Meremuuseumi ajalugu

Eesti Meremuuseumile pani aluse grupp initsiatiivikaid endisi meremehi, kes oskasid oskuslikult ära kasutada võimalused, mida riik ja ühiskond neile sel ajahetkel võimaldasid.

Gruppi kuulusid kaptenid Madis Mei, Evald Past, Aleksander Heinmaa, August Gustavson ning Veeteede Valitsuse direktor Eduard Avik, kelle ühiseks sooviks oli jäädvustada ja säilitada merendusajaloolist kultuuripärandit.

Midagi ei teki aga tühjale kohale!

Ajalooliselt huvipakkuvat meresõidu alast materjali oli hakatud koguma juba 1920ndate aastate lõpul. 2. septembril 1931. a ilmus ajalehes “Päevaleht” üleskutse merendusainelise vanavara kogumiseks ja selle toimetamiseks Veeteede Valitsusse. Huvitavamad esemed pandi samas ka kahte väikesesse tuppa vaatamiseks välja ning toona tekkinud algelist kogu võib pidada ka muuseumi eelkäijaks.

Paar aastat hiljem, 1934. aasta 24. detsembril andis Veeteede Valitsuse direktor välja käskkirja Sihtasutus Meremuuseum loomiseks ning muuseumile eraldati avarad ja kõrgete lagedega ruumid kesklinna sadama Baikovi kaldapealsel (Praeguse D-terminali lähedal). Pidulik avamine toimus 360 inimese ja Riigivanema osavõtul 1935. aasta 23. veebruaril. Esimeseks Meremuuseumi direktoriks sai kapten Madis Mei.

Kahjuks sai muuseum rahulikult toimida vaid napilt viis aastat, sest pärast nõukogude okupatsiooni algust anti 4. novembril 1940. aastal Eesti Riikliku Merelaevanduse ülema poolt välja käskkiri selle likvideerimise kohta sadamas ning üleviimisest Mereklubi ruumidesse Uus-Sadama tänaval.

1940. aasta 17. detsembril suri muuseumi asutaja kapten Madis Mei ning uueks direktoriks määrati endine jäämurdja “Suur Tõll” kapten Benjamin Valter. Segased ajad ja sõda viisid aga hoopiski selleni, et muuseumivarad pakiti ning viidi õnneks (vana hoone hävis sõjas täielikult) hoiule Kiek in de Köki torni keldrisse. Pärast sõda sai varade ametlikuks hoidjaks Tallinna Linnamuuseum, osa sattus ka Haapsalu ja Saaremaa koduloomuuseumidesse.

1959. aasta 18. augustil loodi Linnamuuseumi juurde kahe töötajaga (Viktor Tõnissoo ja Helge Peterson) mereasjanduse ajalugu käsitlev osakond, mis koondas varad Mereklubisse. 1960. aasta juulis–augustis korraldati edukas näitus “Eesti ja meri”., mis aitas kaasa ametlikule iseseisvumisele: kultuuriministri käskkirjaga taasloodi alates 1. juulist 1961 Eesti Riiklik Meremuuseum, mille direktoriks sai Ants Pärna.

Uute ruumide leidmine ja ekspositsiooni valmimine võttis aega ning külastajatele avati muuseum aadressil Pikk tänav 70 alles 1965. aasta 22. oktoobril. Ekspositsioon oli üsna kokkusurutud ja väikesemahuline, sest ruumid, mis paiknesid suurtükitorni Paks Margareeta kõrvalhoones, ei võimaldanud enamat. Kohe oli selge, et tuleb renoveerida ja kasutusele võtta ka tühjana ja ilma katuseta seisev võimas torn. Kõik ei läinud aga nii kähku, kui loodeti.

Lõplikuks tõukejõuks sai alles 1974. aasta 23. oktoobril ROK-i poolt tehtud otsus pidada 1980. aasta olümpiamängud Moskvas. Kuna regatt pidi toimuma Tallinnas, siis nähti ette mitmete hoonete restaureerimine vanalinnas: nende hulgas oli ka Suure Rannavärava kompleks. 1977. aasta 26. detsembril muuseum suleti ning järgmise aasta algul saabusid Poola restauraatorid firmast “Budimex”. Ehitustööd siiski venisid ning Olümpiamängude ajaks oli võimalik välja panna vaid ajutine näitus. Lõplikult avati muuseum 1981. aasta 27. aprillil.

Lennusadama ekspositsiooni lugu

Et aga ka Paksu Margareeta ruumid olid suurte eksponaatide näitamiseks liiga väikesed, oli muuseumirahvas alati unistanud veel suurematest ruumidest.

Uued tuuled hakkasid Meremuuseumis puhuma uue aastatuhande algul, kui esimesed Meremuuseumi laevad leidsid koha Lennusadama kai ääres.

Suurema ekspositsiooni tarbeks alustati 2010. aastal ajalooliste vesilennukite angaaride renoveerimistöid, ning 2012. aasta 11. mail avas meremuuseum lisaks Paksus Margareetas asuvale põhiekspositsioonile uue ekspositsiooni Lennusadama angaaris.

Püsinäitus sai nimeks „Meretäis põnevust“ ning selle üle 6500 m2 ekspositsioonipinna suurimad staarid on allveelaev Lembit, vesilennuk Short 184, Maasilinna laev ning väärikas kahurite, miinide ja purjekate kogu. Lisaks asuvad Lennusadamas kõik Meremuuseumi laevad eesotsas aurik-jäämurdjaga Suur Tõll, mis tähistas 2014. aastal oma 100. sünnipäeva.

Teekond kahe suure püsiekspositsiooniga Eesti külastatuima muuseumini on olnud täis nii raskeid kui ka rõõmsaid hetki. Muuseumi soov on aga endiselt sama, mis 81 aastat tagasi – jäädvustada ja säilitada merendusajaloolist kultuuripärandit ning kasvatada austust ja armastust mere vastu.

Sündmused

Vaata kalendrit

Uudised

Admiral Bellingshausen läks teele Muhu väina regati saatel

Kroonlinnast 11. juulil mereretke alustanud eestlaste purjelaev „Admiral Bellingshausen“ lahkus 17. juulil Roomassaare sadamast. Pärast Vabariigi Presidendi Kersti Kaljulaidi kõnet Muhu väina regati kaptenite koosolekul asuti regati jahtide saatel teele.

19. Juuli

Antarktika ekspeditsioon alustab

11. juulil 2019 läheb Kroonlinnast Antarktika poole teele eestlaste purjelaev „Admiral Bellingshausen“, et tähistada 200 aasta möödumist Antarktika avastamisest Saaremaal sündinud Vene admirali Fabian Gottlieb von Bellingshauseni poolt. Järgmised peatused on Soomes, Eestis, Leedus, Venemaal Kaliningradis, Poolas ja Saksamaal.

11. Juuli

Paksu Margareeta renoveerimistööd on kestnud üks aasta

Eesti Meremuuseum sulges Paksu Margareeta uksed külastajatele 2018. aasta alguses. Täpselt aasta tagasi algasid lammutus- ja ehitustööd, mis vaatamata ootamatustele võimaldavad nüüd alustada ekspositsiooni erimööbli paigaldusega, et augustist hakata majja tooma eksponaate.

04. Juuli

Vanemad uudised
Sulge kaart

Kontakt

+372 6 200 550 (E-R 9-17), v.a. riigipühadel
info@meremuuseum.ee
Vesilennuki 6, Tallinn

Lennusadam : iga päev 10.00-19.00. NB! 9.06, 23.06 ja 24.06 kell 10.00-17.00

Paks Margareeta SULETUD RENOVEERIMISEKS. AVAME 2019 SÜGISEL

Vaata kaarti