Kiirteed ookeanis

1.-9. klassile
Kestus: kuni 60-90 minutit. Osa tunnist toimub õues, riietuda vastavalt.

Läbi aegade on inimesed seilanud mööda meresid ja ookeane. Sageli märgati, et uude kohta jõudmine on mõnikord lihtne, aga tagasisaamine osutus pead murdvaks katsumuseks. Kuidas said iidsed meremehed ületada ookeane vaid saja päevaga? Kes või mis neid aitas? Kuidas on navigatsioonitehnikad aja jooksul muutunud? Merehoovuste ja tuulte saladusi hakkamegi programmis uurima.

Ülesehitus: Tutvume Lennusadama ekspositsiooni kõige uuemate ja kõige vanemate laevadega (Valvas ja Maasilinna laev). Uurime, milliseid navigatsioonivahendeid kasutati vanasti ja milliseid tänapäeval. Arutame üheskoos, kuidas ja mis tingimustel hakkasid inimesed korraldama merereise uute maade avastamiseks tingimustes, kus neil polnud moodsaid navigatsioonivahendeid. Korraldame eksperimendi, et teada saada, mis on hoovused ja kuidas need tekivad (kasutades erineva soolsuse ja temperatuuriga vett). Jutustame põneva loo Thor Heierdhali balsapuust laevast Kon-Tiki ning saame vastuse küsimusele, mida võisid kasutada vanad peruulased, et reisida üle Vaikse ookeani. Analüüsime koordinaatide abil Kon-Tiki teekonda, töölehe saavad õpilased kooli kaasa.

Õpitulemused:

  • Õpilane nimetab enim levinud ajaloolisi ja tänapäevaseid navigatsioonivahendeid;
  • Õpilane teab, mis laev oli Kon-Tiki ning kas ja kuidas ta jõudis oma sihtpunkti;
  • Õpilane märgib koordinaatide abil kaardile Kon-Tiki teekonna;
  • Õpilane selgitab, kuidas tekivad hoovused ja püsivad tuuled;
  • Õpilane teab, millised tegurid mõjutavad tuulte teket;
  • Õpilane teab, et soolane vesi on tihedam kui mage vesi ning külm vesi on tihedam kui soe vesi;
  • Õpilane oskab selgitada, kuidas on seotud soolsuse ja temperatuuri erinevused ja hoovuste tekkimine.

Ühisosad õppekavaga: Programm lõimib geograafia, ajaloo, füüsika, keemia ja matemaatikateadmisi. Teemad: kliimat kujundavad tegurid. Temperatuuri ja õhurõhu seos. Üldine õhu- ja veeringlus. Hoovuste tekkepõhjused: soolsuse ja temperatuuri mõju vee tihedusele. Tehnoloogia areng (navigatsioonivahendite kaudu). Maadeavastused ja eksperimentaalne arheoloogia.

 

Sündmused

Vaata kalendrit

Uudised

Lennusadamas avatakse näitus 1944. aasta põgenemisest üle mere

22. augustil avab Eesti Meremuuseum Lennusadama väikeses näitusesaalis näituse „1944 – SUUR PÕGENEMINE“, mis on pühendatud 75 aasta möödumisele põgenemisest okupatsiooni eest üle mere läände.

22. August

Admiral Bellingshausen läks teele Muhu väina regati saatel

Kroonlinnast 11. juulil mereretke alustanud eestlaste purjelaev „Admiral Bellingshausen“ lahkus 17. juulil Roomassaare sadamast. Pärast Vabariigi Presidendi Kersti Kaljulaidi kõnet Muhu väina regati kaptenite koosolekul asuti regati jahtide saatel teele.

19. Juuli

Antarktika ekspeditsioon alustab

11. juulil 2019 läheb Kroonlinnast Antarktika poole teele eestlaste purjelaev „Admiral Bellingshausen“, et tähistada 200 aasta möödumist Antarktika avastamisest Saaremaal sündinud Vene admirali Fabian Gottlieb von Bellingshauseni poolt. Järgmised peatused on Soomes, Eestis, Leedus, Venemaal Kaliningradis, Poolas ja Saksamaal.

11. Juuli

Vanemad uudised
Sulge kaart

Kontakt

+372 6 200 550 (E-R 9-17), v.a. riigipühadel
info@meremuuseum.ee
Vesilennuki 6, Tallinn

Lennusadam :Teisipäev- pühapäev 10.00-18.00; esmaspäev suletud

Paks Margareeta AVAME 29.11.2019 KELL 10:00

Vaata kaarti