Hooned

Eesti Meremuuseum on kahe ekspositsiooniga üks Eesti suurimatest muuseumidest. Paksu Margareeta suurtükitornis asub põhiekspositsioon, mille rõhk on Eesti vanemal merenduse ajalool. Meremuuseumi teine ekspositsioon Lennusadama angaarides on keskendunud Eesti ja rahvusvahelisele meretehnika ajaloole.

Eesti Meremuuseum asub arhitektuurilises ja ehitustehnilises mõttes unikaalsetes ja äärmiselt põnevates hoonetes, mida võib pidada ühtlasi meie kõige suuremateks ja tähelepanuväärsemateks eksponaatideks.

Suurtükitorni Paks Margareeta läbimõõt on 25 m ning seinte paksus 4.4– 6.5 m, Lennusadama angaari pindala ulatub pea 8000 m2-ni, tema kuplite paksus on aga ainult 8-15 sentimeetrit: nende katta oleva ruumi suurust arvestades õhuke kui munakoor.

Paksu Margareeta ehitamisega lõpeb Tallinna keskaegse linnamüüri ehitamise ajalugu, Lennusadama angaari ehitamisega algab suuremahuliste koorikibetoonist ehitiste ajalugu. Meie vesilennukite angaari peetakse üheks väärtuslikumaks 20. sajandil valminud ehitiseks Balti riikides. Vesilennukite angaari projekt töötati välja Taani inseneri- ja ehitusfirmas Christiani & Nielsen ning hoone ehitati aastatel 1916–1917. Ehitis on märkimisväärne nii ehitusteaduslikus kui ka -tehnilises mõttes ning selle harukordsus tuleneb eelkõige konstruktiivsest lahendusest.

Mõnes mõttes oleme kaasa aidanud kahe unikaalse hoone päästmisele. Enne Moskva Olümpiamänge oli Paks Margareeta ilma vahekorruste ja katuseta põlenud sisuga silindrikujuline müür. ROK-i otsus pidada 1980. aasta olümpiamängud Moskvas tehti 1974. aasta 23. oktoobril. Kuna regatt pidi toimuma Tallinnas, siis nähti ette mitmete hoonete restaureerimine vanalinnas ning nende hulgas oli ka Suure Rannavärava kompleks. 1978. aasta algul alustasid tööd Poola restauraatorid firmast “Budimex”. Ehitustööd siiski venisid ning Olümpiamängude ajaks oli võimalik välja panna vaid ajutine näitus. Lõplikult avati muuseum 1981. aasta 27. aprillil.

Nii nagu oli olümpiamängude purjeregatt Tallinnas katalüsaatoriks Meremuuseumile lubatud hoone kiireks ülesehitamiseks, oli Tallinna Kultuuripealinna staatus 2011. aastal tõukejõuks Lennusadama võimalikult kiireks renoveerimiseks. Vesilennukite angaaride rekonstrueerimine kestis aastatel 2009-2012 ning seda kaasrahastas Euroopa Regionaalarengu Fond. Rekonstrueerimisprojekti juhtis Muuseumiehituse Sihtasutus, peaprojekteerija oli KOKO Arhitektid ning ehitaja Nordecon. Lisaks osales protsessis kümneid alltöövõtjaid.

Kuigi mõlemate hoonete taastamine Meremuuseumile täies mahus võttis algselt planeeritust kauem aega, said tulemused head ja meil on põhjust olla uhked oma kõiki üllatavate kuuride ja suurtükitorni üle, seetõttu alustame ka muuseumi tutvustamist oma külalistele reeglina just hoonete ajaloost.

 

paksjaangaar

Sündmused

Vaata kalendrit

Uudised

Ilmunud on uus raamat „Kalev ja Lembit“

Ilmunud on Eesti Meremuuseumi teaduri Arto Olli sulest raamat Eesti Vabariigi allveelaevade Kalev ja Lembit saatusest ja nende olulisusest ajaloos.

12. Detsember

Osale Meremuuseumi joonistusvõistlusel!

Ootame nii noorte kui vanade visionääride ja leiutajate kavandeid parimast tuleviku veealusest uurimislaevast, mis aitaks vrakke avastada ja uurida! Võidutöö saab meie uue allveearheoloogia elamustoa üheks värvimisleheks, mida külastajad saavad kohapeal värvida ning seejärel näha seinal veealuses projektsioonis. Ühtlasi kingime võitjale meremuuseumi aastakaardi!

10. November

Novembri museaal: Hildegard Jürgensoni seljakott

Meremuuseumi kogus on hoiul üks üsna väike puldanist käsitsi õmmeldud seljakott, mis kuulus kaubaaurik Maia kajutiteenijale Hildegard Jürgensonile. Nii laev kui kajutiteenija elasid Leningradi evakueerudes üle Juminda miinilahingu, et jääda kohe pärast seda linna piiramisrõngasse. Loe lähemalt!

03. November

Vanemad uudised
Sulge kaart

Kontakt

+372 6411 408
info@meremuuseum.ee
Pikk 70, Tallinn

Lennusadam 10.00–18.00 (T–P)

Paks Margareeta 10.00–18.00 (T-P)

Vaata kaarti