2016 EESTI MEREMUUSEUMIS: VIIKINGID!

Kuigi nad elasid juba tuhat aastat tagasi, ümbritseb neid vapruse, sõjakuse ning müstilisuse aura, mis paneb neist rääkima veel tänagi. Vähe sellest – nad on andnud nime tervele ajastule Euroopa ajaloos: vahemikku 8.–11. sajandini nimetatakse viikingiajaks.

Ent mida me neist põhjaeurooplastest õigupoolest teame? Võib kindlalt öelda, et sarvedega kiivreid kannavad nad küll vaid multifilmis ja koomiksis! Ning mida me õieti teame meist endist? Kas muistseid eestlasi võib samuti pidada viikingiteks?

Laialt on levinud legendid viikingitest kui headest meresõitjatest ja brutaalsetest vallutajatest – lausa Ameerika avastajatest – kuid vähem teatakse viikingite ühiskonnast ja kultuurist lähemalt.

Viikingite tsivilisatsiooni eripära on suures osas kujundanud meri ning nende suurepärased laevaehitusoskused rajasid tee paljude muude edusammudeni, mida tuuakse esile veel tänagi.

Muistsetest Põhjala kangelastest rääkivad legendid on romantilised ja uhked, kuid legendide taha on varju jäänud viikingite põnev ning omanäoline kultuur ja argielu. Skandinaavia kaupmeestest meresõitjad suhtlesid juba 1000 aasta eest kaugete Araabiamaadega. Nende kaubatee läbis ka Eesti alasid ning on jätnud selle tõestuseks siia hinnalisi aardeid. Eesti Meremuuseumil on rõõm läbi kahe näituse tutvustada viikingite kultuuri ja selle jälgi Põhja-Eestis.

15. juulil avame Paksus Margareetas uue näituse „Viikingiaja aarded Eestist”, mis toob esmakordselt avalikkuse ette suurima valiku Eestist leitud haruldasi viikingiaegseid aardeid.  Lisaks sellele tutvustab näitus Eesti alade tähtsust viikingite kaubateel Põhja-Euroopast Araabiamaadesse.

13. augustil avame Lennusadamas maailma tippnäituse „Viikingid: elu legendide taga”, mis on rännanud nii Euroopas kui Ameerikas. See Rootsi Ajaloomuuseumi koostatud näitus toob külastajateni rikkaliku valiku viikingiaegseid leide, avades lugusid viikingite kultuurist ja igapäevaelust, mis on seni jäänud legendide varju.

Lennusadam
„Viikingid: elu legendide taga”

Näitusel eksponeeritud leidude seas on suur valik relvasid ja võidetud aardeid, mis annavad tõepoolest tunnistust viikingite sõjakusest ja vallutamistungist, kuid see pole kaugeltki nende kogu lugu. Arenenud käsitöö, peenutsevad kuld- ja hõbeehted, Araabia päritolu mündid ning oskuslikult sepistatud relvad viitavad arenenud sepakunstile ja kauplemistele naabermaadega.

Näitusel on eksponeeritud üle 500 viikingiaegse leiu. Originaalesemete seas on nii münte, relvi, majapidamistarbeid, talismane, luid kui laeva detaile, mis asetavad täiesti uude valgusesse levinud teadmised viikingitest, nende kaubavahetusest, sõjakusest, maagiast, uskumustest ja igapäevaelust.

Lisaks tõelistele arheoloogilistele originaalesemetele pakub näitus proovimis- ja avastamisrõõmu eksklusiivsete koopiate ja interaktiivsete eksponaatide näol: loomulikult ei puudu ka viikingiajastu keskne sümbol – elusuuruses viikingilaev!

Väljapanekule lisavad põnevust viikingi riietamise mäng, laeva ehitamine, leidude väljakaevamise mäng ja palju muud. Suurejoonelist näitust täiendavad põnevad ekskursioonid, spetsiaalsed grupiprogrammid ning kohvik MARU viikingimenüü.

Paks Margareeta
„Viikingiaja aarded Eestist”

Viimastel aastatel on Eesti  maapõuest välja tulnud hulgaliselt uusi leide, mis on muutnud senist käsitlust viikingiaegsest elust Eesti aladel. Viikingiaegsete hõbeaarete rohkuselt jääb Eesti alla vaid Rootsile – viikingitele müüdud raua eest kogunes Eesti aladele hõbedat, millest hulk on maapõue sattununa meieni säilinud. Oma silmaga on neid hõbe- ja rauatöö aardeid lisaks leidjatele seni näha saanud vaid muuseumide, ülikoolide ja muinsuskaitseameti töötajad. Nüüd annab näitus kõigile võimaluse nende Eesti maapõuest leitud aaretega tutvuda.

Arheoloogilised leiud on tõendid oma ajastu kohta. Sellel näitusel eksponeeritud leiud on andnud aluse uuteks põnevateks teaduslikeks järeldusteks viikingiaegsest Eestist. Näiteks võime täna julgelt väita, et üks peamine viikingite kaubatee kulges piki Põhja-Eesti rannikut ning mööda Virumaa jõgesid-järvesid. Tuleb välja, et viikingiaegne Eesti oli tähtsa viikingite kaubatee osa ning siinsetel aladel elanud inimesed väärtuslikud kaubanduspartnerid nii Euroopale kui ka Araabiamaadele.

Kaubanduse kõrval käsitleb näitus ka viikingiaja teisi tahke nagu linnused, uskumused ja matmiskombestik. Näitust täiendavad ka põnevad ekskursioonid ning spetsiaalsed programmid nii täiskasvanutele kui lastele.