Koge

Keskaegseid puidust laevu, mis pärineksid 13–17. sajandist, pole maailmas kuigi palju. Sellel ajal tegutses Läänemerel Hansa Liit, suur kaubalinnu ühendanud organisatsioon, kuhu kuulusid Põhja-Saksamaa, Madalmaade, Liivimaa ja Skandinaavia linnad. Ehkki Hansalinnad pidasidki omavahel sidet eelkõige laevade abil, on neist alles vaid mõni üksik. Neist tuntuim on ehk Bremeni koge.
2015. aasta suvel leiti Tallinnas ehitustööde käigus puitlaeva vrakk, mille töönimi on Tivoli koge. Koge on keskajal Põhja-Euroopas laialdaselt levinud purjelaev, mis oli kasutusel nii kauba- kui sõjalaevana. Sellised laevad olid kõhukad, suure lastiruumiga ning enamasti ühe masti ja ühe suure raapurjega. Lisaks on kogedel veel mitmeid ehituslikke iseärasusi, mis muudavad need teistest toonastest laevadest selgesti eristuvaks.

Tallinnast leitud laev on ligikaudu 18 m pikk, lameda põhjaga ning seda kasutati kaubalaevana Hansalinnadega kauplemiseks. Laeval on olnud üks mast, laeva trümm oli vaheseintega jaotatud kolmeks ruumiks. Koos laevaga tulid päevavalgele ka mitmed väga hästi säilinud esemed: nahast jalatsid, kirved koos säilinud puuvartega, tekstiilidest jäänuseid, kott lõngakeradega, vilja jahvatamiseks kasutatud käsikivi, keraamilisi nõusid jne. Märgiline on see, et vraki põhjal on võimalik kindlaks teha keedukolde asukoht: senini on väga vähe teada laevameeskonna elutingimustest ja toidu valmistamisest kogede pardal. Laeva põhi oli kaetud puuroigastega, samuti on laeva põhja parandatud tünnilaudadega. Selline rohmakas remont võib viidata laeva kõrgele vanusele hukkumise hetkel, kuid ehk ka sellele, et meeskond üritas hädapärase remondiga laeva uppumast hoida. Taolised jäljed laevade käepärasest remontimisest on ülimalt haruldased. Laevalt leitud esemed on ebatavaliselt hästi säilinud ja nende paiknemise põhjal saab kirjeldada kunagist elu-olu laeva pardal.

Tivoli koge on kahtlemata erakordne leid kogu maailma laevaarheoloogias. Tegemist on ühe kõige paremini säilinud keskaegse laevaga ning laev ise, tema pardalt leitud esemed, koldekoht, laeva põhja katmine ja parandamine annavad omaaegse laevasõidu ja laevaehituse kohta infot, mida kuskilt mujalt ei ole võimalik saada.

Uurime!
Arheoloogiliste leidude teaduslik uurimine tähendab nii selle eseme vanuse, tüübi, materjali ja igasugu muude parameetrite määramist kui ka laiema tausta vaatlemist. Laevavrakk on selliste uuringute jaoks erakordselt tänuväärne leid, sest laev koos pardal olevate esemetega on justkui ajakapsel. Merel seilates said laevas olijad kasutada ainult neid esemeid, mis laevas olid või mida teel olles sadamates pardale võeti. Laevahuku puhul, kui laev upub, ei lisandu laevale enam nö võõrast materjali ja nii võib kindel olla, et kõik pärineb ühest perioodist ning on ladestunud ühel kindlal ajahetkel. Taoline „ajakapsel“ on ajaloo uurimisel hindamatu andmepank ja annab hulgaliselt seni teadmata infot kogu tollase ajastu kohta. Tivoli koge on lebanud aastasadu puutumatult kunagises merepõhjas, kuni ehitusfirma Nordecon ekskavaatorijuht selle elumaja vundamenti kaevates kogemata leidis. Tänu Nordeconi töötajatele jõudis info kiiresti arheoloogideni.

Tivoli koge ja selle pardal olnud asjade põhjal saab hinnata:

– laeva ehituslikke iseärasusi ja kõrvutada neid teadaolevate sarnaste laevade andmetega;
– laeval toimunud ehitus- ja remonditöid: need annavad ettekujutuse keskaegse laeva korrashoiust;
– aluse päritolu: laeva puidu kronoloogilised uuringud võimaldavad teada saada laeva vanuse ja lisaks määrata ka paiga, kust laeva ehituspuit pärineb.
– kaubakontakte: kust on pärit laevalt leitud esemed;
– elu-olu pardal;
– kultuurikontakte: erinevatest piirkondadest pärinevad esemed nagu näiteks tarbekeraamika, annavad aimu meeskonnaliikmete rahvusest või sadamatest, mida laev võis külastada. See omakorda annab infot tollastest mere- ja kaubateedest.

Mis edasi saab?

Õhu käes halveneb vraki seisukord kiiresti. Juba väljakaevamiste ajal võis märgata, kuidas kaarte otsad on rohkem murenenud, sest puit hakkab päikese mõjul kuivama. Seetõttu oli esimene kiire samm laeva niiskustaset hoida. Et laev säiliks, kaeti vrakk esialgu spetsiaalse koormakattega, mille alla paigaldati niisutussüsteem.

Järgmisena vajab Tivoli koge kontrollitud kliimaga ruumi ning basseini, kus oleks võimalik alustada konserveerimistöödega. See on aastatepikkune, keeruline ja mõnevõrra riskantne töö, mida samas iga huviline soovi korral näha ja jälgida saab.

Puuesemete tavaline konserveerimisviis on puurakkudes oleva vee eemaldamine ja selle asendamine ainega, mis rakuseinu toetab ega lase neil deformeeruda. Tavaline meetod vee puidust eemaldamiseks on puidu külmkuivatamine või otsene vee asendamine mingi konservandiga. Tänu heale hinnale ja tulemuse kvaliteedile kasutatakse selleks kõige rohkem PEG-d ehk polüetüleenglükooli: konserveeritav ese uputatakse selle vesilahusesse, järk-järgult PEG kontsentratsiooni lahuses suurendades. PEG tõrjub puidurakkudest vee välja ja moodustab rakkudes kaitsva kihi, mis väldib puidu edasist lagunemist.
Vaatamata sellele, et puidu konserveerimisega on tegeletud mitmetes riikides juba aastakümneid, on alati tegemist riskantse protsessiga. Tivoli koge konserveerimine eeldab mitmete ekspertide rahvusvahelist koostööd ning kindlasti mitmeid katsetusi, sest universaalset ja igasse olukorda sobivat lahendust ei ole olemas. Nii annab see suurepärase võimaluse uute ja täiustatud konserveerimismenetluste väljatöötamiseks.

Eestis on varasemaid kogemusi suuremõõtmeliste puitesemete konserveerimiseks üsna napilt, samuti puuduvad praegu võimalused terve puitlaeva konserveerimiseks ja tema seisundi jälgimiseks. Nii annab Tivoli koge konserveerimine ideaalse võimaluse tipptasemel ruumide ja varustuse hankimiseks, konservaatorite koolitamiseks, rahvusvaheliseks koostööks ning igat masti haridustegevuseks. Laevavraki konserveerimine ja uurimine edendab huvi ajaloo ja kultuuripärand kaitse vastu ning pakub palju võimalusi erinevate haridusprogrammide väljatöötamiseks ja läbiviimiseks nii lastele kui ka täiskasvanutele.
Konserveeritud laeva seisundi edasine jälgimine on väga keerukas protsess, sest laeva säilimist võivad mõjutada juba väiksed, silmale nähtamatud muutused puidus ja laeva kujus. Tänu Tivoli kogele saab täiustada olemasolevaid seiresüsteeme ja töötada välja uusi.

Tivoli koge uurimine ning eksponeerimine on suur, paljude valdkondadega seotud projekt, mis vajab väga mitmete erialade teadlasi: konservaatoritest ja keemikutest kuni arhivaaride, arheoloogide, materjaliteadlaste, ajaloolaste, pedagoogide ja museoloogideni.
Nii tekib ka senisest tihedam koostöövõrgustik oma eriala parimate asjatundjate vahel üle maailma ning täieneb erialane know-how, sest taolisi leide on kogu maailmas väga vähe.
See annab ka suurepärase võimaluse luua Eestisse rahvusvahelisel tasemel konserveerimiskeskus, koolitada välja erinevate erialade spetsialiste, tutvustada Euroopa merendusajalugu ja katsetada ning juurutada uudseid tehnoloogiaid. Selle kõige tulemusena on maailmas üks erakordne mereajaloo eksponaat rohkem.

Korralda oma sündmus

Teeme koos sündmuse, millest räägitakse veel kaua!

Vaata lähemalt

Uudised

Kes ei ole käinud Paksus Margareetas?

KÜLASTA JA VÕIDA! Kes ei ole käinud Paksus Margareetas? Nüüd on tagumine aeg seda teha ning ühtlasi võita aastapilet tervele perele uude Paksu Margareeta muuseumisse!

22. November

Osale Meremuuseumi joonistusvõistlusel!

Ootame nii noorte kui vanade visionääride ja leiutajate kavandeid parimast tuleviku veealusest uurimislaevast, mis aitaks vrakke avastada ja uurida! Võidutöö saab meie uue allveearheoloogia elamustoa üheks värvimisleheks, mida külastajad saavad kohapeal värvida ning seejärel näha seinal veealuses projektsioonis. Ühtlasi kingime võitjale meremuuseumi aastakaardi!

10. November

Vanemad uudised
Sulge kaart

Kontakt

+372 620 0550 (E–R kl 9–17)
info@meremuuseum.ee
Pikk 70, Tallinn

Avatud 10.00–18.00 (T–P)

Vaata kaarti