Kuidas sünnib ajalugu

1.–12. klassile
Kestus: 60 minutit (I–II kooliaste) või 90 minutit (III–IV kooliaste) + muuseumikülastus

Ülesehitus: I–II kooliastmes mängime Maasilinna laevavraki näitel läbi ajaloolise eseme leidmise ja analüüsimise lugu. Selgitame lastele ajamõõtmeid. Üheskoos kehastume ajaloouurijateks ning suundume merepõhjast otsima üht vana laevavrakki. Kui vana laevavrakk leitud, asume läbi viima tõelisi uurimistöid. Ootamatult tulevad uurimise alla ka retkel ette tulnud teised leiud, kõik erineva vanusega. Üheskoos püüame välja selgitada nendegi lugu. III–IV kooliastmes uuritakse põhjalikumalt ajalooallikate olemust ning tutvutakse erinevate ajaloo uurimise meetoditega. Seame Maasilinna laeva loo Eesti ja maailma ajalooteljele, leides ja luues seoseid. Leiame ajalookirjutamise erisusi erinevatel ajaperioodidel. Analüüsime süvitsi ajalooteaduse olemust. Programm sisaldab meeskondlikke ülesandeid kõigile vanustele.

Õpitulemused:

  • Õpilane arutleb teemadel: Mis on ajalugu? Kuidas on toimunud ajaloo areng? Kas ajalugu on üheselt mõistetav?
  • Õpilane oskab tuua näiteid ajaloolistest allikatest (kust on võimalik leida informatsiooni mineviku kohta?);
  • Õpilane selgitab, milline on ajaloolase (allveearheoloogi näitel) töö.
  • Õpilane töötab koos meeskonnaga, et otsida laevavrakke Lennusadama merepõhjakaardilt;
  • Õpilane analüüsib Maasilinna laeva leidmise lugu kasutades pildirida;
  • Õpilane teab, kuidas otsitakse, tuuakse üles ja säilitatakse (konserveeritakse) vanu laevu;
  • Õpilane tunneb sonari tööpõhimõtet.

Ühisosad õppekavaga: I kooliaste: Mina ja aeg. Mina ja nemad. Vaatlusoskuste kujundamine – tähelepanekud ja nende põhjal järelduste tegemine. II kooliaste: Mis on ajalugu? Kuidas on toimunud ajaloo areng? Kust on võimalik leida informatsiooni mineviku kohta? Mida tähendab ajaarvamine ajaloos? Äratada huvi ajaloo vastu. Ajaloo, ajaarvamise, ajalooallikate mõiste. III–IV kooliaste: Keskaja koht maailma ajaloos. Eesti ajalugu I (16.–17. sajandi vahetuseni): 16. sajandi ühiskonna struktuur, maakonnad, linnused. Ajaloo uurimismeetodid.

Programmi järeltegevused koolitunnis: Programmis kogetu põhjal mõistatuslehe täitmine, arutelu ning mängulised ülesanded. Vastavalt vanusele soovitame üheskoos arutada mõne ajaloolise eseme lugu või lasta õpilastel kirjutada essee mõne ajaloolise objekti uurimisest.

Sündmused

Vaata kalendrit

Uudised

Eesti koolinoorte polaarekspeditsioon 2017 on lõppenud

Eesti koolinoorte Polaarekspeditsioon 2017 on õnnelikult naasnud! Noored käisid põhjapolaarjoone taga ning tutvusid teadustööga Kilpisjärvi bioloogiajaamas. Ekspeditsiooni tulemuste tutvustamine toimub teisipäeval, 22. augustil kell 18.00 Paks Margareeta 4. korrusel Polaarklubi avaliku õhtu raames. Kõik huvilised on oodatud!

14. August

Augusti museaal: Kapten Alfred Pontaki portsigar

Eesti ja Läti mereväed tegid 1920-ndate teisest poolest kuni 1930-ndate alguseni tihedat koostööd ühisõppuste näol.  Tulevane allveelaeva Kalev komandör Alfred Pontak stažeeris aga pikemalt Läti allveelaevadel 20. maist 1. septembrini 1930, saavutades hea kontakti ka naaberriigi kolleegidega. Tänaseni on Meremuuseumis hoiul talle Lätist lahkumise puhul laevameeskondade poolt mälestuseks kingitud hõbedane portsigar.

07. August

Ideekonkurss Paksu Margareeta ruumide ja ekspositsiooni sisearhitektuurse lahenduse leidmiseks

Meremuuseum kutsub osalema ideekonkursil „Paksu Margareeta ruumide ja ekspositsiooni sisearhitektuurne lahendus“. Ideekonkursi eesmärk on leida sobiv sisearhitektuurse lahenduse kontseptsioon Paksu Margareeta ruumidele ja uuele ekspositsioonile, lähtudes arhitektuurses eelprojektis määratud hoonete arhitektuursest lahendusest, ekspositsiooni kontseptsioonist, peamistest eksponaatidest ja muuseumi sihtgruppidest.

12. Juuli

Vanemad uudised
Sulge kaart

Kontakt

+372 6411 408
info@meremuuseum.ee
Pikk 70, Tallinn

Lennusadam 10.00–19.00 (E–P)

Paks Margareeta 10.00–19.00 (E-P)

Vaata kaarti