Paksus Margareetas avati näitus “Viikingiaja aarded Eestist”!

Ko--ue-11.-sajandi-peitleidu-kuuluv-rinnakee-keskplaat.Paksus Margareetas avati 15. juulil 2016 Eesti viikingiaega tutvustav näitus, mis toob esmakordselt avalikkuse ette suurima valiku haruldasi viikingiaegseid leide ning koos nendega ka uued uurimustulemused Eesti viikingiajast.

Näha saab hinnalisi hõbeaardeid, relvi, ehteid, mõõku, tööriistu jne. Näitusel keskendutakse aarete ja rauatöö näidete põhjal kaubandusele ja Eestit mõjutanud viikingite kaubateedele. Lisaks käsitletakse ka viikingiaja teisi tahke nagu linnused, uskumused ja matmiskombestik. Näitus valmis koostöös Eesti Meremuuseumi ja Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskoguga ning jääb avatuks kuni järgmise aasta augustini.

Eesti Meremuuseumi direktori Urmas Dreseni sõnul on tegu ühe väga olulise ja ajaloo käsitlust muutva näitusega, mis toob publiku ette uue teadmise Eesti viikingiajast. “Viimastel aastatel on Eesti maapõuest tulnud välja hulgaliselt uusi leide, mis on muutnud senist arusaama viikingiaegsest elust Eesti aladel. Näiteks võime täna julgelt väita, et üks peamine viikingite kaubatee kulges piki Põhja-Eesti rannikut ning Peipsi-Pihkva järve Dnepri suunas. See näitab, et oleme olnud tähtis kaubatee osa ning siinsetel aladel elanud inimesed olid väärtuslikud kaubanduspartnerid nii Euroopale kui Araabiamaadele,” valgustas Dresen näituse teemakäsitlust.

Suurt rõhku on näitusel pööratud ka rauatööle ja näha saab rauasulatusahju koopiat. “Soomaagist sulatatud raud oli meie esivanemate peamine ekspordiallikas, mida viikingiajal üsnagi usinalt Gotlandile müüdi ning seeläbi rikkust koguti,” tõi Dresen välja rauatemaatika olulisuse. Lisaks rauatööle peatutakse ka Eesti viikingiajakeskustel ning tollasel matmiskombestikul. “Väljas on Raatverest leitud uhke sepa matus ning seal samas kõrval on kirjeldatud tol ajal valitsenud põletusmatuste kommet, mistõttu on nii mitmedki esemed näitusel deformeerunud,” lisas ta.

Näitus on disainilt kaasaegne ning puhas. Esemetega seotud lugude avastamist lihtsustavad animatsioonid ja kaardiprogramm. Lastele on loodud eraldi tasand, kus abimees siil Õnneleid aitab neil hõlpsamini näitusel orienteeruda ning tuhande aasta tagusesse aega rännata. Näitusega kaasnevad ka temaatilised ekskursioonid, muuseumitunnid ning pereprogrammid. “Viikingiaja aarded Eestist” jääb Paksus Margareetas avatuks kuni järgmise aasta augustini.

Näitus jääb avatuks kuni 27.08.2017.

Uudised

  • Ideekonkurss Paksu Margareeta ruumide ja ekspositsiooni sisearhitektuurse lahenduse leidmiseks

    Meremuuseum kutsub osalema ideekonkursil „Paksu Margareeta ruumide ja ekspositsiooni sisearhitektuurne lahendus“. Ideekonkursi eesmärk on leida sobiv sisearhitektuurse lahenduse kontseptsioon Paksu Margareeta ruumidele ja uuele ekspositsioonile, lähtudes arhitektuurses eelprojektis määratud hoonete arhitektuursest lahendusest, ekspositsiooni kontseptsioonist, peamistest eksponaatidest ja muuseumi sihtgruppidest.

    12. Juuli

  • Juuli museaal: õppe-reisilaev Laine rinnamärk

    Rinnamärk “Eesti Vetelpäästeühingu õppe-reisilaev Laine” on osa kunagise Leningradi Merekaubasadama kapteni Lev Buraki kollektsioonist “Laevanduse ajalugu”. 1963. aastal ehitatud laev anti 1972. aastal üle Eesti Vetelpäästeühingule ja tema nimeks sai Laine. Alates 1972. aasta maist alustati laevaga õppe-reisilaevana vetelpääste õppuste nime all luksuslikke kruiise Soome lahele ja Balti merele Leningradist Klaipedani.

    03. Juuli

  • Veel uudiseid

Sündmused

Vaata kalendrit

Uudised

Ideekonkurss Paksu Margareeta ruumide ja ekspositsiooni sisearhitektuurse lahenduse leidmiseks

Meremuuseum kutsub osalema ideekonkursil „Paksu Margareeta ruumide ja ekspositsiooni sisearhitektuurne lahendus“. Ideekonkursi eesmärk on leida sobiv sisearhitektuurse lahenduse kontseptsioon Paksu Margareeta ruumidele ja uuele ekspositsioonile, lähtudes arhitektuurses eelprojektis määratud hoonete arhitektuursest lahendusest, ekspositsiooni kontseptsioonist, peamistest eksponaatidest ja muuseumi sihtgruppidest.

12. Juuli

Juuli museaal: õppe-reisilaev Laine rinnamärk

Rinnamärk “Eesti Vetelpäästeühingu õppe-reisilaev Laine” on osa kunagise Leningradi Merekaubasadama kapteni Lev Buraki kollektsioonist “Laevanduse ajalugu”. 1963. aastal ehitatud laev anti 1972. aastal üle Eesti Vetelpäästeühingule ja tema nimeks sai Laine. Alates 1972. aasta maist alustati laevaga õppe-reisilaevana vetelpääste õppuste nime all luksuslikke kruiise Soome lahele ja Balti merele Leningradist Klaipedani.

03. Juuli

Ilmunud on Eesti Meremuuseumi toimetised nr 8!

Ilmunud on Eesti Meremuuseumi toimetised Nr 8 “Kogukonna kaasamine teemamuuseumide tegevusse”. Tegemist on 2.-3. septembril 2015 toimunud Eesti Meremuuseumi konverentsi ettekannete kogumikuga. Toimetis on avaldatud vaid e-raamatuna ning on epub vormingus.

19. Juuni

Vanemad uudised
Sulge kaart

Kontakt

+372 6411 408
info@meremuuseum.ee
Pikk 70, Tallinn

Lennusadam 10.00–19.00 (E–P)

Paks Margareeta 10.00–19.00 (E-P)

Vaata kaarti