Angaar

Liikursuurtükk ZSU-57-2Lennusadama ekspositsioonis asub ainus Eestis olev ZSU-57-2
SimulaatoridSimulaatorid – simulaatorid, mis muudavad muuseumikülastuse veelgi põnevamaks ja elamuslikumaks.
Vesilennuk Short 184Short 184 – I Maailmasõjas olulist rolli täitnud vesilennuki tüüp, Eesti merelennuväes olid kasutusel 1919–1933.
Hõljuk SCAT IIHõljuk SCAT II on kuulunud Pärnu päästeteenistusele.
Hai-klassi jahtHai-klassi jaht on klassikaline puujaht, mis on konstrueeritud siinsamas Soome lahe ääres ning on teadaolevalt ainus, mis on tänaseni säilinud Eestis.
TorpeedodTorpeedod
MeremiinidGalvaanilise sütikuga miin Ma/J-04 leiti kalurite poolt Letipea neemelt, mille tegid ohutuks ning kasutasid puskari valmistamise nõuna
Saaremaa võrgupaatSee on üks väiksemaid paaditüüpe, millega üle Läänemere suundunud põgenikud 1943.–1944. aastal Rootsi jõudsid.
470-klassi jahtEesti purjesportlastest vendade Tõnu ja Toomas Tõniste poolt 1992. aastal Barcelona olümpiamängudel pronksi võitnud jaht.
PoidKõige tavapärasemad navigatsioonimärgid on poid ja toodrid.
Allveelaev "Lembit"Allveelaevade Lembit ja Kalev ehitamiseks loodi 1933. aastal Allveelaevastiku Sihtkapital, mis arenes Eesti kõigi aegade suurimaks üldrahvalikuks rahakogumiseks.
B-34 (100 mm) universaalne kahur1940. aastal NSV Liidus tootmisesse läinud kahur oli B-34 oli universaalrelv, millega sai tulistada nii mere-, maa- kui ka õhumärke.
Hotchkissi merekahurid1870.-1890. aastatel võeti kõikjal Euroopas suurematel laevadel kasutusele väikesekaliibrilised (37-57 mm) kahurid, et tõrjuda torpeedopaatide rünnakuid.
152 mm Canet´merekahur152 mm Canet´ oli Eesti Vabadussõjas võimsaimaks rindel kasutatud relvaks.
KinoLennusadama kinos on võimalik vaadata ainulaadset lühifilmiseeriat „Allveelennud“.
Soomaa haabjasHaabjas ehk ühepuupaat on üks vanimaid paaditüüpe, mida kasutati sisevetel liikumiseks arvatavalt juba 4000–5000 aastat tagasi.
DN-klassi jääpurjekasDN-klassi jääpurjekaga „Jonathan“ võitis maailmametister Tiit Haagma 1989. aasta MM hõbemedali.
Monotüüp XV-klassi jääpurjekas1932. aastal konstrueeriti Eestis Monotüüp-XV klassi jääpurjekas.
Maasilinna laevSee on vanim säilinud Eesti algupära veesõiduk, mida kasutati tõenäoliselt ehitusmaterjalide veoks.
Kohvik MARUPõhjala köögi marudad maitsed.
MuuseumipoodPõnev valik allveelaevniku kampsunist Lennusadama pusledeni.

Lennusadam rajati koos vesilennukite angaariga sada aastat tagasi Vene tsaar Nikolai II käsul, osana Peeter Suure merekindlusest. Angaar on oma arhitektuurilt erakordne hoone: need olid esimesed nii suured, ainsagi sisemise tugipostita raudbetoonkuplid maailmas. Kuni Teise Maailmasõjani seisid siin vesilennukid!

Sündmused

Vaata kalendrit

Uudised

Möödus 30 aastat jäämurdja „Suure Tõllu“ tagasitoomisest

Eesti Meremuuseum tähistab 13. novembril kella 18.00 algava merefoorumiga 30 aasta möödumist jäämurdja Suure Tõllu tagasitoomisest Tallinna. Kireva ajalooga alus on olnud külastajatele avatud 1994. aastast.

12. November

Paksu Margareeta muuseum-külastuskeskus saab täna nurgakivi

Täna pannakse nurgakivi Eesti Meremuuseumi Paksu Margareeta uuele muuseum-külastuskeskusele.

16. Oktoober

Meremuuseum kuulutas välja kunstikonkursi

Eesti Meremuuseum on välja kuulutanud kunstikonkursi, millega otsitakse kujutava kunsti teost renoveeritavasse Paksu Margareeta muuseum-külastuskeskusesse (Pikk 70, Tallinn).

12. Oktoober

Vanemad uudised
Sulge kaart

Kontakt

+372 6 200 550
info@meremuuseum.ee
Vesilennuki 6, Tallinn

Lennusadam 10.00–19.00 (E–P); alates oktoober E suletud, T-P 10.00-18.00

Paks Margareeta SULETUD RENOVEERIMISEKS. AVAME 2019 SÜGISEL

Vaata kaarti