Täitub 100 aastat Lennusadama angaari arhitektuurikonkursist

Screen Shot 2016-02-29 at 13.34.09

Christiani & Nielseni dokument angaaride joonistega oli salastatud sõjaväeline info.

Käesoleva aasta märtsis möödub sada aastat Lennusadama angaari arhitektuurikonkursist.

20. märtsiks 1916 saabusid Peeter Suure merekindluse komandandi ja selle ehitustegevust juhtiva inseneri Aleksandr Jaroni kodusele aadressile Pagari 1, korter 5 (hilisem KGB hoone, toona Peeter Suure merekindluse kõrgemate juhtide elamu) arhitektuurikonkursi võistlustööd, mis püüdsid leida lahendust tolle aja mõistes keerukale ehitusülesandele – kuidas rajada nõutava suurusega vahetugedeta saalruum vesilennukite hoiustamiseks ja remondiks. Tähelepanuväärne on, et sõjaaja tingimustes korraldati utilitaarse iseloomuga ehitise projekti saamiseks võistlus.

Tegemist ei olnud tingimata arhitektuurivõistlusega selle tavatähenduses – laekunud projekte võrreldi insenerikunsti seisukohast. Angaar pidi olema ruumikas, sest lisaks lennukite hoidmisele oli siin ette nähtud ka nende remontimine, mis tähendas igast küljest ligipääsetavust, ja vajadusel tuli tagada võimalus kasutada kraanasid. Tingimused olid üsna täpselt paika pandud, puudutades lisaks üldistele kriteeriumidele nagu mõõtmed ja asukoht ka detailsemaid küsimusi ning näidata tuli arvatav ehituskestus ja -hind. Kindlalt ei saa välistada, et üheks, ehkki sekundaarseks võidutöö valikukriteeriumiks kujunes siiski ka pakutu visuaalne efektsus.

Kutse osavõtuks saadeti üheteistkümnele firmale – Christiani & Nielsen, AS Železobeton, AS Trotski & Slutski, Kyrenius & CO, Bogo & Egesdorf, Gurevitš, projektbüroo Vega, kaubamaja insener Zalesski, Bankevitš & Co, Makarov & Co, Holstedt & Co, Makšejevi ehituskontor.

Teise vooru, mille käigus paluti firmadel oma töid täiendada ja täpsustada, pääsesid Christiani & Nielsen, AS Železobeton ja projektbüroo Vega. 29. aprillil 1916 vaadati sõjaväe- ja tsiviilinseneridest ning lennuväeohvitseridest koosneva žürii poolt täiendatud projektid läbi ning valituks osutuski Christiani & Nielseni nn kuppelvariant, sest firma pakkumine oli teistest odavam, ehitusmaksumust arvestades olid kaasatud ka nulltsüklitööd (mullatööd, vundamendid, vaiad jne). Nende lahenduses tekkis väga avar vahetugedeta ruum, vaba pind kokku 35 x 110 m võimaldas hõlpsasti manööverdada ka kõige suurematel toonastel vesilennukitel tiivapikkusega kuni 30 m. Lisaks võeti otsuse tegemisel arvesse firma võimekust angaar vajadusel ise valmis ehitada.

Lennusadama vesilennukite angaari projekt kinnitati Peterburis Mereministeeriumis 9. juunil 1916.

Uudised

  • Ideekonkurss Paksu Margareeta ruumide ja ekspositsiooni sisearhitektuurse lahenduse leidmiseks

    Meremuuseum kutsub osalema ideekonkursil „Paksu Margareeta ruumide ja ekspositsiooni sisearhitektuurne lahendus“. Ideekonkursi eesmärk on leida sobiv sisearhitektuurse lahenduse kontseptsioon Paksu Margareeta ruumidele ja uuele ekspositsioonile, lähtudes arhitektuurses eelprojektis määratud hoonete arhitektuursest lahendusest, ekspositsiooni kontseptsioonist, peamistest eksponaatidest ja muuseumi sihtgruppidest.

    12. Juuli

  • Juuli museaal: õppe-reisilaev Laine rinnamärk

    Rinnamärk “Eesti Vetelpäästeühingu õppe-reisilaev Laine” on osa kunagise Leningradi Merekaubasadama kapteni Lev Buraki kollektsioonist “Laevanduse ajalugu”. 1963. aastal ehitatud laev anti 1972. aastal üle Eesti Vetelpäästeühingule ja tema nimeks sai Laine. Alates 1972. aasta maist alustati laevaga õppe-reisilaevana vetelpääste õppuste nime all luksuslikke kruiise Soome lahele ja Balti merele Leningradist Klaipedani.

    03. Juuli

  • Veel uudiseid

Sündmused

Vaata kalendrit

Uudised

Ideekonkurss Paksu Margareeta ruumide ja ekspositsiooni sisearhitektuurse lahenduse leidmiseks

Meremuuseum kutsub osalema ideekonkursil „Paksu Margareeta ruumide ja ekspositsiooni sisearhitektuurne lahendus“. Ideekonkursi eesmärk on leida sobiv sisearhitektuurse lahenduse kontseptsioon Paksu Margareeta ruumidele ja uuele ekspositsioonile, lähtudes arhitektuurses eelprojektis määratud hoonete arhitektuursest lahendusest, ekspositsiooni kontseptsioonist, peamistest eksponaatidest ja muuseumi sihtgruppidest.

12. Juuli

Juuli museaal: õppe-reisilaev Laine rinnamärk

Rinnamärk “Eesti Vetelpäästeühingu õppe-reisilaev Laine” on osa kunagise Leningradi Merekaubasadama kapteni Lev Buraki kollektsioonist “Laevanduse ajalugu”. 1963. aastal ehitatud laev anti 1972. aastal üle Eesti Vetelpäästeühingule ja tema nimeks sai Laine. Alates 1972. aasta maist alustati laevaga õppe-reisilaevana vetelpääste õppuste nime all luksuslikke kruiise Soome lahele ja Balti merele Leningradist Klaipedani.

03. Juuli

Ilmunud on Eesti Meremuuseumi toimetised nr 8!

Ilmunud on Eesti Meremuuseumi toimetised Nr 8 “Kogukonna kaasamine teemamuuseumide tegevusse”. Tegemist on 2.-3. septembril 2015 toimunud Eesti Meremuuseumi konverentsi ettekannete kogumikuga. Toimetis on avaldatud vaid e-raamatuna ning on epub vormingus.

19. Juuni

Vanemad uudised
Sulge kaart

Kontakt

+372 6411 408
info@meremuuseum.ee
Pikk 70, Tallinn

Lennusadam 10.00–19.00 (E–P)

Paks Margareeta 10.00–19.00 (E-P)

Vaata kaarti