Kuu ajaloosündmus: Jäämurdja Suur Tõll proovisõidul

Foto: Riigivanem Jüri Jaakson astumas Suure Tõllu pardale 1925. aasta septembris pärast laeva kapitaalremonti (MM TA)

Foto: Riigivanem Jüri Jaakson astumas Suure Tõllu pardale 1925. aasta septembris pärast laeva kapitaalremonti (MM TA)

1923. aasta 21. jaanuari hommikul kella 11 paiku oli Tallinna sadamas kaupmehe sillal märgata Riigikogu liikmeid, ministreid, riigivanem Juhan Kukke, ametite esindajaid, diplomaatlist korpust ja tervet hulka ajakirjanikke. 1922. aasta lõpul Soomelt tagasi saadud jäämurdja Suur Tõll oli pärast kiiret remonti suundumas Tallinna lahele proovisõidule. Laeva väljasõit hilines ligi 45 minutit, sest kõik kutsutud külalised ei jõudnud õigeagselt kohale.

1914. aastal Stettinis Vulcan-Werke laevatehases Tallinna sadama tarbeks ehitatud jäämurdja Tsar Mihhail Feodorovitš (hilisem Suur Tõll) oli 1918. aasta kevadtalvel läinud soomlaste käsutusse. Kuigi 1920. aasta Eesti-Vene Tartu rahulepinguga anti laev Eesti Vabariigile, siis sama aasta oktoobris sõlmitud Soome-Vene Tartu rahulepinguga nõudis Nõukogude Venemaa laeva tagastamist endale. Sellest tulenevalt pidasid kaks väikeriiki 1920. aastate algul pikka diplomaatilist vaidlust laeva kuuluvuse üle, mis päädis jäämurdja loovutamisega Eestile 30. novembril 1922. Kodusadamasse Tallinna jõudis laev 7. detsembril.

Laevas tehti detsembri ja jaanuarikuu jooksul vajalikud remonttööd, et laev jäähooajaks ette valmistada. Muu hulgas asendati selle käigus kõik masinate juures olevad venekeelsed märgusõnad eestikeelsetega. Laevale saabunud külalised aga jäämurdmisel osaleda ei saanudki: Öösine wali tuul oli jää meie rannast ära ajanud, nii et laew oma proowisõidul külalistele „jäälõhkumist“ ei wõinud demonstreerida. Nii wõisid siis külalised ainult laewa kiiret käiku imestada wägewa ehitusega tutwuneda. Laew tegi umbes 20-miilise sõidu, Kaupmehe sillalt kuni Naissaare ja Prangli vahele ja sealt mõnede tiirutuste järele tuldud teed tagasi. (Päevaleht 22.01.1923)

Eesti iseseisvusaegne suurim jäämurdja oli Tallinna sadama ja aastaringse väliskaubanduse käigus hoidmiseks väga oluline, sest 1922. aasta pakaselisel talvel jäi Eestile kuulunud väiksemate jäämurdjate võimsusest väheseks. Selleks, et laevaühendus ei katkeks, tuli Eesti valitsusel rentida Venemaalt Jermak ja Svjatogor. Pärast Suure Tõllu tagasi saamist oli Tallinna sadam aastaringselt väliskaubandusele avatud.

Uudised

  • IMG_1144

    TLÜ õpetajaõppe tudengite praktikapäev Lennusadamas

    Sel aastal teeme Tallinna Ülikooliga väga põnevat sisulist koostööd, nimelt osa I kursuse tudengite ainest „Koolipedagoogika ja klassiõpetaja professionaalne areng“ ning „Õpetajakutsesse sissejuhatav praktika“. Tudengite esimene praktika toimus avatud õpikeskkonnas. Päevaõppe tudengid tegid oma praktika 4. mail Laagri Kooli 4. klassidega Lennusadamas.

    10. Mai

  • IMG_7787

    Polaarviktoriini lõppvoorus selgusid ekspeditsioonile minejad!

    Polaarviktoriini tasavägises ja kõrge tasemega lõppvoorus selgusid viis koolinoort, kes lähevad juuli lõpus ekspeditsioonile põhjapolaarjoone taha!

    09. Mai

  • Veel uudiseid

Sündmused

Vaata kalendrit

Uudised

IMG_1144

TLÜ õpetajaõppe tudengite praktikapäev Lennusadamas

Sel aastal teeme Tallinna Ülikooliga väga põnevat sisulist koostööd, nimelt osa I kursuse tudengite ainest „Koolipedagoogika ja klassiõpetaja professionaalne areng“ ning „Õpetajakutsesse sissejuhatav praktika“. Tudengite esimene praktika toimus avatud õpikeskkonnas. Päevaõppe tudengid tegid oma praktika 4. mail Laagri Kooli 4. klassidega Lennusadamas.

10. Mai

IMG_7787

Polaarviktoriini lõppvoorus selgusid ekspeditsioonile minejad!

Polaarviktoriini tasavägises ja kõrge tasemega lõppvoorus selgusid viis koolinoort, kes lähevad juuli lõpus ekspeditsioonile põhjapolaarjoone taha!

09. Mai

Laulik_3 väike

Mai museaal: Laul ja muusika kõlamas eesti laevades

Meie maikuu museaal on dokumentide kogus olev kenasti illustreeritud meremehe laulik, mis kuulus kaptenile nimega Joosep Mikiver. Meremees on laulusalmid kirja pannud 1916. aastal. Joosep Mikiveri laulik on üheks heaks näiteks, kuidas meremehed laevas oma vaba aega lauldes ja laulusõnu kirjutades veetsid.

02. Mai

Vanemad uudised
Sulge kaart

Kontakt

+372 6411 408
info@meremuuseum.ee
Pikk 70, Tallinn

Lennusadam 10.00–19.00 (E–P)

Paks Margareeta 10.00–19.00 (E-P)

Vaata kaarti