50 aastat Eesti algusest Antarktises!

MMF1293_1238. detsembril möödub 50 aastat, mil tehti esimesed Eesti (NSV) Teaduste Akadeemia Füüsika ja Astronoomia Instituudi Tõravere obsevatooriumi helkivate ööpilvede vaatlused Antarktises, Davise mere rannikul asuvas polaarjaamas Mirnõi. Programm kestis katkematult kaks aastakümmet. Sellega olid seotud paljud meie Antarktise uurijad, valdav enamik neist talvitujad. Nii pikka ja katkematut vaatlusprogrammi kuuendal kontinendil, mida teostas järjepidevalt mitukümmend Eesti esindajat, võivad kadestada paljud riigid. Antarktise verstapostile ilmus 50 aastat tagasi teiste linnade kõrvale ka teeviit, mis näitas Tallinna.
Küsimus polnud eksootilistes kaugustes ja kuuendas kontinendis, vaid võimaluses laiendada helkivate ööpilvede vaatlusi lõunapoolkerale. Selle loodusnähtuse uurimine muutus eriti aktuaalseks seoses kosmoselendudega.
Atmosfäärikihti 70-100 km kõrgusel oli keerukas uurida. Üks võimalusi oli seda teha ka helkivate ööpilvede kaudu, mis olid kosmilises navigatsioonis arvestatava mõjuga. Helkivad pilveosakesed moodustuvad kosmilistest tolmuterakestest, mille ümber tahkestub atmosfääri ülakihtidesse jõudnud vesinik ja hapnik. Pilvi mõjutavad päikesepursked ja maa magnetväli. Ööpilved on levinud ümber maakera. Neid on võimalik vaadelda siis, kui Päike laskub teatud kõrguseni horisondi alla ja seda veel kihiti valgustab.
Tõravere observatooriumi teadusdirektor Charles Villmann alustas ööpilvede uurimisega Eestis juba 50-ndate keskel. Lausa erakordsete võimetega teadusorganisaatori tegevuse tulemusena sai Tõraverest helkivate ööpilvede uurimiskeskus. 60-ndate esimesel poolel jõuti projektini, mille kohaselt laiendati pilvede vaatlusi lõunapoolkerale ja kosmosesse. Kosmonautidest olid sellega seotud Sevostjanov, Klimuk ja Gretško. Samal ajal hakati Tõraveres konstrueerima kosmoselaevadele kiirgusenergia mõõtjaid ehk teleradiomeetreid, mis jõudsid kosmosesse 70-ndate alguses.

Pildil: raadiosondi üleslaskmine Mirnõi uurimisjaamas / Eesti Meremuuseumi fotokogu

Uudised

  • Ilmunud on uus raamat „Kalev ja Lembit“

    Ilmunud on Eesti Meremuuseumi teaduri Arto Olli sulest raamat Eesti Vabariigi allveelaevade Kalev ja Lembit saatusest ja nende olulisusest ajaloos.

    12. Detsember

  • Osale Meremuuseumi joonistusvõistlusel!

    Ootame nii noorte kui vanade visionääride ja leiutajate kavandeid parimast tuleviku veealusest uurimislaevast, mis aitaks vrakke avastada ja uurida! Võidutöö saab meie uue allveearheoloogia elamustoa üheks värvimisleheks, mida külastajad saavad kohapeal värvida ning seejärel näha seinal veealuses projektsioonis. Ühtlasi kingime võitjale meremuuseumi aastakaardi!

    10. November

  • Veel uudiseid

Sündmused

Vaata kalendrit

Uudised

Ilmunud on uus raamat „Kalev ja Lembit“

Ilmunud on Eesti Meremuuseumi teaduri Arto Olli sulest raamat Eesti Vabariigi allveelaevade Kalev ja Lembit saatusest ja nende olulisusest ajaloos.

12. Detsember

Osale Meremuuseumi joonistusvõistlusel!

Ootame nii noorte kui vanade visionääride ja leiutajate kavandeid parimast tuleviku veealusest uurimislaevast, mis aitaks vrakke avastada ja uurida! Võidutöö saab meie uue allveearheoloogia elamustoa üheks värvimisleheks, mida külastajad saavad kohapeal värvida ning seejärel näha seinal veealuses projektsioonis. Ühtlasi kingime võitjale meremuuseumi aastakaardi!

10. November

Novembri museaal: Hildegard Jürgensoni seljakott

Meremuuseumi kogus on hoiul üks üsna väike puldanist käsitsi õmmeldud seljakott, mis kuulus kaubaaurik Maia kajutiteenijale Hildegard Jürgensonile. Nii laev kui kajutiteenija elasid Leningradi evakueerudes üle Juminda miinilahingu, et jääda kohe pärast seda linna piiramisrõngasse. Loe lähemalt!

03. November

Vanemad uudised
Sulge kaart

Kontakt

+372 6411 408
info@meremuuseum.ee
Pikk 70, Tallinn

Lennusadam 10.00–18.00 (T–P)

Paks Margareeta 10.00–18.00 (T-P)

Vaata kaarti