Teksti suurus

Reavahe kõrgus

Kontrastsus

Muud valikud

Uudiskirja ikoon
Liitu uudiskirjaga

Koge

Koge aeg ja termin

13.–17. sajandini tegutses Läänemerel Hansa Liit – suur kaubalinnu ühendanud organisatsioon, kuhu kuulusid Põhja-Saksamaa, Madalmaade, Liivimaa ja Skandinaavia linnad. Ehkki hansalinnad pidasid omavahel sidet eelkõige laevade abil, on keskaegseid puidust laevu alles vaid mõni üksik.

Kogeks nimetatakse keskajal Põhja-Euroopas laialdaselt levinud purjelaeva, mis oli kasutusel nii kauba- kui ka sõjalaevana. Sellised laevad olid kõhukad, suure lastiruumiga ning enamasti ühe masti ja ühe suure raapurjega. Lisaks on kogedel veel mitu ehituslikku iseärasust, mis muudab need teistest toonastest laevadest selgesti eristuvaks.

Koge vraki leidmine

Teateid sadamaehitisi purustanud ja laevu randa paisanud tormidest on Tallinna ajalooallikates mitmeid, samuti on tänapäevase sadama alalt teada maa sees paiknevaid laevajäänuseid. Seetõttu polnud arheoloogid väga üllatunud, kui 2015. aastal leiti Kadriorus kunagise lõbustuspargi alalt elumajade ehitamisel kahe laeva vrakid.

Esimesena välja kaevatud laevast, mis sai nimeks Viljo vrakk, oli säilinud vaid tükk põhjast ja vasakust pardast. Puidu vanuse määramiseks tehtud analüüside põhjal oli see klinkerplangutusega laev ehitatud ilmselt 15. sajandi lõpul.

Teine laev avastati vundamendisüvendi sulundseina paigaldamisel, kui ekskavaator ootamatult puitlaeva detailid välja kaevas. Ekskavaatorijuhi järgi sai vrakk nimeks Peeter. Algul näis, et vrakk on väga tugevasti purunenud – maa seest ilmusid nähtavale laeva küljest eraldunud detailid ja suuremad keretükid ning esialgu oletati, et leitud on hoopis kaks vrakki. Siiski hakkasid sügavamale kaevates paljastuma ligikaudu 18 m pikkuse ja 6 m laiuse kõhuka laeva kontuurid.

Kogega kaasnenud leiud

Mida rohkem pinnast vrakilt eemaldati, seda rohkem üllatusi laev pakkus. Nii laeva seest kui ka ümbert leiti keraamilisi nõusid, tööriistu, nahast kindaid, jalatseid ning (ilmselt) riideesemete tükke. Selgus, et laev on kahe vaheseina abil jagatud kolmeks ruumiks. Ahtripoolsest ruumist tuli päevavalgele põlenud telliseid, kalaluid, puidust tünn, kivist uhmer ning vilja jahvatamiseks mõeldud käsikivi. Ilmselt asus laeva ahtriruumis kambüüs, kus tõenäoliselt hoiti provianti ja valmistati meeskonnale süüa. Laeva laadungile viitavad suurimast ruumist, trümmist leitud puidust tünnid, mis sisaldasid kalaluid.

Laevalt leitud savinõud on enamasti valmistatud Saksamaal ning kuuluvad asjatundjate hinnangul 14. sajandisse. Laeva dateerimiseks võeti laeva puidust 16 proovi, mida analüüsiti Tartu Ülikooli laborites. Selgus, et laeva ehitamiseks kasutatud puit (tamm ja mänd) on langetatud 13. sajandi lõpul ilmselt tänapäevase Poola aladel. Seega võis laev valmida 14. sajandi alguses.

Arvatavasti peamiselt Läänemerel kurseerinud laev uppus Tallinna ranna lähedal 14. sajandi esimesel poolel ehk ajal, mil Tallinn kauples aktiivselt teiste linnadega. Ka laeva kuju viitas sellele, et tegemist on kunagi Hansa Liidu kaubalinnade vahel kurseerinud alusega.

Leidude tähtsus

Pärast laeva kere puhastamist pinnasest selgus, et senised oletused osutusid õigeks. Laeva pardad on ehitatud klinkertehnikas, kuid laeva põhjaplangud paigaldatud karveeltehnikas. Plangud olid kaarte külge kinnitatud puidust naaglitega, kuid klinkertehnikas plangud olid omavahel seotud raudnaeltega, mis löödi läbi plankude serva ning puidust väljaulatuv naelateravik pöörati tagasi ja löödi seestpoolt planku sisse. Laeva tihtimiseks oli kasutatud sammalt, mida hoidsid omal kohal peale löödud puust liistud. Parda puhastamisel õnnestus leida ka liistude kinnitamiseks kasutatud väikseid metallklambreid. Laeva trümmis puhastati välja kiilson koos mastikannaga, kuhu kinnitus laeva mast, mis kandis suurt raapurje. Kõik need tunnused, samuti laeva lai ja lame kiil ning säilinud sirge vöörtääv viitavad koge laevatüübile.

Kogede tähtsust Läänemere keskaegse kaubanduse jaoks on raske üle hinnata. Nagu tänapäevalgi, oli ka keskajal suurte kaubakoguste transportimine kõige otstarbekam just meritsi ja seda tööd tegid Hansa Liidu aegadel valdavalt koged. Uurijad öelnud, et ilma kogedeta poleks Hansa Liidu suurt kaubalinnade ja -teede võrku ilmselt tekkinudki. Kogede puhul oli seega tegemist tõeliste tööhobustega, kes vedasid Venemaalt karusnahku ja vaha ning Saksa linnadest kõikvõimalikke kaupu alates kallitest vürtsidest, lõpetades kala, õlle ja veiniga. Üks peamisi kaubaartikleid oli Lüneburgist ja Baye’st pärinev sool, mida veeti ida poole sõna otseses mõttes laevatäite kaupa. Soolakaubandus oli ka Tallinna rikkuse üheks allikaks ja Tallinna sadamast käis aastate jooksul läbi ilmselt sadu kogesid. Tallinna-suguse vana kaubalinna jaoks on koge leidmine seega sama märgiline kui viikingilaevade avastamine Saaremaalt. Esimest korda on meil võimalik vahetult uurida keskaegsesse Tallinna kaupa toonud koget – laevatüüpi, tänu millele Tallinn kujunes selliseks nagu teda tänapäeval näeme.

Kirjandust:
Roio, M et. al. 2016. Medieval ship finds from Kadriorg, Tallinn. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2015, 139–158.
Roio, M et. al. 2016. Uppunud vrakid Kadrioru maapõuest. – Muinsuskaitse aastaraamat 2015, 4–8.