Meremuuseumis kirjutatud õpilasuurimistöö sai edukalt kaitstud!

Suur_Toll_1928Äsja kaitses edukalt oma uurimistööd Keila Kooli 11E klassi õpilane Ceitlin Cy Adamson, kes kirjutas selle Eesti Meremuuseumis teemal „Kliimamuutuste mõju Läänemere jäämustritele“. Ceitlini konsultandid muuseumis olid haridustöö kuraator Helene Uppin ning teadusjuht Liisi Rannast-Kask. Uurimistöö eesmärgiks oli teada saada, kas esimese Eesti Vabariigi (1918-1940) ajal oli jäämurdmise vajadus suurem kui taasiseseisvunud Eesti Vabariigis (perioodil 1991-2016).

Ceitlin uuris esimese vabariigi kõige olulisema jäärmurdja Suur Tõll kasutamise sagedust aastatel 1918-1940. Selleks otsis ta informatsiooni Suure Tõllu logiraamatust, et teada saada, millal jäämurdja tegutses ning kui palju oli tal tööd läbi aastate. Samuti uuris Ceitlyn teemakohaseid fotosid Eesti Meremuuseumi fotokogust, kust sai visuaalset lisainfot. Teine uurimisalune ajavahemik oli 1991–2016. Sel ajal töötas Tallinna lahel jäämurdja Botnica. Lisaks kasutas Ceitlin uuemaid fotosid, graafikuid ning erinevaid kirjalikke allikaid.

„Mereteemalisi fotosid sain otsida Eesti Muuseumite Veebivärava Muis lehelt (muis.ee), kus oli Meremuuseumi osakonnas jääga seotud talviseid pilte alates 1800ndatest aastatest. Kõigist teemakohastest ja õigete aastate piltidest valisin välja 21 pilti, mida käisin kohapeal vaatlemas. 21 hulgas oli erinevate aastate pilte mere peal olevast Suurest Tõllust ning ka pilte sadamatest ning teistest jäämurdjatest. Teisest perioodist on pilte kuni 2000, kuid uuemaid pilte ning muud informatsiooni sain juba erinevalt internetilehtedelt (nt. Ilmateenistus.ee, erinevad veebipäevikud) ja fotograafidelt.“

Töö tulemusena järeldaski Ceitlin, et jääkatte mustrid on kahte perioodi võrreldes drastiliselt muutunud. Talvise jääkatte ulatus ja kestvus Tallinna lahe piirkonnas on taasiseseisvunud Eestis palju väiksem kui perioodil 1920–1940. Seega on arhiiviallikate ja kirjanduse põhjal tõestatud, et kliimamuutused on Tallinna lahe piirkonna talvede olemust tugevalt mõjutanud. Küll aga osutusid fotokogu materjalid liiga tendentslikeks, et ainult nende põhjal sügavamat analüüsi teha, vaja oli kasutada ka jäämurdjate logiraamatutest pärinevaid jäämurdmispäevi, mida sai paremini võrrelda.

Autor: Ceitlin Cy Adamson, 11E klass
Juhendajad: Helene Uppin, Eesti Meremuuseumi haridustöö kuraator
Liisi Rannast-Kask, Eesti Meremuuseumi teadusjuht
Allie Vernik, Keila Kooli õpetaja

ceitlin1 ceitlin2

Uudised

  • MM toimetised nr 8

    Ilmunud on Eesti Meremuuseumi toimetised nr 8!

    Ilmunud on Eesti Meremuuseumi toimetised Nr 8 “Kogukonna kaasamine teemamuuseumide tegevusse”. Tegemist on 2.-3. septembril 2015 toimunud Eesti Meremuuseumi konverentsi ettekannete kogumikuga. Toimetis on avaldatud vaid e-raamatuna ning on epub vormingus.

    19. Juuni

  • MMF9325 väike

    Juuni museaal: Fotoalbum Felix Moori intervjuust meremuuseumi juhataja Madis Meiga

    Eesti Meremuuseumi fotokogus on tagasihoidlik, kõigest kuue lehega fotoalbum, mille sisu on aga vägagi tähelepanuväärne. See on album Eesti esimese raadioreporteri Felix Moori intervjuust meremuuseumi juhataja Madis Meiga 2. juunil 1937. a. Reportaaž on vanimate säilinud riigi Ringhäälingu reportaažide seas.

    01. Juuni

  • Veel uudiseid

Sündmused

Vaata kalendrit

Uudised

MM toimetised nr 8

Ilmunud on Eesti Meremuuseumi toimetised nr 8!

Ilmunud on Eesti Meremuuseumi toimetised Nr 8 “Kogukonna kaasamine teemamuuseumide tegevusse”. Tegemist on 2.-3. septembril 2015 toimunud Eesti Meremuuseumi konverentsi ettekannete kogumikuga. Toimetis on avaldatud vaid e-raamatuna ning on epub vormingus.

19. Juuni

MMF9325 väike

Juuni museaal: Fotoalbum Felix Moori intervjuust meremuuseumi juhataja Madis Meiga

Eesti Meremuuseumi fotokogus on tagasihoidlik, kõigest kuue lehega fotoalbum, mille sisu on aga vägagi tähelepanuväärne. See on album Eesti esimese raadioreporteri Felix Moori intervjuust meremuuseumi juhataja Madis Meiga 2. juunil 1937. a. Reportaaž on vanimate säilinud riigi Ringhäälingu reportaažide seas.

01. Juuni

IMG_1144

TLÜ õpetajaõppe tudengite praktikapäev Lennusadamas

Sel aastal teeme Tallinna Ülikooliga väga põnevat sisulist koostööd, nimelt osa I kursuse tudengite ainest „Koolipedagoogika ja klassiõpetaja professionaalne areng“ ning „Õpetajakutsesse sissejuhatav praktika“. Tudengite esimene praktika toimus avatud õpikeskkonnas. Päevaõppe tudengid tegid oma praktika 4. mail Laagri Kooli 4. klassidega Lennusadamas.

10. Mai

Vanemad uudised
Sulge kaart

Kontakt

+372 6411 408
info@meremuuseum.ee
Pikk 70, Tallinn

Lennusadam 10.00–19.00 (E–P)

Paks Margareeta 10.00–19.00 (E-P)

Vaata kaarti