Septembri ajaloosündmus: Rannarootslased pagevad sõjakeerises Eestist

Mootorpurjekas Triina teel Rootsi

Mootorpurjekas Triina teel Rootsi

Teise maailmasõja ajal sõlmiti Rootsi ja Saksamaa valitsuste vahel kokkulepe, mis võimaldas Eestimaa rootslaste kogukonnal lahkuda sõjakeerises olevast Eestist. Ligikaudu kaheksast tuhandest eestirootslasest evakueerus Teise maailmasõja ajal Rootsi hinnanguliselt seitse tuhat. Lahkuti nii ametlike lubadega kui ka salaja kalapaatidega põgenedes.

Evakueeritavate eestirootslaste nimekirjade koostamisega tegelesid vennad Ivar ja Hjalmar Pöhl „Eestirootslaste ümberasumise komitee“ kaudu, üldist evakueerumist juhtis dr. Ludwig Lienhard. Rootslasteks loeti isikuid, kel oli vähemalt ühe neljandiku ulatuses Rootsi päritolu. Nõue oli „ületatav“ tõendi või raha abil. Koos eestirootslastega lahkus Rootsi hinnanguliselt üle 3000 eestlase.

Suurem ümberasumine toimus 1944. aasta suvel kolmemastilise mootorpurjekaga Juhan. Alusega tehti üheksa reisi, riskantsete olude tõttu keeldus Juhani meeskond viimast, kümnendat reisi tegemast. Viimase ametliku sõidu tegemiseks kasutati kahemastilist mootorpurjekat Triina.  Laev väljus Tallinna sadamast 20. septembril 1944.

Ülerahvastatud purjekaga jõudsid Rootsi 60-70 eestirootslast ja ligikaudu 300, mõningatel andmetel suisa 500 eestlast. Eestlastest põgenike hulgas oli tuntud kultuuritegelasi, näitlejaid ja kirjanikke, näiteks August Gailit, August Mälk ja poetess Marie Under. Triina lahkumine Tallinnast oli dramaatiline: inimesi, kes mootorpurjeka pardale ei mahtunud ning sadamakaile maha jäid, oli väga palju. Triina jõudis Rootsi 22. septembril. Laeva hind kompenseeriti omanikele  ning mootorpurjekas anti Nõukogude Liidu valdusesse.

Uudised

  • Paksu Margareeta koge saal sai katusesarikad

    Aasta lõpus avatava muuseumi tähteksponaadi, keskaegse laevavraki ümber loodav koge saal sai terasest katusesarikad.
    „See ei olnudki nii lihtne,“ ütles Eesti Meremuuseumi juht Urmas Dresen viidates samaaegselt nii sarikapärja allatoomisele kui ka senisele ehitusprotsessile.

    17. Mai

  • Lennusadama, Patarei ja Noblessneri alal toimuvad ühistalgud

    Laupäeval, 4. mail toimuval üle-eestilisel talgupäeval korraldavad ühise mereäärse talgu Eesti Meremuuseum Lennusadamas, Eesti Mälu Instituut Patarei kompleksis ning PROTO avastustehas ja Kai kunstikeskus Noblessneri sadamalinnakus.

    03. Mai

  • Veel uudiseid

Sündmused

Vaata kalendrit

Uudised

Paksu Margareeta koge saal sai katusesarikad

Aasta lõpus avatava muuseumi tähteksponaadi, keskaegse laevavraki ümber loodav koge saal sai terasest katusesarikad.
„See ei olnudki nii lihtne,“ ütles Eesti Meremuuseumi juht Urmas Dresen viidates samaaegselt nii sarikapärja allatoomisele kui ka senisele ehitusprotsessile.

17. Mai

Lennusadama, Patarei ja Noblessneri alal toimuvad ühistalgud

Laupäeval, 4. mail toimuval üle-eestilisel talgupäeval korraldavad ühise mereäärse talgu Eesti Meremuuseum Lennusadamas, Eesti Mälu Instituut Patarei kompleksis ning PROTO avastustehas ja Kai kunstikeskus Noblessneri sadamalinnakus.

03. Mai

Antarktika reisil osalevad kaks kunstnikku

Eestlaste Antarktika retkel teevad mõnenädalaste etappidena kaasa kunstnikud Anna Litvinova ja Roman Matkiewicz. Sarnaselt ajaloolisele traditsioonile on kunstnike ülesandeks jäädvustada laevaelu merel ja elu sadamais, kus purjelaev peatub

15. Aprill

Vanemad uudised
Sulge kaart

Kontakt

+372 6 200 550 (E-R 9-17), v.a. riigipühadel
info@meremuuseum.ee
Vesilennuki 6, Tallinn

Lennusadam : iga päev 10.00-19.00. NB! 9.06, 23.06 ja 24.06 kell 10.00-17.00

Paks Margareeta SULETUD RENOVEERIMISEKS. AVAME 2019 SÜGISEL

Vaata kaarti