Septembri ajaloosündmus: Rannarootslased pagevad sõjakeerises Eestist

Mootorpurjekas Triina teel Rootsi

Mootorpurjekas Triina teel Rootsi

Teise maailmasõja ajal sõlmiti Rootsi ja Saksamaa valitsuste vahel kokkulepe, mis võimaldas Eestimaa rootslaste kogukonnal lahkuda sõjakeerises olevast Eestist. Ligikaudu kaheksast tuhandest eestirootslasest evakueerus Teise maailmasõja ajal Rootsi hinnanguliselt seitse tuhat. Lahkuti nii ametlike lubadega kui ka salaja kalapaatidega põgenedes.

Evakueeritavate eestirootslaste nimekirjade koostamisega tegelesid vennad Ivar ja Hjalmar Pöhl „Eestirootslaste ümberasumise komitee“ kaudu, üldist evakueerumist juhtis dr. Ludwig Lienhard. Rootslasteks loeti isikuid, kel oli vähemalt ühe neljandiku ulatuses Rootsi päritolu. Nõue oli „ületatav“ tõendi või raha abil. Koos eestirootslastega lahkus Rootsi hinnanguliselt üle 3000 eestlase.

Suurem ümberasumine toimus 1944. aasta suvel kolmemastilise mootorpurjekaga Juhan. Alusega tehti üheksa reisi, riskantsete olude tõttu keeldus Juhani meeskond viimast, kümnendat reisi tegemast. Viimase ametliku sõidu tegemiseks kasutati kahemastilist mootorpurjekat Triina.  Laev väljus Tallinna sadamast 20. septembril 1944.

Ülerahvastatud purjekaga jõudsid Rootsi 60-70 eestirootslast ja ligikaudu 300, mõningatel andmetel suisa 500 eestlast. Eestlastest põgenike hulgas oli tuntud kultuuritegelasi, näitlejaid ja kirjanikke, näiteks August Gailit, August Mälk ja poetess Marie Under. Triina lahkumine Tallinnast oli dramaatiline: inimesi, kes mootorpurjeka pardale ei mahtunud ning sadamakaile maha jäid, oli väga palju. Triina jõudis Rootsi 22. septembril. Laeva hind kompenseeriti omanikele  ning mootorpurjekas anti Nõukogude Liidu valdusesse.

Uudised

  • Algab õpilaste polaarviktoriin, mis viib võitjad Arktikasse

    18. novembril algab Eesti Polaarklubi ja Eesti Meremuuseumi koostöös korraldatud polaarviktoriin 15-19 aastastele koolinoortele. Lõppvoorus 28. jaanuaril selgitatakse välja viis parimat, kes pääsevad koos teadlastega ekspeditsioonile Arktikasse.

    11. November

  • Selgusid aasta merendusteod

    Eile, 31. oktoobril tunnustasid merendusorganisatsioonid Viimsi Rannarahva muuseumis 2019. aasta merendustegusid. Kapten Uno Lauri Merekultuuri sihtasutuse auhinnad läksid Noorte Merelaagrile, ajakirjale „Meremees“, Eesti Antarktika retke raames korraldatud ürituste sarjale ning projektile „Erilised purjetajad“.

    01. November

  • Veel uudiseid

Sündmused

Vaata kalendrit

Uudised

Algab õpilaste polaarviktoriin, mis viib võitjad Arktikasse

18. novembril algab Eesti Polaarklubi ja Eesti Meremuuseumi koostöös korraldatud polaarviktoriin 15-19 aastastele koolinoortele. Lõppvoorus 28. jaanuaril selgitatakse välja viis parimat, kes pääsevad koos teadlastega ekspeditsioonile Arktikasse.

11. November

Selgusid aasta merendusteod

Eile, 31. oktoobril tunnustasid merendusorganisatsioonid Viimsi Rannarahva muuseumis 2019. aasta merendustegusid. Kapten Uno Lauri Merekultuuri sihtasutuse auhinnad läksid Noorte Merelaagrile, ajakirjale „Meremees“, Eesti Antarktika retke raames korraldatud ürituste sarjale ning projektile „Erilised purjetajad“.

01. November

Lennusadamas avatakse näitus 1944. aasta põgenemisest üle mere

22. augustil avab Eesti Meremuuseum Lennusadama väikeses näitusesaalis näituse „1944 – SUUR PÕGENEMINE“, mis on pühendatud 75 aasta möödumisele põgenemisest okupatsiooni eest üle mere läände.

22. August

Vanemad uudised
Sulge kaart

Kontakt

+372 6 200 550 (E-R 9-17), v.a. riigipühadel
info@meremuuseum.ee
Vesilennuki 6, Tallinn

Lennusadam :Teisipäev- pühapäev 10.00-18.00; esmaspäev suletud

Paks Margareeta AVAME 29.11.2019 KELL 10:00

Vaata kaarti