Novembri museaal: Hildegard Jürgensoni seljakott

Meremuuseumi kogus on hoiul üks üsna väike (32×33 cm) puldanist käsitsi õmmeldud seljakott, mis kuulus kaubaaurik Maia kajutiteenijale Hildegard Jürgensonile. Hildegard oli sündinud 1909. aastal Tallinnas ja töötas laevadel kajutiteenijana, tema noorem vend Hamlet Tiits (1916-2010) oli laevamehaanik.

1941. aastal augustis, kui sakslaste väed olid Eestisse jõudnud, alustati punavägede evakueerimisega Tallinnast. Selleks moodustati 195 laevast koosnev karavan. Laevadele paigutati põgenevad punategelased, mobiliseeritud, Punaarmee Tallinnas paiknenud üksused ja evakueeritavad – ligikaudu 30 000 inimest. Peale inimeste oli laevadele paigutatud ka suur hulk materiaalseid väärtusi (sh kunsti- ja kultuuriväärtusi), mis planeeriti Leningradi evakueerida.

Sellesse karavani kuulus ka 1917. aastal Chicagos ehitatud ja 1934. aastal Käsmu Laevaomanike poolt soetatud aurik Maia, millel Hildegard Jürgenson kajuteenijana töötas. Laev pääses Juminda miinilahingust vigastusteta ja jõudis Leningradi. 8. septembril 1941 piirasid Saksa väed linna ümber, mis jäi kuni 1944. aasta jaanuarini piiramisrõngasse. Välja ei pääsenud ka sadamas viibivad laevad. Arvatakse, et blokaadis suri nälja ja haiguste tõttu ligikaudu miljon inimest.

1941. aasta oktoobris õmbles aurulaev Maia I tüürimees Laan puldanist väikese koti, millele tegi rihmad ja pandlad laeva vanemmehaanik Voldemar Jürgenson ning nööbid õmbles tema abikaasa Hildegard Jürgenson. Mis otstarbel kotti kasutati, ei ole teada, kuid võimalik, et see omas lisaks isiklike asjade hoidmisele otstarvet ka toiduhankimisel piiramisrõngas olevas linnas.

Kajutiteenija Hildegardil ja tema abikaasal õnnestus blokaad üle elada ja nad tulid 1944. aastal tagasi Tallinna, kus Hildegard töötas hiljem toiduainetetööstuse ministeeriumis. Hildegard jõudis ära näha ka Eesti vabariigi taastamise, ta suri 6. septembril 1992. aastal. Sõja lõppedes naasis Eesti NSV-sse ka kaubaaurik Maia, mis anti tagasi Eesti Riiklikule Merelaevandusele, nimetati 1945. aastal Valgaks ja oli kasutusel kuni 1968. aastani, mil ta lammutati.

Fotogaleriis:

MMF 1062:11 Laevamehaanik Voldemar Jürgenson ja tema abikaasa Hildegard Jürgenson Leningradis 1944
MMF 275:9 Kaubaaurik Maia 1930. aastatel Aafrika sadamas

Uudised

Sündmused

Vaata kalendrit

Korralda oma sündmus

Teeme koos sündmuse, millest räägitakse veel kaua!

Vaata lähemalt

Uudised

Ilmunud on uus raamat „Kalev ja Lembit“

Ilmunud on Eesti Meremuuseumi teaduri Arto Olli sulest raamat Eesti Vabariigi allveelaevade Kalev ja Lembit saatusest ja nende olulisusest ajaloos.

12. Detsember

Meremuuseum avas Lennusadamas ainulaadse elamusruumi

Kuidas laevavrakke ja veealuseid objekte leitakse ja uuritakse? Mida üks allveerobot näeb ja teha suudab? Selleks, et teada saada, ei pea ise vee alla sukelduma. Tule ja sukeldu parem uhiuude Lennusadama näitusesaali – allveearheoloogia elamusruumi.

11. Detsember

Vanemad uudised
Sulge kaart

Kontakt

+372 620 0550 (E–R kl 9–17)
info@lennusadam.eu
Vesilennuki tee 6, Tallinn

Avatud 10.00–18.00 (T–P)

Vaata kaarti