Kuu ajaloosündmus: Jäämurdja Suur Tõll proovisõidul

Foto: Riigivanem Jüri Jaakson astumas Suure Tõllu pardale 1925. aasta septembris pärast laeva kapitaalremonti (MM TA)

Foto: Riigivanem Jüri Jaakson astumas Suure Tõllu pardale 1925. aasta septembris pärast laeva kapitaalremonti (MM TA)

1923. aasta 21. jaanuari hommikul kella 11 paiku oli Tallinna sadamas kaupmehe sillal märgata Riigikogu liikmeid, ministreid, riigivanem Juhan Kukke, ametite esindajaid, diplomaatlist korpust ja tervet hulka ajakirjanikke. 1922. aasta lõpul Soomelt tagasi saadud jäämurdja Suur Tõll oli pärast kiiret remonti suundumas Tallinna lahele proovisõidule. Laeva väljasõit hilines ligi 45 minutit, sest kõik kutsutud külalised ei jõudnud õigeagselt kohale.

1914. aastal Stettinis Vulcan-Werke laevatehases Tallinna sadama tarbeks ehitatud jäämurdja Tsar Mihhail Feodorovitš (hilisem Suur Tõll) oli 1918. aasta kevadtalvel läinud soomlaste käsutusse. Kuigi 1920. aasta Eesti-Vene Tartu rahulepinguga anti laev Eesti Vabariigile, siis sama aasta oktoobris sõlmitud Soome-Vene Tartu rahulepinguga nõudis Nõukogude Venemaa laeva tagastamist endale. Sellest tulenevalt pidasid kaks väikeriiki 1920. aastate algul pikka diplomaatilist vaidlust laeva kuuluvuse üle, mis päädis jäämurdja loovutamisega Eestile 30. novembril 1922. Kodusadamasse Tallinna jõudis laev 7. detsembril.

Laevas tehti detsembri ja jaanuarikuu jooksul vajalikud remonttööd, et laev jäähooajaks ette valmistada. Muu hulgas asendati selle käigus kõik masinate juures olevad venekeelsed märgusõnad eestikeelsetega. Laevale saabunud külalised aga jäämurdmisel osaleda ei saanudki: Öösine wali tuul oli jää meie rannast ära ajanud, nii et laew oma proowisõidul külalistele „jäälõhkumist“ ei wõinud demonstreerida. Nii wõisid siis külalised ainult laewa kiiret käiku imestada wägewa ehitusega tutwuneda. Laew tegi umbes 20-miilise sõidu, Kaupmehe sillalt kuni Naissaare ja Prangli vahele ja sealt mõnede tiirutuste järele tuldud teed tagasi. (Päevaleht 22.01.1923)

Eesti iseseisvusaegne suurim jäämurdja oli Tallinna sadama ja aastaringse väliskaubanduse käigus hoidmiseks väga oluline, sest 1922. aasta pakaselisel talvel jäi Eestile kuulunud väiksemate jäämurdjate võimsusest väheseks. Selleks, et laevaühendus ei katkeks, tuli Eesti valitsusel rentida Venemaalt Jermak ja Svjatogor. Pärast Suure Tõllu tagasi saamist oli Tallinna sadam aastaringselt väliskaubandusele avatud.

Uudised

  • Ideekonkurss Paksu Margareeta ruumide ja ekspositsiooni sisearhitektuurse lahenduse leidmiseks

    Meremuuseum kutsub osalema ideekonkursil „Paksu Margareeta ruumide ja ekspositsiooni sisearhitektuurne lahendus“. Ideekonkursi eesmärk on leida sobiv sisearhitektuurse lahenduse kontseptsioon Paksu Margareeta ruumidele ja uuele ekspositsioonile, lähtudes arhitektuurses eelprojektis määratud hoonete arhitektuursest lahendusest, ekspositsiooni kontseptsioonist, peamistest eksponaatidest ja muuseumi sihtgruppidest.

    12. Juuli

  • Juuli museaal: õppe-reisilaev Laine rinnamärk

    Rinnamärk “Eesti Vetelpäästeühingu õppe-reisilaev Laine” on osa kunagise Leningradi Merekaubasadama kapteni Lev Buraki kollektsioonist “Laevanduse ajalugu”. 1963. aastal ehitatud laev anti 1972. aastal üle Eesti Vetelpäästeühingule ja tema nimeks sai Laine. Alates 1972. aasta maist alustati laevaga õppe-reisilaevana vetelpääste õppuste nime all luksuslikke kruiise Soome lahele ja Balti merele Leningradist Klaipedani.

    03. Juuli

  • Veel uudiseid

Sündmused

Vaata kalendrit

Uudised

Ideekonkurss Paksu Margareeta ruumide ja ekspositsiooni sisearhitektuurse lahenduse leidmiseks

Meremuuseum kutsub osalema ideekonkursil „Paksu Margareeta ruumide ja ekspositsiooni sisearhitektuurne lahendus“. Ideekonkursi eesmärk on leida sobiv sisearhitektuurse lahenduse kontseptsioon Paksu Margareeta ruumidele ja uuele ekspositsioonile, lähtudes arhitektuurses eelprojektis määratud hoonete arhitektuursest lahendusest, ekspositsiooni kontseptsioonist, peamistest eksponaatidest ja muuseumi sihtgruppidest.

12. Juuli

Juuli museaal: õppe-reisilaev Laine rinnamärk

Rinnamärk “Eesti Vetelpäästeühingu õppe-reisilaev Laine” on osa kunagise Leningradi Merekaubasadama kapteni Lev Buraki kollektsioonist “Laevanduse ajalugu”. 1963. aastal ehitatud laev anti 1972. aastal üle Eesti Vetelpäästeühingule ja tema nimeks sai Laine. Alates 1972. aasta maist alustati laevaga õppe-reisilaevana vetelpääste õppuste nime all luksuslikke kruiise Soome lahele ja Balti merele Leningradist Klaipedani.

03. Juuli

Ilmunud on Eesti Meremuuseumi toimetised nr 8!

Ilmunud on Eesti Meremuuseumi toimetised Nr 8 “Kogukonna kaasamine teemamuuseumide tegevusse”. Tegemist on 2.-3. septembril 2015 toimunud Eesti Meremuuseumi konverentsi ettekannete kogumikuga. Toimetis on avaldatud vaid e-raamatuna ning on epub vormingus.

19. Juuni

Vanemad uudised
Sulge kaart

Kontakt

+372 6411 408
info@meremuuseum.ee
Pikk 70, Tallinn

Lennusadam 10.00–19.00 (E–P)

Paks Margareeta 10.00–19.00 (E-P)

Vaata kaarti