50 aastat Eesti algusest Antarktises!

MMF1293_1238. detsembril möödub 50 aastat, mil tehti esimesed Eesti (NSV) Teaduste Akadeemia Füüsika ja Astronoomia Instituudi Tõravere obsevatooriumi helkivate ööpilvede vaatlused Antarktises, Davise mere rannikul asuvas polaarjaamas Mirnõi. Programm kestis katkematult kaks aastakümmet. Sellega olid seotud paljud meie Antarktise uurijad, valdav enamik neist talvitujad. Nii pikka ja katkematut vaatlusprogrammi kuuendal kontinendil, mida teostas järjepidevalt mitukümmend Eesti esindajat, võivad kadestada paljud riigid. Antarktise verstapostile ilmus 50 aastat tagasi teiste linnade kõrvale ka teeviit, mis näitas Tallinna.
Küsimus polnud eksootilistes kaugustes ja kuuendas kontinendis, vaid võimaluses laiendada helkivate ööpilvede vaatlusi lõunapoolkerale. Selle loodusnähtuse uurimine muutus eriti aktuaalseks seoses kosmoselendudega.
Atmosfäärikihti 70-100 km kõrgusel oli keerukas uurida. Üks võimalusi oli seda teha ka helkivate ööpilvede kaudu, mis olid kosmilises navigatsioonis arvestatava mõjuga. Helkivad pilveosakesed moodustuvad kosmilistest tolmuterakestest, mille ümber tahkestub atmosfääri ülakihtidesse jõudnud vesinik ja hapnik. Pilvi mõjutavad päikesepursked ja maa magnetväli. Ööpilved on levinud ümber maakera. Neid on võimalik vaadelda siis, kui Päike laskub teatud kõrguseni horisondi alla ja seda veel kihiti valgustab.
Tõravere observatooriumi teadusdirektor Charles Villmann alustas ööpilvede uurimisega Eestis juba 50-ndate keskel. Lausa erakordsete võimetega teadusorganisaatori tegevuse tulemusena sai Tõraverest helkivate ööpilvede uurimiskeskus. 60-ndate esimesel poolel jõuti projektini, mille kohaselt laiendati pilvede vaatlusi lõunapoolkerale ja kosmosesse. Kosmonautidest olid sellega seotud Sevostjanov, Klimuk ja Gretško. Samal ajal hakati Tõraveres konstrueerima kosmoselaevadele kiirgusenergia mõõtjaid ehk teleradiomeetreid, mis jõudsid kosmosesse 70-ndate alguses.

Pildil: raadiosondi üleslaskmine Mirnõi uurimisjaamas / Eesti Meremuuseumi fotokogu

Uudised

  • Paksu Margareeta koge saal sai katusesarikad

    Aasta lõpus avatava muuseumi tähteksponaadi, keskaegse laevavraki ümber loodav koge saal sai terasest katusesarikad.
    „See ei olnudki nii lihtne,“ ütles Eesti Meremuuseumi juht Urmas Dresen viidates samaaegselt nii sarikapärja allatoomisele kui ka senisele ehitusprotsessile.

    17. Mai

  • Lennusadama, Patarei ja Noblessneri alal toimuvad ühistalgud

    Laupäeval, 4. mail toimuval üle-eestilisel talgupäeval korraldavad ühise mereäärse talgu Eesti Meremuuseum Lennusadamas, Eesti Mälu Instituut Patarei kompleksis ning PROTO avastustehas ja Kai kunstikeskus Noblessneri sadamalinnakus.

    03. Mai

  • Veel uudiseid

Sündmused

Vaata kalendrit

Uudised

Paksu Margareeta koge saal sai katusesarikad

Aasta lõpus avatava muuseumi tähteksponaadi, keskaegse laevavraki ümber loodav koge saal sai terasest katusesarikad.
„See ei olnudki nii lihtne,“ ütles Eesti Meremuuseumi juht Urmas Dresen viidates samaaegselt nii sarikapärja allatoomisele kui ka senisele ehitusprotsessile.

17. Mai

Lennusadama, Patarei ja Noblessneri alal toimuvad ühistalgud

Laupäeval, 4. mail toimuval üle-eestilisel talgupäeval korraldavad ühise mereäärse talgu Eesti Meremuuseum Lennusadamas, Eesti Mälu Instituut Patarei kompleksis ning PROTO avastustehas ja Kai kunstikeskus Noblessneri sadamalinnakus.

03. Mai

Antarktika reisil osalevad kaks kunstnikku

Eestlaste Antarktika retkel teevad mõnenädalaste etappidena kaasa kunstnikud Anna Litvinova ja Roman Matkiewicz. Sarnaselt ajaloolisele traditsioonile on kunstnike ülesandeks jäädvustada laevaelu merel ja elu sadamais, kus purjelaev peatub

15. Aprill

Vanemad uudised
Sulge kaart

Kontakt

+372 6 200 550 (E-R 9-17), v.a. riigipühadel
info@meremuuseum.ee
Vesilennuki 6, Tallinn

Lennusadam : iga päev 10.00-19.00. NB! 9.06, 23.06 ja 24.06 kell 10.00-17.00

Paks Margareeta SULETUD RENOVEERIMISEKS. AVAME 2019 SÜGISEL

Vaata kaarti