Kogude jaotus

Mudelikogu
Eesti Meremuuseumi uhkuseks on rikkalik laevamudelite kogu. Kogu sisaldab ka tuletorni mudeleid.

Etnograafiakogu
Kogus on esindatud kala- ja hülgepüügi vahendid, käsitööriistad ja santsukastid.

Meretehnika kogu
Kogu sisaldab navigatsiooni- ja päästevahendeid, roolirattaid, sõukruvisid, tuletorniseadmeid.

Tekstiilikogu
Väärtuslikumaks osaks on Eesti mereväe ja tsiviillaevastiku vormiriided koos lisanditega. Kogus säilitatakse ka lippe ja vimpleid. Tõeliseks rariteediks on 1919.a. valmistatud sini-must-valge lipp, millega mereväelased marssisid Eesti Vabariigi I aastapäeva paraadil.

Märgikogu
Kogus on arvel merendusega seotud medaleid ja märke. Üle 50 protsendi moodustab sellest endise kapteni Lev Buraki kogutud kollektsioon „Laevanduse ajalugu”.

Mererelvastuse kogu
Muuseumile kuulub vabariigi suurim mererelvastuse kollektsioon. Vanimad neist, 18. sajandist pärit laevasuurtükid on eksponeeritud Lennusadama kail.

Ajaloolised esemed
Kogus on arvel meremeeste isiklikud tarbe- ja mälestusesemed, kingitused jms.

Veesõidukite kogu
Kogus on esindatud erinevat tüüpi veesõidukeid, enamus neist on eksponeeritud Lennusadama põhiekspositsioonis.

Allveearheoloogia kogus säilitatakse vrakkidelt välja toodud esemeid, mis võimaldavad uppunud laeva dateerida ning selle päritolu kindlaks teha. Üheks põnevamaks näiteks on Naissaare lähistelt leitud 16. sajandist pärinev süstal, mis ilmselt kuulus laevaarsti varustuse hulka. Kogu täieneb juhuleiude kaudu, sest tänased uurimis- ja veealusepärandi kaitse põhimõtted on keskendunud uurimisele koha peal.

Merekaartide kogu
Kogu vanimad merekaardid on pärit 18.saj. lõpustHaruldasemaid leide merekaardikogus on käsitsi joonistatud Tallinna sadama plaan 1856.a.Üks suuremaid tervikkogusid on Nõukogude aegsed merekaardid.

Dokumentide kogu
Vanimad dokumendid on pärit 19. sajandi algusest. Kogu jaguneb temaatiliselt:

  • Eesti Riiklik Merelaevandus, Veeteede Valitsus
  • Sadamad, päästejaamad, tuletornid
  • Laevaehitus
  • Purjesport
  • Kalandus
  • Meremeeste käsikirjalised materjalid
  • Mereharidus

Kunstikogu
Valdava osa kogust moodustavad õli-ja akvarellmaalid ning graafika. Kogu sisaldab kollektsiooni merendusteemalistest eksliibristest.
Säilitatavad tööd kajastavad erinevaid tüüpi laevu, sadamaid, kalapüüki ja rannarahva elu-olu.
Kogu väärtuslikumad maalid nn. „kaptenipildid“ (kaptenite poolt tellitud maalid oma laevadest külgvaates). Neist tuntumad on R. Chapelli ja F. Tammiku tööd.

Fotokogu
Kogu koosneb fotodest, postkaartidest ja negatiividest, millele on jäädvustatud merendusega seotud objekte ja isikuid. Kogus on esindatud ka tsüanotüübid ja ferrotüübid. Üks nendest koloreeritud ja seetõttu teadaolevalt ainus selline Eestis. Vanim kogus olev fotoalbum pärineb 19. saj lõpust. Tuntumatest fotograafidest on kogus C. O. Bulla ja N. Apostoli fotosid.

Fondiraamatukogu
Kogu koosneb peamiselt 19 saj lõpu ja 20 saj õppematerjalidest, käsiraamatutest, atlastest, mis on kuulunud meremeestele või merekoolidele. Osa kogust on annetatud muuseumi loomisele eelnenud kogumiskampaania käigus. Väärtuslikeks võib pidada mitmetes raamatutes olevaid meremeeste signeeringuid ja merekoolide jt asutuste templeid.

Sündmused

Vaata kalendrit

Uudised

Eesti koolinoorte polaarekspeditsioon 2017 on lõppenud

Eesti koolinoorte Polaarekspeditsioon 2017 on õnnelikult naasnud! Noored käisid põhjapolaarjoone taga ning tutvusid teadustööga Kilpisjärvi bioloogiajaamas. Ekspeditsiooni tulemuste tutvustamine toimub teisipäeval, 22. augustil kell 18.00 Paks Margareeta 4. korrusel Polaarklubi avaliku õhtu raames. Kõik huvilised on oodatud!

14. August

Augusti museaal: Kapten Alfred Pontaki portsigar

Eesti ja Läti mereväed tegid 1920-ndate teisest poolest kuni 1930-ndate alguseni tihedat koostööd ühisõppuste näol.  Tulevane allveelaeva Kalev komandör Alfred Pontak stažeeris aga pikemalt Läti allveelaevadel 20. maist 1. septembrini 1930, saavutades hea kontakti ka naaberriigi kolleegidega. Tänaseni on Meremuuseumis hoiul talle Lätist lahkumise puhul laevameeskondade poolt mälestuseks kingitud hõbedane portsigar.

07. August

Ideekonkurss Paksu Margareeta ruumide ja ekspositsiooni sisearhitektuurse lahenduse leidmiseks

Meremuuseum kutsub osalema ideekonkursil „Paksu Margareeta ruumide ja ekspositsiooni sisearhitektuurne lahendus“. Ideekonkursi eesmärk on leida sobiv sisearhitektuurse lahenduse kontseptsioon Paksu Margareeta ruumidele ja uuele ekspositsioonile, lähtudes arhitektuurses eelprojektis määratud hoonete arhitektuursest lahendusest, ekspositsiooni kontseptsioonist, peamistest eksponaatidest ja muuseumi sihtgruppidest.

12. Juuli

Vanemad uudised
Sulge kaart

Kontakt

+372 6411 408
info@meremuuseum.ee
Pikk 70, Tallinn

Lennusadam 10.00–19.00 (E–P)

Paks Margareeta 10.00–19.00 (E-P)

Vaata kaarti