Seenioride teemaekskursioonid

Screen Shot 2016-02-21 at 10.30.27

Põgenikud septembris 1944 laeval “Triina”. Autor: Sigurd Roove. Allikas: www.estonica.org

2016 kevadel pakume seenioridele Lennusadamas soodsaid ekskursioone, mis koonduvad katusteema alla “Paadiga läände – Eesti põgenike saaga II Maailmasõja keerises”. Teemaekskursioonid toimuvad märtsi, aprilli ja mai kolmapäevadel kell 11.00 ja kell 14.00 ning igas kuus on ekskursioonidel erinev alateema. Märtsis tuleb juttu põgenemise põhjustest, aprillis elust põgenikelaagris ja mais edasireisimisest uude maailma.

Kõigi teemade puhul on loodud pidepunktid muuseumi väljapanekuga. Meresõjandusega seonduv ekspositsioon Lennusadamas pakub hea võimaluse teema käsitlemiseks. Põhjalikumalt peatume sõjaväelaste, täpsemini allveelaeva Lembit meeskonnaliikmete ning lennuväelaste, eelkõige vesilennukitega seotud pilootide lugudel.

Oluline info

  • Algusajad: kolmapäeviti kell 11.00 ja kell 14.00
  • Kestus: 1,5 – 2 tundi mõnusalt rahulikus tempos koos puhkepausidega!
  • Hind: seenioride kolmapäeva soodushind 7€/inimese kohta (al. 65. eluaastast)
  • Registreerumine: 5-15 minutit enne ekskursiooni algusaega Lennusadama kassas.
  • Osalemise kindlustamine toimub elava järjekorra alusel.
  • Suuremate gruppide puhul (al 10 in) palume eelnevalt ühendust võtta telefonil 6 200 550 (E-R 9.00-17.00)
  • Huvilistele, kes osalevad kõigil kolmel alateema ekskursioonil, kingime merekultuuriaasta märgi ja diplomi.

Teemaekskursioonide sisu- ja ajakava:

Maailmasõja ajal põgenes Eestist läände ca 70 000 – 80 000 inimest. Enamik neist uskus tagasi pöörduvat kohe, kui olud muutuvad soodsamaks. Siiski läks teisiti. Ohtlik merereis, hirm tuleviku ees, põgenike suhtes levinud eelarvamused ja mõistmatus eestlaste väljapääsmatu olukorra suhtes ning uue elu alustamise raskused kodust mõõtmatult kaugel olid vaid väike osa põgenikke “suurest traumast”.

MÄRTSi kolmapäevadel kell 14.00 ja 16.00: Jõuluks oleme tagasi – Suure Põgenemise algus

On tähelepanuväärne, et paljud põgenikud olid 1944. sügisel paadiga Eesti rannikult põgenedes veendunud, et hiljemalt jõuludeks on nad kodus tagasi ning Punaväed Eestist välja löödud. Lävepaku alla maeti väärisesemeid ja koguni tünnidesse soolatud liha, lootes need varsti jälle välja kaevata. Lahkumise rutus mindi teele pagasita, kaardita, kompassita.

Mis sundis inimesi oma kodusid maha jätma? Mis tingis suuremad põgenemislained? Kust hangiti paadid? Mis oli põgenemise hind? Mis sai Eesti lenduritest ja mereväelastest?

APRILLi kolmapäevadel kell 11.00 ja 14.00: Kohv ja sigaretid – elu põgenikelaagrites

Lood ohtlikust teekonnast üle Läänemere, nn. Suurest Põgenemisest 1944. aastal, on varju jätnud eestlaste saatuse põgenikelaagrites. Ekskursioonil keskendume peamiselt Saksamaa põgenikelaagritele Briti ja Ameerika Ühendriikide okupatsioonitsoonides, kus viibis ka palju endisi sõjaväelasi. Kuidas lahendasid põgenikud argimuresid? Kes ulatas neile abistava käe? Mil viisil välditi sund-repatrieerimist Punase Terrori meelevalda? Mida tuli läbi elada sõjavangistusse sattunud baltlastel? Millal pääsesid eesti põgenikud alandavast ja ahistavast olukorrast põgenikelaagris viimaks vabasse maailma?

MAI kolmapäevadel kell 11.00 ja 14.00: Võimatu missioon – eestlaste hulljulged merereisid üle Atlandi ookeani

Saksamaa põgenikelaagrid ei olnud kõige kindlamad peatuspaigad II MS põgenikele. Paljud pidid meelerahu ja perekonna turvalisuse huvides loobuma kinnisideest “Mitte Euroopast välja!” ja suurendama vahemaad kalli kodumaaga veelgi tuhandete kilomeetrite jagu. Nn „viikingite” retked viisid eestlasi väikestel purjelaevadel Ameerikasse, kus nad illegaalsete immigrantidena mõnikord pikki kuid oma saatust ootasid, või ka kaugemale. Miks hakati neid viikingiteks hüüdma? Millised seiklused leidsid aset neil pikkadel merereisidel? Millised olid need (tihtipeale vanad ja kipakad) alused, mis merereisi tarbeks ise üles vuntsiti? Kuidas võeti põgenikud vastu ja millise elu nad uuel kodumaal üles ehitasid?

Sündmused

Vaata kalendrit

Uudised

Admiral Bellingshausen läks teele Muhu väina regati saatel

Kroonlinnast 11. juulil mereretke alustanud eestlaste purjelaev „Admiral Bellingshausen“ lahkus 17. juulil Roomassaare sadamast. Pärast Vabariigi Presidendi Kersti Kaljulaidi kõnet Muhu väina regati kaptenite koosolekul asuti regati jahtide saatel teele.

19. Juuli

Antarktika ekspeditsioon alustab

11. juulil 2019 läheb Kroonlinnast Antarktika poole teele eestlaste purjelaev „Admiral Bellingshausen“, et tähistada 200 aasta möödumist Antarktika avastamisest Saaremaal sündinud Vene admirali Fabian Gottlieb von Bellingshauseni poolt. Järgmised peatused on Soomes, Eestis, Leedus, Venemaal Kaliningradis, Poolas ja Saksamaal.

11. Juuli

Paksu Margareeta renoveerimistööd on kestnud üks aasta

Eesti Meremuuseum sulges Paksu Margareeta uksed külastajatele 2018. aasta alguses. Täpselt aasta tagasi algasid lammutus- ja ehitustööd, mis vaatamata ootamatustele võimaldavad nüüd alustada ekspositsiooni erimööbli paigaldusega, et augustist hakata majja tooma eksponaate.

04. Juuli

Vanemad uudised
Sulge kaart

Kontakt

+372 6 200 550 (E-R 9-17), v.a. riigipühadel
info@meremuuseum.ee
Vesilennuki 6, Tallinn

Lennusadam : iga päev 10.00-19.00. NB! 9.06, 23.06 ja 24.06 kell 10.00-17.00

Paks Margareeta SULETUD RENOVEERIMISEKS. AVAME 2019 SÜGISEL

Vaata kaarti