Paksus Margareetas avati näitus “Viikingiaja aarded Eestist”!

Ko--ue-11.-sajandi-peitleidu-kuuluv-rinnakee-keskplaat.Paksus Margareetas avati 15. juulil 2016 Eesti viikingiaega tutvustav näitus, mis toob esmakordselt avalikkuse ette suurima valiku haruldasi viikingiaegseid leide ning koos nendega ka uued uurimustulemused Eesti viikingiajast.

Näha saab hinnalisi hõbeaardeid, relvi, ehteid, mõõku, tööriistu jne. Näitusel keskendutakse aarete ja rauatöö näidete põhjal kaubandusele ja Eestit mõjutanud viikingite kaubateedele. Lisaks käsitletakse ka viikingiaja teisi tahke nagu linnused, uskumused ja matmiskombestik. Näitus valmis koostöös Eesti Meremuuseumi ja Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskoguga ning jääb avatuks kuni järgmise aasta augustini.

Eesti Meremuuseumi direktori Urmas Dreseni sõnul on tegu ühe väga olulise ja ajaloo käsitlust muutva näitusega, mis toob publiku ette uue teadmise Eesti viikingiajast. “Viimastel aastatel on Eesti maapõuest tulnud välja hulgaliselt uusi leide, mis on muutnud senist arusaama viikingiaegsest elust Eesti aladel. Näiteks võime täna julgelt väita, et üks peamine viikingite kaubatee kulges piki Põhja-Eesti rannikut ning Peipsi-Pihkva järve Dnepri suunas. See näitab, et oleme olnud tähtis kaubatee osa ning siinsetel aladel elanud inimesed olid väärtuslikud kaubanduspartnerid nii Euroopale kui Araabiamaadele,” valgustas Dresen näituse teemakäsitlust.

Suurt rõhku on näitusel pööratud ka rauatööle ja näha saab rauasulatusahju koopiat. “Soomaagist sulatatud raud oli meie esivanemate peamine ekspordiallikas, mida viikingiajal üsnagi usinalt Gotlandile müüdi ning seeläbi rikkust koguti,” tõi Dresen välja rauatemaatika olulisuse. Lisaks rauatööle peatutakse ka Eesti viikingiajakeskustel ning tollasel matmiskombestikul. “Väljas on Raatverest leitud uhke sepa matus ning seal samas kõrval on kirjeldatud tol ajal valitsenud põletusmatuste kommet, mistõttu on nii mitmedki esemed näitusel deformeerunud,” lisas ta.

Näitus on disainilt kaasaegne ning puhas. Esemetega seotud lugude avastamist lihtsustavad animatsioonid ja kaardiprogramm. Lastele on loodud eraldi tasand, kus abimees siil Õnneleid aitab neil hõlpsamini näitusel orienteeruda ning tuhande aasta tagusesse aega rännata. Näitusega kaasnevad ka temaatilised ekskursioonid, muuseumitunnid ning pereprogrammid. “Viikingiaja aarded Eestist” jääb Paksus Margareetas avatuks kuni järgmise aasta augustini.

Näitus jääb avatuks kuni 27.08.2017.

Uudised

  • IMG_1144

    TLÜ õpetajaõppe tudengite praktikapäev Lennusadamas

    Sel aastal teeme Tallinna Ülikooliga väga põnevat sisulist koostööd, nimelt osa I kursuse tudengite ainest „Koolipedagoogika ja klassiõpetaja professionaalne areng“ ning „Õpetajakutsesse sissejuhatav praktika“. Tudengite esimene praktika toimus avatud õpikeskkonnas. Päevaõppe tudengid tegid oma praktika 4. mail Laagri Kooli 4. klassidega Lennusadamas.

    10. Mai

  • IMG_7787

    Polaarviktoriini lõppvoorus selgusid ekspeditsioonile minejad!

    Polaarviktoriini tasavägises ja kõrge tasemega lõppvoorus selgusid viis koolinoort, kes lähevad juuli lõpus ekspeditsioonile põhjapolaarjoone taha!

    09. Mai

  • Veel uudiseid

Sündmused

Vaata kalendrit

Uudised

IMG_1144

TLÜ õpetajaõppe tudengite praktikapäev Lennusadamas

Sel aastal teeme Tallinna Ülikooliga väga põnevat sisulist koostööd, nimelt osa I kursuse tudengite ainest „Koolipedagoogika ja klassiõpetaja professionaalne areng“ ning „Õpetajakutsesse sissejuhatav praktika“. Tudengite esimene praktika toimus avatud õpikeskkonnas. Päevaõppe tudengid tegid oma praktika 4. mail Laagri Kooli 4. klassidega Lennusadamas.

10. Mai

IMG_7787

Polaarviktoriini lõppvoorus selgusid ekspeditsioonile minejad!

Polaarviktoriini tasavägises ja kõrge tasemega lõppvoorus selgusid viis koolinoort, kes lähevad juuli lõpus ekspeditsioonile põhjapolaarjoone taha!

09. Mai

Laulik_3 väike

Mai museaal: Laul ja muusika kõlamas eesti laevades

Meie maikuu museaal on dokumentide kogus olev kenasti illustreeritud meremehe laulik, mis kuulus kaptenile nimega Joosep Mikiver. Meremees on laulusalmid kirja pannud 1916. aastal. Joosep Mikiveri laulik on üheks heaks näiteks, kuidas meremehed laevas oma vaba aega lauldes ja laulusõnu kirjutades veetsid.

02. Mai

Vanemad uudised
Sulge kaart

Kontakt

+372 6411 408
info@meremuuseum.ee
Pikk 70, Tallinn

Lennusadam 10.00–19.00 (E–P)

Paks Margareeta 10.00–19.00 (E-P)

Vaata kaarti