Kuidas sünnib ajalugu

1.–12. klassile
Kestus: 60 minutit (I–II kooliaste) või 90 minutit (III–IV kooliaste) + muuseumikülastus

Ülesehitus: I–II kooliastmes mängime Maasilinna laevavraki näitel läbi ajaloolise eseme leidmise ja analüüsimise lugu. Selgitame lastele ajamõõtmeid. Üheskoos kehastume ajaloouurijateks ning suundume merepõhjast otsima üht vana laevavrakki. Kui vana laevavrakk leitud, asume läbi viima tõelisi uurimistöid. Ootamatult tulevad uurimise alla ka retkel ette tulnud teised leiud, kõik erineva vanusega. Üheskoos püüame välja selgitada nendegi lugu. III–IV kooliastmes uuritakse põhjalikumalt ajalooallikate olemust ning tutvutakse erinevate ajaloo uurimise meetoditega. Seame Maasilinna laeva loo Eesti ja maailma ajalooteljele, leides ja luues seoseid. Leiame ajalookirjutamise erisusi erinevatel ajaperioodidel. Analüüsime süvitsi ajalooteaduse olemust. Programm sisaldab meeskondlikke ülesandeid kõigile vanustele.

Õpitulemused:

  • Õpilane arutleb teemadel: Mis on ajalugu? Kuidas on toimunud ajaloo areng? Kas ajalugu on üheselt mõistetav?
  • Õpilane oskab tuua näiteid ajaloolistest allikatest (kust on võimalik leida informatsiooni mineviku kohta?);
  • Õpilane selgitab, milline on ajaloolase (allveearheoloogi näitel) töö.
  • Õpilane töötab koos meeskonnaga, et otsida laevavrakke Lennusadama merepõhjakaardilt;
  • Õpilane analüüsib Maasilinna laeva leidmise lugu kasutades pildirida;
  • Õpilane teab, kuidas otsitakse, tuuakse üles ja säilitatakse (konserveeritakse) vanu laevu;
  • Õpilane tunneb sonari tööpõhimõtet.

Ühisosad õppekavaga: I kooliaste: Mina ja aeg. Mina ja nemad. Vaatlusoskuste kujundamine – tähelepanekud ja nende põhjal järelduste tegemine. II kooliaste: Mis on ajalugu? Kuidas on toimunud ajaloo areng? Kust on võimalik leida informatsiooni mineviku kohta? Mida tähendab ajaarvamine ajaloos? Äratada huvi ajaloo vastu. Ajaloo, ajaarvamise, ajalooallikate mõiste. III–IV kooliaste: Keskaja koht maailma ajaloos. Eesti ajalugu I (16.–17. sajandi vahetuseni): 16. sajandi ühiskonna struktuur, maakonnad, linnused. Ajaloo uurimismeetodid.

Programmi järeltegevused koolitunnis: Programmis kogetu põhjal mõistatuslehe täitmine, arutelu ning mängulised ülesanded. Vastavalt vanusele soovitame üheskoos arutada mõne ajaloolise eseme lugu või lasta õpilastel kirjutada essee mõne ajaloolise objekti uurimisest.

Sündmused

Vaata kalendrit

Uudised

MM toimetised nr 8

Ilmunud on Eesti Meremuuseumi toimetised nr 8!

Ilmunud on Eesti Meremuuseumi toimetised Nr 8 “Kogukonna kaasamine teemamuuseumide tegevusse”. Tegemist on 2.-3. septembril 2015 toimunud Eesti Meremuuseumi konverentsi ettekannete kogumikuga. Toimetis on avaldatud vaid e-raamatuna ning on epub vormingus.

19. Juuni

MMF9325 väike

Juuni museaal: Fotoalbum Felix Moori intervjuust meremuuseumi juhataja Madis Meiga

Eesti Meremuuseumi fotokogus on tagasihoidlik, kõigest kuue lehega fotoalbum, mille sisu on aga vägagi tähelepanuväärne. See on album Eesti esimese raadioreporteri Felix Moori intervjuust meremuuseumi juhataja Madis Meiga 2. juunil 1937. a. Reportaaž on vanimate säilinud riigi Ringhäälingu reportaažide seas.

01. Juuni

IMG_1144

TLÜ õpetajaõppe tudengite praktikapäev Lennusadamas

Sel aastal teeme Tallinna Ülikooliga väga põnevat sisulist koostööd, nimelt osa I kursuse tudengite ainest „Koolipedagoogika ja klassiõpetaja professionaalne areng“ ning „Õpetajakutsesse sissejuhatav praktika“. Tudengite esimene praktika toimus avatud õpikeskkonnas. Päevaõppe tudengid tegid oma praktika 4. mail Laagri Kooli 4. klassidega Lennusadamas.

10. Mai

Vanemad uudised
Sulge kaart

Kontakt

+372 6411 408
info@meremuuseum.ee
Pikk 70, Tallinn

Lennusadam 10.00–19.00 (E–P)

Paks Margareeta 10.00–19.00 (E-P)

Vaata kaarti