ta. Nurga sõnul ei kinnita väljakaevamised, et selle varasema kahe torniga eesvärava ees oleks olnud vallikraav, nagu siiani on usutud. „Me näeme hoopis, et looduslik liivakivi on kõrgelt säilinud,“ lisas ta.
„Kui täna teadaolev tervikpilt Tallinna linnamüürist pärineb Rein Zobelilt 1980. aastast, siis taolised suured renoveerimisprojektid, nagu on ette võtnud meremuuseum, lisavad uusi infokilde, mis kas kinnitavad või mitte seniseid hüpoteese. Ehk õnnestub edaspidi kokku panna uus analüüs, mis arvestab ka vahepeal juurde tulnud infot,“ avaldas Ragnar Nurk lootust.
Meremuuseum konserveerib leitud müüriosa ning see saab külastajaile olema nähtav. Suure Rannavärava kompleksi ajalugu kavandati tutvustada igal merendusele pühendatud ekspositsioonikorrusel, kuid nüüd saab lugu müürikatkega alguse juba garderoobialal keldrikorrusel.
Uus muuseum-külastuskeskus plaanitakse avada 2019. aasta novembris. Arendusprojekti toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.
Foto: Aron Urb
