Kuu ajaloosündmus: Jäämurdja Suur Tõll proovisõidul

Foto: Riigivanem Jüri Jaakson astumas Suure Tõllu pardale 1925. aasta septembris pärast laeva kapitaalremonti (MM TA)

Foto: Riigivanem Jüri Jaakson astumas Suure Tõllu pardale 1925. aasta septembris pärast laeva kapitaalremonti (MM TA)

1923. aasta 21. jaanuari hommikul kella 11 paiku oli Tallinna sadamas kaupmehe sillal märgata Riigikogu liikmeid, ministreid, riigivanem Juhan Kukke, ametite esindajaid, diplomaatlist korpust ja tervet hulka ajakirjanikke. 1922. aasta lõpul Soomelt tagasi saadud jäämurdja Suur Tõll oli pärast kiiret remonti suundumas Tallinna lahele proovisõidule. Laeva väljasõit hilines ligi 45 minutit, sest kõik kutsutud külalised ei jõudnud õigeagselt kohale.

1914. aastal Stettinis Vulcan-Werke laevatehases Tallinna sadama tarbeks ehitatud jäämurdja Tsar Mihhail Feodorovitš (hilisem Suur Tõll) oli 1918. aasta kevadtalvel läinud soomlaste käsutusse. Kuigi 1920. aasta Eesti-Vene Tartu rahulepinguga anti laev Eesti Vabariigile, siis sama aasta oktoobris sõlmitud Soome-Vene Tartu rahulepinguga nõudis Nõukogude Venemaa laeva tagastamist endale. Sellest tulenevalt pidasid kaks väikeriiki 1920. aastate algul pikka diplomaatilist vaidlust laeva kuuluvuse üle, mis päädis jäämurdja loovutamisega Eestile 30. novembril 1922. Kodusadamasse Tallinna jõudis laev 7. detsembril.

Laevas tehti detsembri ja jaanuarikuu jooksul vajalikud remonttööd, et laev jäähooajaks ette valmistada. Muu hulgas asendati selle käigus kõik masinate juures olevad venekeelsed märgusõnad eestikeelsetega. Laevale saabunud külalised aga jäämurdmisel osaleda ei saanudki: Öösine wali tuul oli jää meie rannast ära ajanud, nii et laew oma proowisõidul külalistele „jäälõhkumist“ ei wõinud demonstreerida. Nii wõisid siis külalised ainult laewa kiiret käiku imestada wägewa ehitusega tutwuneda. Laew tegi umbes 20-miilise sõidu, Kaupmehe sillalt kuni Naissaare ja Prangli vahele ja sealt mõnede tiirutuste järele tuldud teed tagasi. (Päevaleht 22.01.1923)

Eesti iseseisvusaegne suurim jäämurdja oli Tallinna sadama ja aastaringse väliskaubanduse käigus hoidmiseks väga oluline, sest 1922. aasta pakaselisel talvel jäi Eestile kuulunud väiksemate jäämurdjate võimsusest väheseks. Selleks, et laevaühendus ei katkeks, tuli Eesti valitsusel rentida Venemaalt Jermak ja Svjatogor. Pärast Suure Tõllu tagasi saamist oli Tallinna sadam aastaringselt väliskaubandusele avatud.

Uudised

  • Paksu Margareeta avamist tunnistas mitu tuhat inimest

    Eesti Meremuuseumi uut püsiekspositsiooni Paksus Margareetas külastas lisaks tuhatkonnale kutsutud külalisele esimesel avapäeval ligi 1000 muuseumihuvilist.Muuseumi pidulikul avamisel osalesid kultuuriminister, Riigikogu liikmeid, suursaadikuid, merendusorganisatsioonide ja teiste mäluasutuste juhte ning õhtusel vastuvõtul muuseumi ehitamisele ja püsiekspositsiooni rajamisele kaasa aidanud partnerid.

    03. Detsember

  • Õpilaste polaarviktoriin oli menukas

    18.-24. novembrini toimunud polaarviktoriinist võttis osa 159 koolinoort üle Eesti. Lõppvooru, võitlema koha eest Arktika ekspeditsioonile, pääses 37 õpilast.

    „Rõõmustav oli see, et tase oli päris hea ning osalejaid oli üle Eesti,“ ütles Eesti Polaarklubi president Andres Tarand. „Huvitav oli näha, et populaarseimad valdkonnad kõigi vastanute hulgas, millega sooviti ekspeditsioonil tegeleda, olid fotograafia, bioloogia, kliimateadus, geoloogia ja kunst,“ kommenteeris Tarand.

    03. Detsember

  • Veel uudiseid

Sündmused

Vaata kalendrit

Uudised

Paksu Margareeta avamist tunnistas mitu tuhat inimest

Eesti Meremuuseumi uut püsiekspositsiooni Paksus Margareetas külastas lisaks tuhatkonnale kutsutud külalisele esimesel avapäeval ligi 1000 muuseumihuvilist.Muuseumi pidulikul avamisel osalesid kultuuriminister, Riigikogu liikmeid, suursaadikuid, merendusorganisatsioonide ja teiste mäluasutuste juhte ning õhtusel vastuvõtul muuseumi ehitamisele ja püsiekspositsiooni rajamisele kaasa aidanud partnerid.

03. Detsember

Õpilaste polaarviktoriin oli menukas

18.-24. novembrini toimunud polaarviktoriinist võttis osa 159 koolinoort üle Eesti. Lõppvooru, võitlema koha eest Arktika ekspeditsioonile, pääses 37 õpilast.

„Rõõmustav oli see, et tase oli päris hea ning osalejaid oli üle Eesti,“ ütles Eesti Polaarklubi president Andres Tarand. „Huvitav oli näha, et populaarseimad valdkonnad kõigi vastanute hulgas, millega sooviti ekspeditsioonil tegeleda, olid fotograafia, bioloogia, kliimateadus, geoloogia ja kunst,“ kommenteeris Tarand.

03. Detsember

Paksu Margareetasse on jõudnud kõik eksponaadid

29. novembril taasavatavas Paksu Margareeta muuseum-külastuskeskuses eksponeeritakse ligi 700 eset, mis on tänaseks muuseumisse laekunud. Esemeid puhastasid, restaureerisid või nende järgi valmistasid koopiaesemeid Eesti ja välismaa spetsialistid.

21. November

Vanemad uudised
Sulge kaart

Kontakt

+372 6 200 550 (E-R 9-17), v.a. riigipühadel
info@meremuuseum.ee
Vesilennuki 6, Tallinn

Lennusadam :Teisipäev- pühapäev 10.00-18.00; esmaspäev suletud

Paks Margareeta AVAME 29.11.2019 KELL 10:00

Vaata kaarti