Kogude jaotus

Mudelikogu
Eesti Meremuuseumi uhkuseks on rikkalik laevamudelite kogu. Kogu sisaldab ka tuletorni mudeleid.

Etnograafiakogu
Kogus on esindatud kala- ja hülgepüügi vahendid, käsitööriistad ja santsukastid.

Meretehnika kogu
Kogu sisaldab navigatsiooni- ja päästevahendeid, roolirattaid, sõukruvisid, tuletorniseadmeid.

Tekstiilikogu
Väärtuslikumaks osaks on Eesti mereväe ja tsiviillaevastiku vormiriided koos lisanditega. Kogus säilitatakse ka lippe ja vimpleid. Tõeliseks rariteediks on 1919.a. valmistatud sini-must-valge lipp, millega mereväelased marssisid Eesti Vabariigi I aastapäeva paraadil.

Märgikogu
Kogus on arvel merendusega seotud medaleid ja märke. Üle 50 protsendi moodustab sellest endise kapteni Lev Buraki kogutud kollektsioon „Laevanduse ajalugu”.

Mererelvastuse kogu
Muuseumile kuulub vabariigi suurim mererelvastuse kollektsioon. Vanimad neist, 18. sajandist pärit laevasuurtükid on eksponeeritud Lennusadama kail.

Ajaloolised esemed
Kogus on arvel meremeeste isiklikud tarbe- ja mälestusesemed, kingitused jms.

Veesõidukite kogu
Kogus on esindatud erinevat tüüpi veesõidukeid, enamus neist on eksponeeritud Lennusadama põhiekspositsioonis.

Allveearheoloogia kogus säilitatakse vrakkidelt välja toodud esemeid, mis võimaldavad uppunud laeva dateerida ning selle päritolu kindlaks teha. Üheks põnevamaks näiteks on Naissaare lähistelt leitud 16. sajandist pärinev süstal, mis ilmselt kuulus laevaarsti varustuse hulka. Kogu täieneb juhuleiude kaudu, sest tänased uurimis- ja veealusepärandi kaitse põhimõtted on keskendunud uurimisele koha peal.

Merekaartide kogu
Kogu vanimad merekaardid on pärit 18.saj. lõpustHaruldasemaid leide merekaardikogus on käsitsi joonistatud Tallinna sadama plaan 1856.a.Üks suuremaid tervikkogusid on Nõukogude aegsed merekaardid.

Dokumentide kogu
Vanimad dokumendid on pärit 19. sajandi algusest. Kogu jaguneb temaatiliselt:

  • Eesti Riiklik Merelaevandus, Veeteede Valitsus
  • Sadamad, päästejaamad, tuletornid
  • Laevaehitus
  • Purjesport
  • Kalandus
  • Meremeeste käsikirjalised materjalid
  • Mereharidus

Kunstikogu
Valdava osa kogust moodustavad õli-ja akvarellmaalid ning graafika. Kogu sisaldab kollektsiooni merendusteemalistest eksliibristest.
Säilitatavad tööd kajastavad erinevaid tüüpi laevu, sadamaid, kalapüüki ja rannarahva elu-olu.
Kogu väärtuslikumad maalid nn. „kaptenipildid“ (kaptenite poolt tellitud maalid oma laevadest külgvaates). Neist tuntumad on R. Chapelli ja F. Tammiku tööd.

Fotokogu
Kogu koosneb fotodest, postkaartidest ja negatiividest, millele on jäädvustatud merendusega seotud objekte ja isikuid. Kogus on esindatud ka tsüanotüübid ja ferrotüübid. Üks nendest koloreeritud ja seetõttu teadaolevalt ainus selline Eestis. Vanim kogus olev fotoalbum pärineb 19. saj lõpust. Tuntumatest fotograafidest on kogus C. O. Bulla ja N. Apostoli fotosid.

Fondiraamatukogu
Kogu koosneb peamiselt 19 saj lõpu ja 20 saj õppematerjalidest, käsiraamatutest, atlastest, mis on kuulunud meremeestele või merekoolidele. Osa kogust on annetatud muuseumi loomisele eelnenud kogumiskampaania käigus. Väärtuslikeks võib pidada mitmetes raamatutes olevaid meremeeste signeeringuid ja merekoolide jt asutuste templeid.

Sündmused

Vaata kalendrit

Uudised

MM toimetised nr 8

Ilmunud on Eesti Meremuuseumi toimetised nr 8!

Ilmunud on Eesti Meremuuseumi toimetised Nr 8 “Kogukonna kaasamine teemamuuseumide tegevusse”. Tegemist on 2.-3. septembril 2015 toimunud Eesti Meremuuseumi konverentsi ettekannete kogumikuga. Toimetis on avaldatud vaid e-raamatuna ning on epub vormingus.

19. Juuni

MMF9325 väike

Juuni museaal: Fotoalbum Felix Moori intervjuust meremuuseumi juhataja Madis Meiga

Eesti Meremuuseumi fotokogus on tagasihoidlik, kõigest kuue lehega fotoalbum, mille sisu on aga vägagi tähelepanuväärne. See on album Eesti esimese raadioreporteri Felix Moori intervjuust meremuuseumi juhataja Madis Meiga 2. juunil 1937. a. Reportaaž on vanimate säilinud riigi Ringhäälingu reportaažide seas.

01. Juuni

IMG_1144

TLÜ õpetajaõppe tudengite praktikapäev Lennusadamas

Sel aastal teeme Tallinna Ülikooliga väga põnevat sisulist koostööd, nimelt osa I kursuse tudengite ainest „Koolipedagoogika ja klassiõpetaja professionaalne areng“ ning „Õpetajakutsesse sissejuhatav praktika“. Tudengite esimene praktika toimus avatud õpikeskkonnas. Päevaõppe tudengid tegid oma praktika 4. mail Laagri Kooli 4. klassidega Lennusadamas.

10. Mai

Vanemad uudised
Sulge kaart

Kontakt

+372 6411 408
info@meremuuseum.ee
Pikk 70, Tallinn

Lennusadam 10.00–19.00 (E–P)

Paks Margareeta 10.00–19.00 (E-P)

Vaata kaarti