Rinnamärk “Eesti Vetelpäästeühingu õppe-reisilaev Laine” (MM 2847/179 Aj mk) on osa kunagise Leningradi Merekaubasadama kapteni Lev Buraki kollektsioonist “Laevanduse ajalugu”. 36 aasta jooksul kogutud kollektsiooni kuulub 1153 märki ja medalit, mis kõik pärinevad ajavahemikust 1832–1982. Eesti Meremuuseum omandas märgikogu 1982. aastal 6887 rubla eest (sõiduauto Žiguli hind oli 1980. alguses umbes 6000-7000 rubla).

Eesti Vetelpäästeühingu õppe-reisilaev Laine ehitati 1963. aastal Bakuus ja kandis esialgu nime Sulak. Kokku valmistati 3 seda tüüpi reisilaeva, millest Sulak oli esimene. Kuni 1969. aastani sõitis laev Kaspia merel ning tema kodusadamaks oli Astrahan. 1969. aastal toodi laev Eestisse, sai nimeks Junga ja hakkas kuuluma Tallinna Pioneeride Palee juures tegutsevale Noorte Meremeeste Klubile.

1972. aastal anti laev edasi Eesti Vetelpäästeühingule ja tema nimeks sai Laine. Alates 1972. aasta maist alustati laevaga õppe-reisilaevana vetelpääste õppuste nime all kruiise Soome lahele ja Balti merele Leningradist Klaipedani. Reisijad omandasid tavaliselt umbes nädala jooksul vetelpääste algteadmisi.

Laeva kolmes klassis oli reisijakohti kokku 112. 9 kajutit olid 2-kohalised, ülejäänud 4-kohalised. Laeval oli reisijate kasutuses muusikasalong, restoran, kultuuri- ja sporditarbed ning bassein. Projektis oli ette nähtud ka punanurk meeskonnale. Toitlustust korraldas laeval kultusrestoran “Kännu Kukk”. Reiside ajal viidi läbi vetelpääste-alaseid õppusi ja muid üritusi. Toimusid viktoriinid ja puhkeõhtud. Väga väike süvis lubas sõita jõgedel, kuid suur pardakõrgus ja ballast ka lainetuses rannikulähedasel merel. Reisidele oli võimalik osta tuusikuid nii asutustel kui ka eraisikutel (näiteks olid 1985. aasta hinnad 95-125 rubla).

Nõukogude okupatsiooni lõpuks jäi Laine seisma ja laeva omanikud hakkasid vahetuma. 1991. aastal muudeti laeva nimeks Maine, 1992. aastal aga läks Rootsi lipu alla nimega Queenie. 2005. aastal lõigati laev Rootsis vanarauaks.

Tutvu ka Laine meeleoluka promovoldikuga aastast 1985 (Eesti Rahvusraamatukogu kogudest).