Ajalooline isik: Fabian Gottlieb von Bellingshausen

Fabian Gottlieb von Bellingshausen“Jäätükkide ja väiksemate jääsaarte vahel silmasin suurt jäämassiivi, mille servad oli risti murdunud ja mis ulatus nii kaugele kui silm seletas, olles justkui maa.” Nii kirjeldas Fabian Gottlieb von Bellingshausen hetke, mil ta silmas Antarktise mandrit 17. veebruaril 1820.

Fabian Gottlieb von Bellingshausen sündis 20. septembril 1778. aastal Saaremaal, Lahetaguse mõisas. Juba 10-aastaselt suundus ta Kroonlinna mereväe kadetikorpusesse, mille lõpetas mitšmanina. Aastatel 1803-1806 võttis ta osa esimesest Vene ümbermaailmareisist samuti Eestist pärit Adam Johann von Krusensterni juhtimisel. Just Krusensterni soovitusel valiti ta 1819. aastal Vene Antarktika-ekspeditsiooni juhiks.

Ekspeditsiooni eesmärgiks oli avastada Antarktise mander, mille olemasolu üle juba aastasadu vaieldi. Olgugi, et 1821. aastal ei arvanud keegi, et mander oli avastatud, on hiljem kindlaks tehtud, et Bellingshausen tõepoolest silmas 17. veebruaril 1820 Antarktise mandrit.

Pärast Antarktika-ekspeditsiooni suundus Bellingshausen Mustale merele, kus tegi hüdrograafilisi vaatlusi ning võttis osa ka Vene-Türgi sõjast. Aastatel 1833-1839 elas ja töötas Bellingshausen Tallinnas Vene Balti laevastiku teenistuses, aadressil Pikk 28 – majas, kus täna asub Rootsi Kuningriigi Suursaatkond. Pärast seda määrati ta Kroonlinna sõjakuberneriks. 1843. aastal ülendati Bellingshausen admiraliks ning järgmisel aastal valiti ta Admiraliteedi Nõukogu liikmeks. 1845. aastal oli Bellingshausen Vene Geograafiaseltsi asutamise juures ning 1847. aastal täitus tal 50 aastal teenistuses. Tema auks korraldati tseremoonia, millest võttis osa ka keiser Nikolai I.

Fabian Gottlieb von Bellingshausen suri 1852. aastal 73-aastasena. Temast jäi maha lesk ja kolma tütart. Ta on maetud Kroonlinna, kuhu tema auks püstitati 1870. aastal monument.

Uudised

  • Paksu Margareeta koge saal sai katusesarikad

    Aasta lõpus avatava muuseumi tähteksponaadi, keskaegse laevavraki ümber loodav koge saal sai terasest katusesarikad.
    „See ei olnudki nii lihtne,“ ütles Eesti Meremuuseumi juht Urmas Dresen viidates samaaegselt nii sarikapärja allatoomisele kui ka senisele ehitusprotsessile.

    17. Mai

  • Lennusadama, Patarei ja Noblessneri alal toimuvad ühistalgud

    Laupäeval, 4. mail toimuval üle-eestilisel talgupäeval korraldavad ühise mereäärse talgu Eesti Meremuuseum Lennusadamas, Eesti Mälu Instituut Patarei kompleksis ning PROTO avastustehas ja Kai kunstikeskus Noblessneri sadamalinnakus.

    03. Mai

  • Veel uudiseid

Sündmused

Vaata kalendrit

Uudised

Paksu Margareeta koge saal sai katusesarikad

Aasta lõpus avatava muuseumi tähteksponaadi, keskaegse laevavraki ümber loodav koge saal sai terasest katusesarikad.
„See ei olnudki nii lihtne,“ ütles Eesti Meremuuseumi juht Urmas Dresen viidates samaaegselt nii sarikapärja allatoomisele kui ka senisele ehitusprotsessile.

17. Mai

Lennusadama, Patarei ja Noblessneri alal toimuvad ühistalgud

Laupäeval, 4. mail toimuval üle-eestilisel talgupäeval korraldavad ühise mereäärse talgu Eesti Meremuuseum Lennusadamas, Eesti Mälu Instituut Patarei kompleksis ning PROTO avastustehas ja Kai kunstikeskus Noblessneri sadamalinnakus.

03. Mai

Antarktika reisil osalevad kaks kunstnikku

Eestlaste Antarktika retkel teevad mõnenädalaste etappidena kaasa kunstnikud Anna Litvinova ja Roman Matkiewicz. Sarnaselt ajaloolisele traditsioonile on kunstnike ülesandeks jäädvustada laevaelu merel ja elu sadamais, kus purjelaev peatub

15. Aprill

Vanemad uudised
Sulge kaart

Kontakt

+372 6 200 550 (E-R 9-17), v.a. riigipühadel
info@meremuuseum.ee
Vesilennuki 6, Tallinn

Lennusadam : iga päev 10.00-19.00. NB! 9.06, 23.06 ja 24.06 kell 10.00-17.00

Paks Margareeta SULETUD RENOVEERIMISEKS. AVAME 2019 SÜGISEL

Vaata kaarti