Meremuuseumis kirjutatud õpilasuurimistöö sai edukalt kaitstud!

Suur_Toll_1928Äsja kaitses edukalt oma uurimistööd Keila Kooli 11E klassi õpilane Ceitlin Cy Adamson, kes kirjutas selle Eesti Meremuuseumis teemal „Kliimamuutuste mõju Läänemere jäämustritele“. Ceitlini konsultandid muuseumis olid haridustöö kuraator Helene Uppin ning teadusjuht Liisi Rannast-Kask. Uurimistöö eesmärgiks oli teada saada, kas esimese Eesti Vabariigi (1918-1940) ajal oli jäämurdmise vajadus suurem kui taasiseseisvunud Eesti Vabariigis (perioodil 1991-2016).

Ceitlin uuris esimese vabariigi kõige olulisema jäärmurdja Suur Tõll kasutamise sagedust aastatel 1918-1940. Selleks otsis ta informatsiooni Suure Tõllu logiraamatust, et teada saada, millal jäämurdja tegutses ning kui palju oli tal tööd läbi aastate. Samuti uuris Ceitlyn teemakohaseid fotosid Eesti Meremuuseumi fotokogust, kust sai visuaalset lisainfot. Teine uurimisalune ajavahemik oli 1991–2016. Sel ajal töötas Tallinna lahel jäämurdja Botnica. Lisaks kasutas Ceitlin uuemaid fotosid, graafikuid ning erinevaid kirjalikke allikaid.

„Mereteemalisi fotosid sain otsida Eesti Muuseumite Veebivärava Muis lehelt (muis.ee), kus oli Meremuuseumi osakonnas jääga seotud talviseid pilte alates 1800ndatest aastatest. Kõigist teemakohastest ja õigete aastate piltidest valisin välja 21 pilti, mida käisin kohapeal vaatlemas. 21 hulgas oli erinevate aastate pilte mere peal olevast Suurest Tõllust ning ka pilte sadamatest ning teistest jäämurdjatest. Teisest perioodist on pilte kuni 2000, kuid uuemaid pilte ning muud informatsiooni sain juba erinevalt internetilehtedelt (nt. Ilmateenistus.ee, erinevad veebipäevikud) ja fotograafidelt.“

Töö tulemusena järeldaski Ceitlin, et jääkatte mustrid on kahte perioodi võrreldes drastiliselt muutunud. Talvise jääkatte ulatus ja kestvus Tallinna lahe piirkonnas on taasiseseisvunud Eestis palju väiksem kui perioodil 1920–1940. Seega on arhiiviallikate ja kirjanduse põhjal tõestatud, et kliimamuutused on Tallinna lahe piirkonna talvede olemust tugevalt mõjutanud. Küll aga osutusid fotokogu materjalid liiga tendentslikeks, et ainult nende põhjal sügavamat analüüsi teha, vaja oli kasutada ka jäämurdjate logiraamatutest pärinevaid jäämurdmispäevi, mida sai paremini võrrelda.

Autor: Ceitlin Cy Adamson, 11E klass
Juhendajad: Helene Uppin, Eesti Meremuuseumi haridustöö kuraator
Liisi Rannast-Kask, Eesti Meremuuseumi teadusjuht
Allie Vernik, Keila Kooli õpetaja

ceitlin1 ceitlin2

Uudised

  • Eesti koolinoorte polaarekspeditsioon 2017 on lõppenud

    Eesti koolinoorte Polaarekspeditsioon 2017 on õnnelikult naasnud! Noored käisid põhjapolaarjoone taga ning tutvusid teadustööga Kilpisjärvi bioloogiajaamas. Ekspeditsiooni tulemuste tutvustamine toimub teisipäeval, 22. augustil kell 18.00 Paks Margareeta 4. korrusel Polaarklubi avaliku õhtu raames. Kõik huvilised on oodatud!

    14. August

  • Augusti museaal: Kapten Alfred Pontaki portsigar

    Eesti ja Läti mereväed tegid 1920-ndate teisest poolest kuni 1930-ndate alguseni tihedat koostööd ühisõppuste näol.  Tulevane allveelaeva Kalev komandör Alfred Pontak stažeeris aga pikemalt Läti allveelaevadel 20. maist 1. septembrini 1930, saavutades hea kontakti ka naaberriigi kolleegidega. Tänaseni on Meremuuseumis hoiul talle Lätist lahkumise puhul laevameeskondade poolt mälestuseks kingitud hõbedane portsigar.

    07. August

  • Veel uudiseid

Sündmused

Vaata kalendrit

Uudised

Eesti koolinoorte polaarekspeditsioon 2017 on lõppenud

Eesti koolinoorte Polaarekspeditsioon 2017 on õnnelikult naasnud! Noored käisid põhjapolaarjoone taga ning tutvusid teadustööga Kilpisjärvi bioloogiajaamas. Ekspeditsiooni tulemuste tutvustamine toimub teisipäeval, 22. augustil kell 18.00 Paks Margareeta 4. korrusel Polaarklubi avaliku õhtu raames. Kõik huvilised on oodatud!

14. August

Augusti museaal: Kapten Alfred Pontaki portsigar

Eesti ja Läti mereväed tegid 1920-ndate teisest poolest kuni 1930-ndate alguseni tihedat koostööd ühisõppuste näol.  Tulevane allveelaeva Kalev komandör Alfred Pontak stažeeris aga pikemalt Läti allveelaevadel 20. maist 1. septembrini 1930, saavutades hea kontakti ka naaberriigi kolleegidega. Tänaseni on Meremuuseumis hoiul talle Lätist lahkumise puhul laevameeskondade poolt mälestuseks kingitud hõbedane portsigar.

07. August

Ideekonkurss Paksu Margareeta ruumide ja ekspositsiooni sisearhitektuurse lahenduse leidmiseks

Meremuuseum kutsub osalema ideekonkursil „Paksu Margareeta ruumide ja ekspositsiooni sisearhitektuurne lahendus“. Ideekonkursi eesmärk on leida sobiv sisearhitektuurse lahenduse kontseptsioon Paksu Margareeta ruumidele ja uuele ekspositsioonile, lähtudes arhitektuurses eelprojektis määratud hoonete arhitektuursest lahendusest, ekspositsiooni kontseptsioonist, peamistest eksponaatidest ja muuseumi sihtgruppidest.

12. Juuli

Vanemad uudised
Sulge kaart

Kontakt

+372 6411 408
info@meremuuseum.ee
Pikk 70, Tallinn

Lennusadam 10.00–19.00 (E–P)

Paks Margareeta 10.00–19.00 (E-P)

Vaata kaarti