Kogude jaotus

Mudelikogu
Eesti Meremuuseumi uhkuseks on rikkalik laevamudelite kogu. Kogu sisaldab ka tuletorni mudeleid.

Etnograafiakogu
Kogus on esindatud kala- ja hülgepüügi vahendid, käsitööriistad ja santsukastid.

Meretehnika kogu
Kogu sisaldab navigatsiooni- ja päästevahendeid, roolirattaid, sõukruvisid, tuletorniseadmeid.

Tekstiilikogu
Väärtuslikumaks osaks on Eesti mereväe ja tsiviillaevastiku vormiriided koos lisanditega. Kogus säilitatakse ka lippe ja vimpleid. Tõeliseks rariteediks on 1919.a. valmistatud sini-must-valge lipp, millega mereväelased marssisid Eesti Vabariigi I aastapäeva paraadil.

Märgikogu
Kogus on arvel merendusega seotud medaleid ja märke. Üle 50 protsendi moodustab sellest endise kapteni Lev Buraki kogutud kollektsioon „Laevanduse ajalugu”.

Mererelvastuse kogu
Muuseumile kuulub vabariigi suurim mererelvastuse kollektsioon. Vanimad neist, 18. sajandist pärit laevasuurtükid on eksponeeritud Lennusadama kail.

Ajaloolised esemed
Kogus on arvel meremeeste isiklikud tarbe- ja mälestusesemed, kingitused jms.

Veesõidukite kogu
Kogus on esindatud erinevat tüüpi veesõidukeid, enamus neist on eksponeeritud Lennusadama põhiekspositsioonis.

Allveearheoloogia kogus säilitatakse vrakkidelt välja toodud esemeid, mis võimaldavad uppunud laeva dateerida ning selle päritolu kindlaks teha. Üheks põnevamaks näiteks on Naissaare lähistelt leitud 16. sajandist pärinev süstal, mis ilmselt kuulus laevaarsti varustuse hulka. Kogu täieneb juhuleiude kaudu, sest tänased uurimis- ja veealusepärandi kaitse põhimõtted on keskendunud uurimisele koha peal.

Merekaartide kogu
Kogu vanimad merekaardid on pärit 18.saj. lõpustHaruldasemaid leide merekaardikogus on käsitsi joonistatud Tallinna sadama plaan 1856.a.Üks suuremaid tervikkogusid on Nõukogude aegsed merekaardid.

Dokumentide kogu
Vanimad dokumendid on pärit 19. sajandi algusest. Kogu jaguneb temaatiliselt:

  • Eesti Riiklik Merelaevandus, Veeteede Valitsus
  • Sadamad, päästejaamad, tuletornid
  • Laevaehitus
  • Purjesport
  • Kalandus
  • Meremeeste käsikirjalised materjalid
  • Mereharidus

Kunstikogu
Valdava osa kogust moodustavad õli-ja akvarellmaalid ning graafika. Kogu sisaldab kollektsiooni merendusteemalistest eksliibristest.
Säilitatavad tööd kajastavad erinevaid tüüpi laevu, sadamaid, kalapüüki ja rannarahva elu-olu.
Kogu väärtuslikumad maalid nn. „kaptenipildid“ (kaptenite poolt tellitud maalid oma laevadest külgvaates). Neist tuntumad on R. Chapelli ja F. Tammiku tööd.

Fotokogu
Kogu koosneb fotodest, postkaartidest ja negatiividest, millele on jäädvustatud merendusega seotud objekte ja isikuid. Kogus on esindatud ka tsüanotüübid ja ferrotüübid. Üks nendest koloreeritud ja seetõttu teadaolevalt ainus selline Eestis. Vanim kogus olev fotoalbum pärineb 19. saj lõpust. Tuntumatest fotograafidest on kogus C. O. Bulla ja N. Apostoli fotosid.

Fondiraamatukogu
Kogu koosneb peamiselt 19 saj lõpu ja 20 saj õppematerjalidest, käsiraamatutest, atlastest, mis on kuulunud meremeestele või merekoolidele. Osa kogust on annetatud muuseumi loomisele eelnenud kogumiskampaania käigus. Väärtuslikeks võib pidada mitmetes raamatutes olevaid meremeeste signeeringuid ja merekoolide jt asutuste templeid.

Meie kogudega saab tutvuda

Eesti Muuseumide Veebiväravas: http://www.muis.ee/

Eesti Meremuuseumi raamatukogus (Rahvusraamatukogus, Tõnismägi 2, Tallinn): http://meremuuseum.ee/raamatukogu/

Sündmused

Vaata kalendrit

Uudised

Paksu Margareeta koge saal sai katusesarikad

Aasta lõpus avatava muuseumi tähteksponaadi, keskaegse laevavraki ümber loodav koge saal sai terasest katusesarikad.
„See ei olnudki nii lihtne,“ ütles Eesti Meremuuseumi juht Urmas Dresen viidates samaaegselt nii sarikapärja allatoomisele kui ka senisele ehitusprotsessile.

17. Mai

Lennusadama, Patarei ja Noblessneri alal toimuvad ühistalgud

Laupäeval, 4. mail toimuval üle-eestilisel talgupäeval korraldavad ühise mereäärse talgu Eesti Meremuuseum Lennusadamas, Eesti Mälu Instituut Patarei kompleksis ning PROTO avastustehas ja Kai kunstikeskus Noblessneri sadamalinnakus.

03. Mai

Antarktika reisil osalevad kaks kunstnikku

Eestlaste Antarktika retkel teevad mõnenädalaste etappidena kaasa kunstnikud Anna Litvinova ja Roman Matkiewicz. Sarnaselt ajaloolisele traditsioonile on kunstnike ülesandeks jäädvustada laevaelu merel ja elu sadamais, kus purjelaev peatub

15. Aprill

Vanemad uudised
Sulge kaart

Kontakt

+372 6 200 550 (E-R 9-17), v.a. riigipühadel
info@meremuuseum.ee
Vesilennuki 6, Tallinn

Lennusadam : iga päev 10.00-19.00. NB! 9.06, 23.06 ja 24.06 kell 10.00-17.00

Paks Margareeta SULETUD RENOVEERIMISEKS. AVAME 2019 SÜGISEL

Vaata kaarti