Ajalooline isik: Fabian Gottlieb von Bellingshausen

Fabian Gottlieb von Bellingshausen“Jäätükkide ja väiksemate jääsaarte vahel silmasin suurt jäämassiivi, mille servad oli risti murdunud ja mis ulatus nii kaugele kui silm seletas, olles justkui maa.” Nii kirjeldas Fabian Gottlieb von Bellingshausen hetke, mil ta silmas Antarktise mandrit 17. veebruaril 1820.

Fabian Gottlieb von Bellingshausen sündis 20. septembril 1778. aastal Saaremaal, Lahetaguse mõisas. Juba 10-aastaselt suundus ta Kroonlinna mereväe kadetikorpusesse, mille lõpetas mitšmanina. Aastatel 1803-1806 võttis ta osa esimesest Vene ümbermaailmareisist samuti Eestist pärit Adam Johann von Krusensterni juhtimisel. Just Krusensterni soovitusel valiti ta 1819. aastal Vene Antarktika-ekspeditsiooni juhiks.

Ekspeditsiooni eesmärgiks oli avastada Antarktise mander, mille olemasolu üle juba aastasadu vaieldi. Olgugi, et 1821. aastal ei arvanud keegi, et mander oli avastatud, on hiljem kindlaks tehtud, et Bellingshausen tõepoolest silmas 17. veebruaril 1820 Antarktise mandrit.

Pärast Antarktika-ekspeditsiooni suundus Bellingshausen Mustale merele, kus tegi hüdrograafilisi vaatlusi ning võttis osa ka Vene-Türgi sõjast. Aastatel 1833-1839 elas ja töötas Bellingshausen Tallinnas Vene Balti laevastiku teenistuses, aadressil Pikk 28 – majas, kus täna asub Rootsi Kuningriigi Suursaatkond. Pärast seda määrati ta Kroonlinna sõjakuberneriks. 1843. aastal ülendati Bellingshausen admiraliks ning järgmisel aastal valiti ta Admiraliteedi Nõukogu liikmeks. 1845. aastal oli Bellingshausen Vene Geograafiaseltsi asutamise juures ning 1847. aastal täitus tal 50 aastal teenistuses. Tema auks korraldati tseremoonia, millest võttis osa ka keiser Nikolai I.

Fabian Gottlieb von Bellingshausen suri 1852. aastal 73-aastasena. Temast jäi maha lesk ja kolma tütart. Ta on maetud Kroonlinna, kuhu tema auks püstitati 1870. aastal monument.

Uudised

  • Ilmunud on uus raamat „Kalev ja Lembit“

    Ilmunud on Eesti Meremuuseumi teaduri Arto Olli sulest raamat Eesti Vabariigi allveelaevade Kalev ja Lembit saatusest ja nende olulisusest ajaloos.

    12. Detsember

  • Osale Meremuuseumi joonistusvõistlusel!

    Ootame nii noorte kui vanade visionääride ja leiutajate kavandeid parimast tuleviku veealusest uurimislaevast, mis aitaks vrakke avastada ja uurida! Võidutöö saab meie uue allveearheoloogia elamustoa üheks värvimisleheks, mida külastajad saavad kohapeal värvida ning seejärel näha seinal veealuses projektsioonis. Ühtlasi kingime võitjale meremuuseumi aastakaardi!

    10. November

  • Veel uudiseid

Sündmused

Vaata kalendrit

Uudised

Ilmunud on uus raamat „Kalev ja Lembit“

Ilmunud on Eesti Meremuuseumi teaduri Arto Olli sulest raamat Eesti Vabariigi allveelaevade Kalev ja Lembit saatusest ja nende olulisusest ajaloos.

12. Detsember

Osale Meremuuseumi joonistusvõistlusel!

Ootame nii noorte kui vanade visionääride ja leiutajate kavandeid parimast tuleviku veealusest uurimislaevast, mis aitaks vrakke avastada ja uurida! Võidutöö saab meie uue allveearheoloogia elamustoa üheks värvimisleheks, mida külastajad saavad kohapeal värvida ning seejärel näha seinal veealuses projektsioonis. Ühtlasi kingime võitjale meremuuseumi aastakaardi!

10. November

Novembri museaal: Hildegard Jürgensoni seljakott

Meremuuseumi kogus on hoiul üks üsna väike puldanist käsitsi õmmeldud seljakott, mis kuulus kaubaaurik Maia kajutiteenijale Hildegard Jürgensonile. Nii laev kui kajutiteenija elasid Leningradi evakueerudes üle Juminda miinilahingu, et jääda kohe pärast seda linna piiramisrõngasse. Loe lähemalt!

03. November

Vanemad uudised
Sulge kaart

Kontakt

+372 6411 408
info@meremuuseum.ee
Pikk 70, Tallinn

Lennusadam 10.00–18.00 (T–P)

Paks Margareeta 10.00–18.00 (T-P)

Vaata kaarti